Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mehaanika - kodused ülesanded (0)

1 Hindamata
Punktid




KOONDUVA JÕUSÜSTEEMI RESULTANT Kodutöö 14 = → ― F1 10 N = → ― F2 15 N = → ― F3 40 N = = F2x ⋅ F2 cos30 13 N = = F2y ⋅ F2 sin30 7.5 N = = F3x ⋅ F3 sin30 20 N = = F3y ⋅ F3 cos30 34.6 N = = = = Fx ∑ Fix − F2x F3x − 13 N 20 N −7 N = = = = Fy ∑ Fiy − − F3y F2y F1 − − 34.6 N 7.5 N 10 N 17.1 N Leian resultantvektori suuruse: = = = F ‾‾‾‾‾‾‾‾ + Fx 2 Fy 2 ‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾ + (−7 N) 2 (17.1 N) 2 18.5 N Leian resultantvektori suunanurgad: = cos ⎛⎝αF⎞⎠ ― Fx F = = = αF acos ⎛ ⎜⎝― Fx F ⎞ ⎟⎠ acos ⎛ ⎜⎝――― −7 N 18.5 N ⎞ ⎟⎠ ° 112.2 = cos ⎛⎝βF⎞⎠ ― Fy F = = = βF acos ⎛ ⎜⎝― Fy F ⎞ ⎟⎠ acos ⎛ ⎜⎝――― 17.1 N
18.5 N ⎞ ⎟⎠ ° 22.4 Non-Commercial Use Only Created by free version of DocuFreezer


Ehk jõudude resultant asub IV veerandis. Teostan lahendi õigsuse kontrolli: = + ⎛⎝cos⎛⎝αF⎞⎠⎞⎠ 2 ⎛⎝cos⎛⎝βF⎞⎠⎞⎠ 2 1 = + (cos ( ° 112.2 )) 2 (cos ( ° 22.4 )) 2 0.9975 Vastus on ligikaudu 1, seega lahendus on õige. Non-Commercial Use Only


TASAPINNALISE KOONDUVA JÕUSÜSTEEMI TASAKAAL Kodutöö 15 α = 30°
β = 90°
γ = 45°
P = 30N nurk Rb ja x-telje vahel: = = − β 2 α − ° 90 ° 60 ° 30 = RAx ⋅ RA sin45 = RAy ⋅ RA cos45 = RBx ⋅ RB cos30 = RBy ⋅ RB sin30 Süsteemi tasakaalu tingimused: = RCx ⋅ RC sin30 = ∑ Fix 0 = RCy ⋅ RC cos30 = ∑ Fiy 0 = = RA P 30 N = = ∑ Fix + + −RAx RBx RCx 0 = = ∑ Fiy − + − RAy RBy RCy P 0 = = ∑ Fix + + −⎛⎝ ⋅ RA sin45⎞⎠ ⋅ RB cos30 ⋅ RC sin30 0 = = ∑ Fiy − + − ⋅ RA cos45 ⎛⎝ ⋅ RB sin30⎞⎠ ⋅ RC cos30 P 0 Kahe tundmatuga võrrandisüsteemi lahendamiseks kasutan Mathcadi Solve Block 
funktsiooni: ≔ RA 30 N ≔ P 30 N Non-Commercial Use Only


Guess  Values Constraints Solver ≔ RC 1 N ≔ RB 1 N = + + −⎛⎝ ⋅ RA sin (45)⎞⎠ ⋅ RB cos (30) ⋅ RC sin (30) 0 = − + − ⋅ RA cos (45) ⎛⎝ ⋅ RB sin (30)⎞⎠ ⋅ RC cos (30) P 0 = find ⎛⎝ , RB RC⎞⎠ 18.007 −23.025 ⎡ ⎢⎣ ⎤ ⎥⎦ N annan suvalised väärtused, et 
Mathcad saaks arvutada ≔ RB 18 N ≔ RC −23 N = + + −⎛⎝ ⋅ RA sin (45)⎞⎠ ⋅ RB cos (30) ⋅ RC sin (30) −0.026 N = − + − ⋅ RA cos (45) ⎛⎝ ⋅ RB sin (30)⎞⎠ ⋅ RC cos (30) P −0.004 N Vastused on ligilähedased nullile, seega lahendus on õige, komakohad tekkisid 
ümardamisest.  Non-Commercial Use Only


JÕUDUDE TASAKAAL, KUI ARVESTATAKSE HÕÕRET (PAIGALSEISUHÕÕRE) Kodutöö 16 Andmed: ≔ G 2.2 kN ≔ a 0.2 m ≔ Q 18 kN ≔ b 0.1 m ≔ α ° 30 ≔ f 0.35 --> paigalseisuhõõrde tegur Jaotan süsteemi kolmeks osaks ning koostan nende osade tasakaaluvõrrandid: I osa = ∑ Fix 0 = ∑ Fiy 0 = ∑ MA 0 = = ∑ Fix − P N 0 (1) = = ∑ Fiy − + RA RB H 0 (2) = = ∑ MA − ⋅ RB 0.2 ⋅ H 0.3 0 (3) Non-Commercial Use Only


II osa = ∑ Fix 0 = ∑ Fiy 0 = ∑ MO 0 = = ∑ Fix + + + − N ⋅ RO1 cos60 ⋅ RO2 cos30 ⋅ G cos60 ⋅ T cos75 0 (4) = = ∑ Fiy + − + + H ⋅ RO1 sin60 ⋅ RO2 sin30 ⋅ G sin60 ⋅ T sin75 0 (5) = = ∑ MO + ⋅ −H 2 R ⋅ T R 0 (6) III osa = ∑ Fix 0 = ∑ Fiy 0 = ∑ MO 0 Non-Commercial Use Only


= = ∑ Fix + + − ⋅ −T cos75 ⋅ RP1 cos60 ⋅ RP2 cos30 ⋅ Q cos60 0 (7) = = ∑ Fiy − + + ⋅ −T sin75 ⋅ RP1 sin60 ⋅ RP2 sin30 ⋅ Q sin60 0 (8) = = ∑ MP − ⋅ T r ⋅ Q r 0 (9) Vaatleme ka tasakaalu piirjuhtu, Coulombi võrrand: = H ⋅ f N (10) = P Pmin Lahendan tasakaaluvõrrandid: (9) = − ⋅ T r ⋅ Q r 0 --> = = T Q 18 kN (6) = + ⋅ −H 2 R ⋅ T R 0 --> = ― T 2 H = = H ― 18 2 kN 9 kN (10) = H ⋅ f N --> = N ― H f = = N ―― 9 0.35 kN 25.7 kN (3) = − ⋅ RB 0.2 ⋅ H 0.3 0 --> = = RB ――― ⋅ H 0.3 0.2 13.5 kN (1) = − P N 0 --> = = P N 25.7 kN ehk min. väärtus (2) = − + RA RB H 0 --> = = = RA − H RB − 9 kN 13.5 kN −4.5 kN ≔ N 25.7 kN ≔ H 9 kN ≔ G 2 kN ≔ T 18 kN Guess  Values Constraints Solver ≔ RO1 1 kN ≔ RO2 1 kN = + + + − N ⋅ RO1 cos (60) ⋅ RO2 cos (30) ⋅ G cos (60) ⋅ T cos (75) 0 = + − + + H ⋅ RO1 sin (60) ⋅ RO2 sin (30) ⋅ G sin (60) ⋅ T sin (75) 0 = find ⎛⎝ , RO1 RO2⎞⎠ −45.09 16.57 ⎡ ⎢⎣ ⎤ ⎥⎦ kN (4) (5) ≔ RO1 −45.1 kN ≔ RO2 16.6 kN Non-Commercial Use Only


Guess  Values Constraints Solver ≔ RO1 1 kN ≔ RO2 1 kN = + + + − N ⋅ RO1 cos (60) ⋅ RO2 cos (30) ⋅ G cos (60) ⋅ T cos (75) 0 = + − + + H ⋅ RO1 sin (60) ⋅ RO2 sin (30) ⋅ G sin (60) ⋅ T sin (75) 0 = find ⎛⎝ , RO1 RO2⎞⎠ −45.09 16.57 ⎡ ⎢⎣ ⎤ ⎥⎦ kN Guess  Values Constraints Solver ≔ RP1 1 kN ≔ RP2 1 kN = + + − ⋅ −T cos (75) ⋅ RP1 cos (60) ⋅ RP2 cos (30) ⋅ Q cos (60) 0 = − + + ⋅ −T sin (75) ⋅ RP1 sin (60) ⋅ RP2 sin (30) ⋅ Q sin (60) 0 = find ⎛⎝ , RP1 RP2⎞⎠ 35.13 1.78 ⎡ ⎢⎣ ⎤ ⎥⎦ kN (7) (8) ≔ RP1 35.1 kN ≔ RP2 1.8 kN Teostan lahendi õigsuse kontrolli, vaatan kogu süsteemi tasakaalu ning koostan 
ühe x-telje suunaliste jõudude tasakaaluvõrrandi. + + + − + − P N N ⋅ RO1 cos (60) ⋅ RO2 cos (30) ⋅ G cos (60) Läheneb nullile, seega lahendus on õige. Non-Commercial Use Only


RASKUSKESE Kodutöö 17 Jaotan kujundi kolmeks osaks ning leian kogupindala: I osa II osa III osa Kogu kujundi pindala: ≔ A = + − ―――― ⋅ π (10 cm) 2 2 ―――― ⋅ π (5 cm) 2 2 ( ⋅ 20 cm 5 cm) 217.81 cm 2 I osa x- ja y-koordinaadid: ≔ y1 = ――― 20 cm 2 10 cm ≔ x1 = ――― ⋅ 4 10 cm ⋅ 3 π 4.244 cm Non-Commercial Use Only


II osa x- ja y-koordinaadid: III osa x- ja y-koordinaadid: ≔ y2 = ――― 10 cm 2 5 cm ≔ y3 = ―― 5 cm 2 2.5 cm ≔ x2 = + ――― ⋅ 4 5 cm ⋅ 3 π 5 cm 7.122 cm ≔ x3 = + ――― 20 cm 2 10 cm 20 cm Osade pindalad: I osa: ≔ A1 = ―――― ⋅ π (10 cm) 2 2 157.08 cm 2 II osa: ≔ A2 = ―――― ⋅ π (5 cm) 2 2 39.27 cm 2 III osa: ≔ A3 = ⋅ 20 cm 5 cm 100 cm 2 Kujundi raskuskeseme koordinaadid: ≔ xc = ――――――――― + − ⎛⎝ ⋅ A1 x1⎞⎠ ⎛⎝ ⋅ A2 x2⎞⎠ ⎛⎝ ⋅ A3 x3⎞⎠ A 10.96 cm ≔ yc = ――――――――― + − ⎛⎝ ⋅ A1 y1⎞⎠ ⎛⎝ ⋅ A2 y2⎞⎠ ⎛⎝ ⋅ A3 y3⎞⎠ A 7.46 cm Non-Commercial Use Only Created by free version of DocuFreezer
Vasakule Paremale
Mehaanika - kodused ülesanded #1 Mehaanika - kodused ülesanded #2 Mehaanika - kodused ülesanded #3 Mehaanika - kodused ülesanded #4 Mehaanika - kodused ülesanded #5 Mehaanika - kodused ülesanded #6 Mehaanika - kodused ülesanded #7 Mehaanika - kodused ülesanded #8 Mehaanika - kodused ülesanded #9 Mehaanika - kodused ülesanded #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Mehaanika lühikursus - staatika. Koonduva jõusüsteemi resultant, raskuskeskme arvutamine, jõudude tasakaal

Sarnased õppematerjalid

Masinamehaanika täielik loengukonspekt
58
doc

Masinamehaanika täielik loengukonspekt

Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid. Liigliikuvused 1.2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide kinemaatika analüütilised meetodid

Masinatehnika
D’Alembert’i-printsiip
52
doc

D’Alembert’i printsiip

Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Jüri Kirs, Kalju Kenk Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Tallinn 2007 Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Leida mehaanikalise süsteemi sidemereaktsioonid kasutades d'Alembert'i printsiipi ja kinetostaatika meetodit. Kõik vajalikud arvulised andmed on toodud vastava variandi juures. Seda, millised sidemereaktsioonid süsteemi antud asendis tuleb leida, on samuti täpsustatud iga variandi juures. Variantide järel on lahendatud ka rida näiteülesandeid koos põhjalike seletustega. Näiteülesandeid d'Alembert'i printsiibi kohta võib lugeda ka E. Topnik' u õpikus ,,Insenerimehaanika ülesannetest IV. Analüütiline mehaanika", Tallinn 1999, näited 14-17, leheküljed 39-49. Kõikides variantides xy-tasapind on horisontaalne, xz- ja yz-tasapinnad aga on vertikaalsed. Andmetes toodud suurused 0 ja 0 on vastavalt pöördenurga ja

Dünaamika
Mehaanika eksam-
11
docx

Mehaanika eksam

Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne üksainus jõud, siis seda jõudu nimetatakse süsteemi resultandiks. 1. Tasakaaluaksioom. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal sirgel ja võrdvastupidised 2. Superpositsiooniaksioom. Tasakaalus olevate jõusüsteemide lisamine või eemaldamine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. Järeldus: jäiga keha tasakaal ei muutu, kui kanda jõu rakenduspunkt piki mõjusirget üle keha mistahes teise punkti. 3. Jõurööpküliku aksioom. . Kui keha mingis punktis on rakendatud kaks jõudu, siis neid saab keha seisundit muutmata asendada resultandiga, mis võrdub nende geomeetrilise summaga. Aksioom kehtib ka deformeeruva keha juhul. 4. Mõju ja vastumõju aksioom (Newtoni III seadus ). Kaks keha mõjutavad teineteist võrdvastupidiste jõududega, millel on ühine mõjusirge. 5. Jäigastamise aksioom. . Deformeeruva keha tasakaal ei muutu, kui lugeda

Füüsika ii
Keskkooli matemaatika raudvara
40
doc

Keskkooli matemaatika raudvara

KESKKOOLI MATEMAATIKA RAUDVARA 1. osa Andres Haavasalu dikteeritud konspekti järgi koostanud Viljar Veidenberg. 2003. aasta 1 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Arvuhulgad............................................................................................................................... 5 Naturaalarvude hulk N..........................................................................................................5 Negatiivsete täisarvude hulk z ­...........................................................................................5 Täisarvude hulk Z.................................................................................................................5 Murdarvu

Matemaatika
Reduktori projekteerimine moodul 1
37
docx

Reduktori projekteerimine moodul 1

Reduktori projekteerimise näide 1. Mootori võimsuse arvutamine ja mootori valik Joon. 1. Konveieri trumli ajami kinemaatikaskeem 1 – mootor; 2 – sidur; 3 – hammasrattad (hammasülekanne) ; 4 – reduktori korpus; 5 – sidur; 6 – vedav rihmaratas; 7 – rihm; 8 – veetav rihmaratas; 9 – konveieri trummel; 10 – konveieri lint. Pöördemomendid ja pöörlemissagedused võllidel: Võll I - Т1 ja n1; Võll II - T2 ja n2; Võll III ehk töövõll T3 ja n3. Lähteandmed mootori valikuks: F = 3,3 kN, v = 2 m/s, D = 0,35 m, kus F on lintkonveieri koormus; v on lindi liikumise kiirus; D konveieri trumli läbimõõt. Pöördemoment töövõllil ehk III võllil: T3 = FD/ 2 = 3,3 ⋅ 103 ⋅ 0,35/ 2 = 578 Nm. Trumli pöörlemissagedus: n3 = 60 v /πD = 60 D = 60 ⋅ 2/πD = 60 ⋅0,35 =109,2 1/min. Trumli nurkkiirus ω3 = 2πD = 60 n / 60 = 11,43 rad/s Kasulik võimsus võllil III: P3 = T3 ⋅ ω3 = 57

Masinaelemendid
Sbornik zadach
190
pdf

Sbornik zadach

___.___ .. Mathcad 6.0 Plus 2001 2 621.391.2(07) .. : - Mathcad 6.0 Plus. , - , 2001. 189. : , , - - . Mathcad 6.0 Plus. . " - " , . . 2. . 155. .: 14 . .. , . . , . 3 1. 1.1. 1.1.1. -- x(t) = x(t+mT), T -- , m - - , m= 1, 2, .... x(t) - x(t ) = a 0 + (a k cos k1 t + b k sin k1 t ) =a 0 + A k cos(k1t + k ) (1.1) k =1 k =1 1 = 2 -- 1- ; a 0 , a k b k -- T , : t +T t +T t +T 1 2 2 a

Pidevsignaalide töötlemine
Rakendusmehaanika
252
doc

Rakendusmehaanika

Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efektiivseid meetodeid tugevusomaduste tõstmiseks. Moodustatakse uusi materjale metallpulbri baasil ning laialt kasutatakse plastmasse. Spetsiaalsed pinnakatted tõstavad detailide töö- ja kulumiskindlust ning kaitsevad korrosiooni eest. Masinate ja nende elementide liikumistäpsus põhineb mehaaniliste süsteemide liikumisseadustel, mida vaadeldakse teoreetilises mehaanikas ja masinamehaanikas. Teoreetiline mehaanika jagatakse kolme ossa. Staatika vaatleb jõudu ning nende tasakaalutingimusi. Kinemaatikas uuritakse mehaanilist liikumist välisjõudu arvestamata ning dünaamika käsitleb liikumist põhjustava energiaallika ja liikumisega saavutatud tulemust. Aine „Rakendusmehaanika “ haarab masinate ja mehhanismide projekteerimisprotsessi tervikuna: alates ülesanne püstitamisest ja variantide võrdlusest kuni kolmemõõtmelise modelleerimiseni ja valmiskonstruktsiooni analüüsini.

Materjaliõpetus
PM Loengud
151
pdf

PM Loengud

Pinnas on dispersne materjal, mis koosneb üksteisega sidumata või väga nõrgalt seotud osakestest. Erinevalt teistest ehitusmaterjalidest on pinnase deformatsioonid seotud peamiselt tema mahu muutusega. Pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul. Olulist osa pinnase käitumisel omab poorides olev vesi. Teiseks on käsitletavad ülesanded erinevad. Kui ehitusmehaanika vaatleb enamasti varrassüsteeme, siis pinnasemehaanika tegeleb tasand- või ruumiülesannetega. Pinnasemehaanika aluseks on teoreetiline mehaanika ja deformeeruva keha mehaanika ­ tugevusõpetus, elastsusteooria, plastsusteooria ja roometeooria. Käsitletav materjal erineb oluliselt tavalistest ehitusmaterjalidest. Viimased on enamasti inimese poolt soovitud omadustega valmistatud. Pinnased on looduslik produkt, mille omadusi tavaliselt ei saa muuta.

Pinnasemehaanika, geotehnika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun