on punktmassi kaugus teljest. Punktmasside süsteemi inertsimoment telje suhtes. n I = miri ., mis keha korral läheb integraaliks I = r 2dm . Silindri inertsimoment 2 i =1 v põhjadega risti oleva sümmeetriatelje suhtes Ic = mR 2 2 . Kera inertsimoment ta massikeset läbiva telje suhtes Ic = 2mR 2 5 . Steineri lause I = Ic + ma2 kus a on G G G telgedevaheline kaugus. Punktmassi impulsimoment punkti suhtes L = r × p . Punktmasside süsteemi impulsimoment punkti suhtes on punktmasside impulsimomentide summa. Pöörleva keha impulsimoment telje suhtes Lz = I . G G G Jõumoment punkti suhtes M = r × F , seejuures M avaldub ka jõu ja jõuõla korrutisena G G dL M = F d
24) avalduks ( ) n I C = mi xi2 + y i2 , (6.25) i =1 kus xi ja y i oleksid massielemendi mi x- ja y-koordinaat. Arvutame nüüd selle keha inertsimomendi mingi suvalise etteantud telje suhtes. Olgu seda etteantud telge masskeskmega ühendav vektor a (siin a pole kiirendus, vaid telgedevaheline kaugus!). Massielemendi mi kaugus etteantud teljest oleks sel juhul (a x + xi ) + (a y + y i ) , kus a x ja 2 2 a y oleksid vektori a x- ja y-komponendid. Siis keha inertsimoment etteantud telje suhtes oleks [ ] n I = mi ( a x + x i ) 2 + ( a y + y i ) 2 . i =1 Sulgude avamine annab tulemuseks
hambaotste vigastamine löökide tõttu nende telgsuunalisel lülitamisel käigukastides ning hambamateriali plastne voolamine karastamata terastel, mida põhjustab väga suur surve aeglastes raskelt koormatud ülekannetes). Hammasülekande hooldus. Tiguülekanne ja selle iseloomustu. Tiguülekandeid kasutatakse laialdaselt pöörlemise ülekandmiseks kiivasate telgede vahel. Ülekanne koosneb 2-st lülist: teost ja tigurattast. Telgedevaheline nurk võib olla suvaline, aga tavaliselt on 90o. Ülekandearv on tavaliselt suur (8-80, kinemaatilistes ülekannetes aga kuni 1500) Energiakadu on suurem kui hammasülekandel. Aeglased tiguülekanded kuluvad kiiresti. Teo ja tiguratta vahelises kõrgpaaris esineb sööbimisoht. Tiguülekannet saab konstrueerida isepidurduvana, s.t. ainult teo võllist käitavana. Mis on tigu käikude arv? Käikude arv näitab, mitu keeret mööda tiguratast paralleelselt asetseb. Tähistatakse z1'ga.
hambaotste vigastamine löökide tõttu nende telgsuunalisel lülitamisel käigukastides ning hambamateriali plastne voolamine karastamata terastel, mida põhjustab väga suur surve aeglastes raskelt koormatud ülekannetes). 59. Hammasülekande hooldus. 60. Tiguülekanne ja selle iseloomustu. Tiguülekandeid kasutatakse laialdaselt pöörlemise ülekandmiseks kiivasate telgede vahel. Ülekanne koosneb 2-st lülist: teost ja tigurattast. Telgedevaheline nurk võib olla suvaline, aga tavaliselt on 90o. Ülekandearv on tavaliselt suur (8-80, kinemaatilistes ülekannetes aga kuni 1500) Energiakadu on suurem kui hammasülekandel. Aeglased tiguülekanded kuluvad kiiresti. Teo ja tiguratta vahelises kõrgpaaris esineb sööbimisoht. Tiguülekannet saab konstrueerida isepidurduvana, s.t. ainult teo võllist käitavana. 61. Mis on tigu käikude arv?
6 Selles on igas uurdes kaks eri sektsioonile (poolile) kuuluvat külge (ülemine ja alumine külg) Üks pool koosneb suurest hulgast (mitukümmend) keerdudest Faasimähis koosneb mitmest omavahel ühendatud poolist, mida nimetatakse jaotatud mähiseks Poolid ühendatakse enamasti jadamisi Faasimähiste telgedevaheline nurk on 120° 3- faasilised staatorimähised Lihtsaimat kahekihilist kolmefaasilist mähist saab moodustada kolme sektsiooniga (pooliga), mis on faasimähisteks A, B, C (a) Poolide teljed on üksteisest nihutatud 2/3 võrra Uurete arvu pooluse ja faasi kohta saab määrata (m on faaside arv): Nurk naaberuurete vahel Seega faasimähiste vaheline nihe Näide Koostada 3- faasiline, 2- pooluseline staatorimähise skeem kui uurdeid on 12 ja
Funktsiooni (tan - ) nim. evolventfunktsiooniks ja tähistatakse invy (involuut y), st invy = tan y - y . ...(4.8) Nurka y = Q y + y nim. laotusnurgaks . 4.3.3. Evolventhambumise kujundamine Käsitleme nihutuseta evolventhambumise kujundamist, kus jaotus- ja algringjoonte läbimõõdud on võrdsed st. d1 = d 1 = z1 m ja d 2 = d 2 = z2 m . Telgedevaheline jaotuskaugus a = 0,5(d1 + d 2 ) = 0,5( z1 + z2 ) m , ...(4.9) kuna algringjooned puutuvad teineteist hambumispooluses P (vt. joon. 26). Üldjuhul tähistatakse telgedevahelist kaugust, kui aw. Nihutuseta rattal on aw = a. Joonestame algringjoontele puutuja - ja sellega hambumisnurga moodustava hambumissirge n-n (sirgete tähised puuduvad joonisel 26). Nihutuseta ratastel on = , kus - lähtekontuuri (vt. järgmises punktis) profiilinurk.
satelliithammasrattad ehk satelliidid. Satelliitidega on hambumises rattavõllihammasrattad. Kui auto rattad veerevad võrdselt, siis satelliitide asend üksteise suhtes ei muutu (nad ei pöörle) ja taldrikhammasratas pöörab nende kaudu rattavõlle võrdselt. Kui aga ühe ratta liikumine on aeglasem, siis hakkavad satelliidid ümber oma telgede pöörlema ja pööravad teist rattavõlli selle arvel kiiremini. Kui üks ratas on paigal pöörleb teine kaks korda kiiremini. Telgedevaheline diferentsiaal võimaldab sildadel erinevalt pöörelda. Rattavõllid Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Rattavõlli diferentsiaalipoolsel otsal on nuudid, mis ulatuvad rattavõlli hammasrattasse. Teises otsas on äärik ratta ja piduritrumli (-ketta) külgeühendamiseks. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks.
osaliselt blokeeritud. Mida suurem on veorataste takistusmoment, seda suurem on peaülekande pöördemoment. Järelikult on ka sidurite kettad tugevamini kokku surutud ja blokeerimine suurem. Auto pööramisel pöörleb aeglasemalt see võll, mis on ühenduses seesmise, pöördekeskmepoolse rattaga. Et takistus suureneb, hakkavad kettad libisema ja diferentsiaal vabaneb. Veoautodel on veosildade vahel telgedevahelised diferentsiaalid. SCANIA- autode telgedevaheline diferentsiaal asub keskmise silla karteris. Ta on planetaarülekanne ja blokeeritav. Blokeerimine toimub hammasmuhviga, mis on alalises hambumises planetaarreduktori päikesehammasrattaga. Blokeerimiseks ühendatakse hammasmuhvi nuudid satelliitideraamiga. Blokeerseadis lülitatakse sisse pneumaatiliselt. 4.4 Rattavõllid Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll
Hüpoidülekanne töötab sujuvamalt, kuid hammaste vahel on suuremad hõõrdejõud vajab eriõli. Kahekordsed peaülekanded koosnevad · Ühest koonus- ja ühest silinderhammasrataste paarist · Ühest koonushammasrataste paarist ja rattareduktorist. Diferentsiaal. Diferentsiaal jaotab momenti ja võimaldab neil pööreldaerineva kiirusega (pööretel, ebatasasel teel). Liigitatakse: 1. Asukoha järgi · Ratastevaheline (sümmeetriline) · Telgedevaheline · Külgedevaheline 1. Ehituslikult · Hammasratasdiferentisaal · Nukkdiferentsiaal · Tigudiferentsiaal · Vabakäigumehhanismiga diferentsiaal 1. Lisaseadmete olemasolu järgi · Mitteblokeeritavad · Blokeeritavad · Blokeeruvad Blokeeritavatel jagunevad ajamid vastavalt blokeermehhanismile · Mehhaaniliseks · Hüdrauliliseks · Pneumaatiliseks
blokeeritud. Mida suurem on veorataste takistusmoment, seda suurem on peaülekande pöördemoment. Järelikult on ka sidurite kettad tugevamini kokku surutud ja blokeerumine suurem. 51 Auto pööramisel pöörleb aeglasemalt see võll, mis on ühenduses seesmise, pöördekeskmepoolse rattaga. Et takistus suureneb, hakkavad kettad libisema ja diferentsiaal vabaneb. Veoautodel on veosildade vahel telgedevahelised diferentsiaalid. SCANIA-autode telgedevaheline diferentsiaal asub keskmise silla karteris. Ta on planetaarülekanne ja blokeeritav. Blokeerimine toimub hammasmuhviga, mis on alalises hambumises planetaarreduktori päikesehammasrattaga. Blokeerimiseks ühendatakse hammasmuhvi nuudid satelliitideraamiga. Blokeerseadis lülitatakse sisse pneumaatiliselt. Joonis 53:Sildadevaheline planetaarne diferentsiaal. 52 Rattavõllid
Diferentsiaalid liigituvad ehituslikult hammasratas-, nukk- ja tigudiferentsiaalideks. On ka vabakäigumehhanismiga diferentsiaale. Hammasratasdiferentsiaalid tehakse kooniliste, kuid vahel ka silindriliste hammasratastega. Autole paigutamise koha järgi jagunevad diferentsiaalid ratastevahelisteks, telgedevahelisteks ja külgedevahelisteks diferentsiaalideks. Ratastevaheline diferentsiaal asub auto või traktori ühe telje vasak- ja parempoolse veoratta vahel. Telgedevaheline diferentsiaal on paigutatud auto või traktori veosildade vahele. Külgedevaheline diferentsiaal asub auto vasak- ja parempoolsete veorataste vahel. Diferentsiaalikarbi külge on liikumatult kinnitatud peaülekande veetav hammasratas, mis hambub vedava hammasrattaga. Karpi on mahutatud ristmik, millel saavad takistamatult pöörelda kaks või nei satelliiti. Satelliidid on alalises hambumises koonushammasratastega. Viimased on jäigalt veoratastega ühendatud võllide küljes
hammasratas-, nukk- ja tigudiferentsiaalideks. On ka vabakäigumehhanismiga diferentsiaale. Hammasratasdiferentsiaalid tehakse kooniliste, kuid vahel ka silindriliste hammasratastega. Autole paigutamise koha järgi jagunevad diferentsiaalid ratastevahelisteks, telgedevahelisteks ja külgedevahelisteks diferentsiaalideks. Ratastevaheline diferentsiaal asub auto või traktori ühe telje vasak- ja parempoolse veoratta vahel. Telgedevaheline diferentsiaal on paigutatud auto või traktori veosildade vahele. Külgedevaheline diferentsiaal asub auto vasak- ja parempoolsete veorataste vahel. Tuntakse blokeeritavaid ja blokeeruvaid ehk lukustuvaid diferentsiaale. Blokeeritaval diferentsiaalil on olemas seadis, mis võimaldab väljundvõlle jäigalt ühendada. Traktoril võib sellise ühenduse saamiseks sidestada nihutatava hammasmuhvi, mis asub võlli nuutidel, diferentsiaalikarbi hammastega.
25) i 1 kus xi ja y i on massielemendi mi x- ja y-koordinaat. Tuletame nüüd valemi, mis võimaldaks arvutada selle keha inertsimomenti mingi suvalise pöörlemistelje suhtes, mis on masskeset läbiva teljega paralleelne. Antud joonisel on selleks punkti A läbiv, joonise tasandiga risti olev telg. Tähistame punkti A masskeskmega C ühendava vektori a (siin a pole kiirendus, vaid telgedevaheline kaugus!). Massielemendi mi kaugus punkti A läbivast teljest oleks sel juhul (a x xi ) 2 (a y y i ) 2 , kus a x ja a y oleksid vektori a x- ja y-komponendid. Siis keha inertsimoment punkti A läbiva telje suhtes on n I mi ( a x x i ) 2 ( a y y i ) 2 . i 1 Sulgude avamine annab tulemuseks
annaabi.ee 
