Nt. "Ära valeta!" või "Valetamine on vale, väljaarvatud juhul, kui see toob kaasa suurima kasu võimalikult paljudele." Lojaalsus lojaalsus määratleb, kelle suhtes on otsuse langetajal kohustusi. Ajakirjanikul võib olla kohustusi avalikkuse, tööandja-toimetaja, kaastööliste, allikae jt ees. Deonotoloogiline minu kohustused, mis on kirja pandud. Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on moraalselt põhjendatud. Kui
võttis Kant selle kasutusele rõhutamaks, et vastutustundlik moraalne tegutseja peab moraaliseadused omaks võtma nagu enda omad, ja mitte tegutsema üksnes ülemvõimu poolt peale pandud kohustuste ajel [vrdl: heteronoomia]. Autonoomne indiviid jõuab moraalsete otsustusteni pigem mõistuse kui autoriteedi tunnistamise kaudu Deontoloogiline eetika (kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Determinism teooria, mis väidab, et kõik meie teod on määratletud põhjuslike seaduste kaudu ning et need loodusseadused piiravad meie tegutsemist sellisel määral,
olukorras kohustuslikuks (lubaduse pidamine sellises olukorras, kus see ähvardab lubajat väga suure või õigustamatu kahjuga). Kuigi enamik moraalisüsteeme peab ülemääraseid tegusid võimalikuks, leidub ka teooriaid (sh enamik klassikalise utilitarismi versioone), mis eitavad nende võimalikkust. deontoloogiline eetika (kr k deon, `kohus, kohustus') - Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine (intrinsic) väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. eetiline relativism (ethical relativism) Arusaam, mille kohaselt pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; mistahes printsiip on kehtiv vaid konkreetse isiku või kultuuri taustsüsteemis
kinnipidamine, teiste õiguste austamine), teised halvad (valetamine, varastamine, vägivald), ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad. Peamiselt jaotatakse deontoloogilist käsitlusviisi kolmeks teooriaks: Kanti kategooriline imperatiiv, õiguste teooria ja õigluse teooria. Deontoloogiline eetika (kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Teleoloogiline eetika (kreeka sõnast telos, mis tähendab „eesmärgile suunatud“) hindab tegude õigsust ja väärtust vastavalt tagajärjele - tegu on õige ja hea, kui tulemus on hea, vahendeid arvestamata.
NÕUE: Teise isiku õigusi rikkunud väljaanne peab avaldama nõukogu otsuse. 7 6. Normid ja kaalutlemine: universaalsed väärtused; printsiibid; teleoloogiline ja deontoloogiline lähenemine (tagajärjepõhine ja reeglieetika). Deontoloogiline eetika (kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Deontoloogiline kaalutlemine; absoluutsetest reeglitest kinnipidamine.(Ei tohi valetada, see on absoluutne reegel Deontoloogilised teooriad :Standard moraalselt õige käitumise jaoks on
lingvistikakoolkonna, eriti tugevat mõju avaldasid tema loengud.
47. Praha funktsionalism
Esmajoones huvituti sellest, kuidas häälikuline üksus funktsioneerib kommunikatiivse märgina. R. Jakobson, N.
Trubetzkoy, V.Mathesius, N. Trnka, B. Havranek, J. Mukaronsky. Põhiideed: *keel on funkts. süsteem, st.
väljendusvahendite süsteem, mis teenib mingit kindlat eesmärki *iga keelenähtust on vaja vaadelda funkts. ja
teleoloogilisest vaatepunktidest *fonoloogiliste el-de materiaalne sisu on vähemoluline, kui nende süsteemisisesed seosed.
4 kontseptsiooni, mis on spetsiifiliselt omased varasele perioodile (Thomas Winneri järgi):
1. Kirjandusteost vaadeldakse kui struktuuri. Struktuuri mõiste on võetud Saussure'lt ja ümbertöötatud Trubetzkoy ja
Jakobsoni foneemika põhjal.
2. Poeetiline keel kui funktsioon, mis on orienteeritud teatud eesmärgile
Nt olete leppinud kokku sõbraga kohtumise kella 15.00, aga teel sinna kohtate eksinud last. Lähedal pole kedagi, kes teda võiks aitata ja teete seda ise, kuid seda tehes jätate kokkulepitud kohtumisele minemata. aidates last kaalub teine pritsiip esimese üles, see aga ei tähenda et see pole kehtiv printsiip. Printsiip on objektiivselt kehtiv, kuid pole alati otsustav, millised teised printsiibid on olukorrale rakenduvad. 14. Selgitage kuidas erineb voorus-eetika deontoloogilisest ja teleoloogilisest eetikast! Vooruseetika, väidab, et kõik põhilised otsustused eetikas on otsused inimese iseloomu kohta. Seega on vooruseetika keskmes inimene ja tema iseloom. Moraalses mõttes ei peaks me hindama tegu või selle tulemust, nagu teevad deontoloogid või teleoloogid, vaid inimese emotsioone ning kalduvust toimida õigesti. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama
käitumispõhimõtte moraalset õigsust. 11. Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet! Teo motiiv on tähtsam, kui tegu ise. Nt. Kui keegi tahab püüda last, aga kukutab ta ise, on tegu moraalne. 12. Tooge näide kohustuste konfliktist! Kui tekib hetk, kus kaks kohustust lähevad omavahel alati vastuollu. Mul on kohustus: mitte kunagi varastada, ja kaitsta oma peret, mida peab siis tegema? 13. Selgitage kuidas erineb voorus-eetika deontoloogilisest ja teleoloogilisest eetikast! Vooruse eetika keskendub eetilise käitumise jaoks vajalike moraaliomaduste evimisele (iseloomule) moraalse tegutseja poolt. Esmakordselt Aristotelese poolt esitatud teooria, mille kohaselt on eetilise hinnangu aluseks iseloom. Vooruste eetika rõhutab olemist - s.t teatud tüüpi isikuks olemist. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Teleoloogilise teooria kohaselt määrab teo moraalse õigsuse teo tagajärg. Teo moraalse
mudelit täiendada paradigmaatilise teljega, lisavad jutustuse sisemise loogika aspekti. Mudel on translingvistiline (tegeleb makrostruktuuride kirjeldamisega). Bremond (Jutustamise loogika” 1964) lähtub omal kombel Proppi funktsioonidest, ka talle on olulised universaalsed positsioonid, mida võivad täita erinevad tegelased. Roll = funktsioon (võrreldav ka Proppi tegelasteringiga). Narratiivsed alternatiivid e jutustuse erinevad arenguvõimalused. Jutustus tuleb vabastada finaalsusest, teleoloogilisest paratamatusest. Peame loobuma ettekujutusest, et loos tehakse kurja selleks, et lõpuks saaks kuri karistuse etc. Et võitlus eeldab võitu, on kultuuristereotüüp. Bremondi üldmudel: 1) avasituatsioon 2) situatsiooni aktualisatsioon v selle puudumine 3) edu/luhtumine ‘Roll’ ühendab tegevuse ja tegelase, tegelane palju olulisem kui Proppil. Tegevuse situatsioon kujutab endast tegelast valiku tegemise hetkel. 2 rollitüüpi: 1) tegelane kui tegevuse objekt 2) kui initsiaator
*nagu organismi osadel on oma funktsioonid haakub ideega struktuurist -Durkheimi idee (La division du travail social 1893): orgaaniline ja mehaaniline solidaarsus. Esimene läbi materiaalse vahetuse ja seotuse, teine läbi jagatud kultuuri. Tööjaotus suurendab orgaanilist solidaarsust, sest meil on vaja teisi inimesi, vahetame nandega kaupu jms. Sõltuvussuhted. *Les regles de la methode sociologique 1895: ei piisa funktisonaalsest (teleoloogilisest) seletusest, tuleb otsida kausaalne (sellega ennetab nii fukntsionalismi kui ka selle kriitikat). Keeleteadus ja strukturalistlik pööre Ferdinand De Saussure (1857-1913) rajas tänapäevase keeleteaduse ja sellest tulenevalt mõjutas fundamentaalselt 20. sajandi humanitaarteadusi. Sarnaselt 19. sajandil noorgrammatikute nägemus keelest - laenamine, muutus ajas. Saussure'i monograafia indoeuroopa keeltest (1897) kukutas nad jäädavalt.
annaabi.ee 
