Rahvusvaheliste põlvkonnad: 1) Esimesed rahvusvahelised ettevõtted (kaubanduskompaniid: NT Briti Ida-India Kompanii) 2)Teise põlvkonna rahvusvahelised ettevõtted (Kolooniates põllumajandussaaduste tootmine ja maaravade kaevandamine: NT Royal Dutsh Shell) 3)Kolmas põlvkond (Ettevõtted, mis laienesid naaberriikide turgudele või soovisid juurdepääsu strateegilistele ressurssidele) Rahvusvaheliste ettevõtete tegevusvaldkonnad: 1) Kõrgtehnoloogia (Biotehnoloogia, IT, mikroelektroonika, telekommunikatsioonivahendite, ravimite, uute materjalide tootmine) 2)Suuremahuliste tarbekaupade (Autod, koduelektroonika, telerid, külmikud) 3) Brändi-tarbekaupade masstootmine (sigaretid, karastusjoogid,, hambapasta, hügieenitarbed jne) Euroopa rahvusvahelised firmad Firma 1. Citroén Prantsusmaa sõidukid 2. Nokia Soome Kommunikatsioonivahendid 3. Statoil Norra Kütus 4. D&G Itaalia Riietus, lõhnad 5. Renault Prantsusmaa Sõidukid 6. Lego Taani Mänguasjad, robootika 7
· TTÜ biomeditsiinitehnika instituudis tehtud EEG uuringu tulemused näitavad, et mikrolainekiirgus mõjub ajule kui mittespetsiifiline ärritaja · Sarnased muutused toimuvad EEG signaalis ka alkoholi toimel · Inimeste tundlikkus kiirgusel on erinev Piirnorme on vaja muuta! · Sõltumatute teadlaste ja ekspertide ühendus BioInitiative taotleb piirväärtuse kehtestamist 0,6 V/m · Kiirguse piirnormide karmistamine tähendaks tõsiseid probleeme kaasaegsete telekommunikatsioonivahendite, eelkõige mobiiltelefonide tootjatele Elektromagnetiline saaste · Elektromagnetkiirgus ei ole enam pelgalt teatud töökeskonna ohutegur, vaid kogu keskonna elektromagnetiline saaste, mis mõjutab kogu elanikonda · Kehtivad piirnormid ei välista terviseriski Lapsed ja mobiiltelefonid · Kõige tundlikum riskigrupp on lapsed, sest nad on õrnemad, nende jaoks algab mobiili kasutamise aeg varases nooruses ja kujuneb seega pikemaks kui kaasaegsel
säilinud. Inimeste arv on rekordilise kiirusega kasvanud, suurenenud on väetiste tarbimine, osoonikihi vähenemine, troopiliste metsaalade hävimine jne. Toimub ka kliima kiire soojenemine, suurte üleujutuste levimine. Järjest enam võetakse inimeste poolt kasutusse metsade alust maad. Ja seda kõike taas ahne inimese tarbimisvajaduste rahuldamiseks. On toimunud massiline linnastumine, põllumajanduse intensiivistumine, uute kemikaalide vastuvõtt, varanduslik kihistumine, telekommunikatsioonivahendite massiline kasutus. Kõige selle tulemuseks on osooniaugud, kasvuhoonegaaside emissioon, liikide väljasuremine, maailmamere happelisus. Ka Eestis on märgid ,,suurest kiirendusest" olemas: põlevkivi kasutus, fosfaatväetiste kasutamine, kiire internetistumine. Metsaalade hävitamine ja põllumajanduse levik on toonud kaasa ökosüsteemide muutused ka väikeses Eestis. Mõtteis kerkib esile küsimus, et kui millelgi on olemas algus, kas siis on olemas ka lõpp? Mille lõpp see on- ajastu
c) Eri riikidesse laienedes püüavad ettevõtted alandada tootmiskulusid ning toota seeläbi tõhusamalt ja konkurentsivõimelisemalt. d) Sageli tahavad suurfirmad suurendada kontrolli mingi riigi majanduses, et olla nii valmis tulevikus selle riigi resursse kasutama või turgu laiendama. 6. Nimeta rahvusvaheliste ettevõtete peamised tegevusvaldkonnad ja too näiteid. a) Kõrgtehnoloogia (biotehnoloogia, IT, Mikroelektroonika, telekommunikatsioonivahendite, ravimite, uute materjalide tootmine) b) Suuremahuliste tarbekaupade (autod, koduelektroonika, telerid, külmikud jms.) tootmine c) Brändi-tarbekaupade masstootmine (sigaretid, karastusjoogid, pesupulber, hambapasta, hügieenitarbed jms.) 7. Mis ülesannet täidab Maailma Kaubandusorganisatsioon ? Maailma Kaubandusorganisatsioon reguleerib liikmesriikidevahelist kaubavahetust, kõrvaldab läbirääkimiste tulemusena kitsendusi ja barjääre ning
· tooraine (transport, kaugus) · tööjõud (odavus, kvaliteet) · turg (transport) · jäätmed (ümbertöötlemine) · kapital · seotud ettevõtted (side) Rahvusvahelise ettevõtte tunnused: Tegutseb paljudes riikides, firmasisesed majandussidemed ületavad riigi piire. Majandustegevuse maht on suuremgi kui väikestel rahvusriikidel. Rahvusvahelise kaubanduse suunad: · Kõrgtehnoloogia(biotehnoloogia, IT, mikroelektroonika, telekommunikatsioonivahendite, ravimite, uute materjalide tootmine.) · Suuremahulistee tarbekuapade(autode koduelektronika, telerite külmikute) tootmine. · Brändi-tarbekaupade masstootmine(sigaretid,karastusjoogid, pesupulber, hambapasta, hügieenitarbed) Riikide arengutaseme näitajad: · IAI inimarengu indeks, mis koosneb Skt, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. Selle järgi jaotatakse riidig kõrge, keskmise ja madala arenguga riikideks.
• Liiklusevälised: – elualade kujundus ja ruumiline paigutus töökohtade suhtes – töökohtade kontsentratsioon, eriti teeninduses nii keskustes kui ka asustusalade perifeerias – haldus ja haridusasutuste ruumiline kontsentratsioon – vaba aja kasutamise võimalused, mis olenevad tööaegadest nii nädala, aasta kui ka eluea kestel – asendustegevused (nt telekommunikatsioonivahendite kasutamine) transpordi kui majandusharu ja kõigi liikumiste erinevus (NB! tööstustransport, mittemotoriseeritud liikumised ja liikumised isikliku sõidukiga ei kuulu transpordi kui majandusharu koosseisu) Transpordi mõju ühiskonnale (positiivne ja negatiivne) positiivne mõju: elanikkonna üldise heaolu kasv nende liikumisvajaduse rahuldamise läbi
setetes ainult kasvanud ja Eesti seteteski on tegelikult domineeriv hoopis Tšernobõli katastroofi jälg. Sümboolne tuumaajastu algusaasta langeb ühtlasi kokku protsessiga, mida on hakatud nimetama „suureks kiirenduseks”: see on lävend, millest alates inimkonna mõju globaalsele keskkonnale on hüppeliselt kasvanud (vt pilt 2): linnastumine, põllumajanduse intensiivistumine, uute kemikaalide kasutuselevõtt, energiakasutus, turism, varanduslik kihistumine, telekommunikatsioonivahendite kasutus ja maailmakaubanduse globaliseerumine suurenevad hüppeliselt ning sama järsult kasvavad kasvuhoonegaaside emissioon, osooniauk, maailmamere happelisus, troopiliste metsade hävimine, liikide väljasuremine, kalapüük, eksootiliste ja võõrliikide invasioon jne. 5 2.1. Antropotseeni lõpp Kui rääkida Antropotseeni algusest, siis kerkib koheselt esile küsimus ka selle võimalikust
• Liiklusevälised: – elualade kujundus ja ruumiline paigutus töökohtade suhtes – töökohtade kontsentratsioon, eriti teeninduses nii keskustes kui ka asustusalade perifeerias – haldus ja haridusasutuste ruumiline kontsentratsioon – vaba aja kasutamise võimalused, mis olenevad tööaegadest nii nädala, aasta kui ka eluea kestel – asendustegevused (nt telekommunikatsioonivahendite kasutamine) b. Mobiilsuse ja transpordi kui majandusharu erinevused (mittemotoriseeritud liikumised ja ettevõttesisene transport ei kuulu transpordi kui majandusharu koosseisu) 3. Vedu ja veoga kaasnevad teenused a. Transport logistikas ( tarneahela osi ühendav lüli ),
toorme töötlemise ja sisseveoga päritolumaale. Kolmas põlvkond. Arenesid välja edukatest tööstusettevõtetest, mis laienesid naaberriikide turgudele või soovisid juurdepääsu strateegilistele ressurssidele. Neljas põlvkond. Üleilmastumine. Tootmise ja toodete keerukuse kasvu ning toote elutsükli lühendamise tõttu tuli jäik juhtimissüsteem asendada paindlikumaga. Kõrgtehnoloogia. Biotehnoloogia, IT, mikroelektroonika, telekommunikatsioonivahendite, ravimite, uute materjalide tootmine. Suure riski valdkond. Suured ressursid. Õnnestumise korral väga suur kasum. Suuremahulised tarbekaubad. Autod, koduelektroonika, telerid, külmikud. Võimalik tööoperatsioonie jagada odava töö maadesse ning müügitöös kasutatakse massikommunikatsioonivahendeid. Bränditarbekaupade masstootmine. Sigaretid, karastusjoogid, pesupulber, hambapasta, hügieenitarbed. Müügieduks on vaja mahukat meediareklaami
siis raskused seisnesid paljuski: 1. teatud mehaaniliste komponentide asendamises elektroonilistega; 2. elektrooniliste komponentide puudumises. Selle ajastu üheks tunnuseks on kiire infotehnoloogia areng eri sektorites ja suundades. 7 Telekommunikatsioon Industriaalajastu algusega 18. sajandil sai alguse ka erinevate kommunikatsioonivahendite kasutamine. Telekommunikatsioonivahendite esile tõusuga tekkis ka vajadus parema informatsiooni haldamise ja edastamise süsteemide järele. Telegraafiga, mida võib pidada esimeseks kommunikatsioonivahendite buumi eestvedajaks, (leiutatud 19. sajandi algul) polnud võimalik kiiresti edastada sõnumeid ning lisaks vajas see ka kokkuleppelist süsteemi info edastamiseks. Põhjus seisnes telegraafi tööpõhimõttes infot oli võimalik edasi anda elektriimpulsside abil vaid
II faas: Laialdane levik- uued harud, tehnoloogilised süsteemid ja infrastruktuur. III faas: Innovatsiooni ja turupotentsiaali täielik ärakasutamine IV faas: Viimased uued tooted ja harud, varasemad saavutavad küpsuse ja turu küllastatuse potentsiaali kokkutõmbumin. 3. Tehnoloogilise revolutsiooni majanduslik mõju, muutused IKT-s Materjaliteaduse edenemine, mis tõstab mikroprotsessorite jõudlust ja alandab nende hinda. Edenevad arvuti- ja tarkvaratööstust ning telekommunikatsioonivahendite tootmist. Suureneb investeerimine IT- kaupadesse, kapital süveneb ja tootmise reorganiseerimine uute tehnoloogiate ümber. Muutused IKTs mõjutavad majanduskasvu kolmes etapis: 1) IKT- investeeringud kasvatavadtootmismahtu ja töö tootlikkust, 2) kiire tehnoloogiline edenemine IKTd tootvates harudes viib üldise tootlikkuse tõusule, 3) üldise tootlikkuse tõus majandusharudes, mis kasutavad IKTd. 4. Majandusmullid (infokast 3.3)
o 1980 aastatest algas üleilmastumise uus etapp o Tootmise ja toodete keerukuse kasv, toodete elutsükli lühenemine jäik juhtimissüsteem tuli asendada paindlikumaga o Võrgustikuna toimivad firmad eelkõige rahandus-ja teenindusettevõtted o Põhirõhk tootearendusel ja brändimüümisel Rahvusvaheliste ettevõtete peamised tegevusvaldkonnad · Kõrgtehnoloogia o Biotehnoloogia, IT, mikroelektroonika, telekommunikatsioonivahendite, ravimite, uute materjalide tootmine o Suur risk o Uurimus- ja arendustööks vaja suuri ressursse o Õnnestumise korral suur kasum · Suuremahuliste tarbekaupade tootmine o Autod, koduelektroonika, telerid, külmikud jms o Võimalik tööoperatsioone jagada odava töö maadesse o Müügitöös kasutatakse massikommunikatsioonivahendeid · Brändi-tarbekaupade masstootmine
– juhiloa olemasolu – haldus- ja haridusasutuste ruumiline kontsentratsioon – sõiduauto kasutamise võimalus – vaba aja kasutamise võimalused, mis olenevad – ühistranspordi pakkumine ja kvaliteet tööaegadest nii nädala, aasta kui ka eluea kestel – liiklusteede olem ja kvaliteet – asendustegevused (nt telekommunikatsioonivahendite – transpordi kasutamise kulud (isikukulud) kasutamine) Transpordi kui majandusharu kõigi liikumiste erinevus: transport kui majandusharu ei sisalda endas ettevõttesisest ega tööstustransporti, samuti mittemotoriseeritud ja ilma liiklusvahendita transporti Transpordi mõju ühiskonnale Positiivne: elanikkunna üldise heaolu kasv nende liikumisvajaduse rahuldamise läbi
ühistranspordi pakkumine ja kvaliteet liiklusteede olem ja kvaliteet transpordi kasutamise kulud (isikukulud) · Liiklusevälised: elualade kujundus ja ruumiline paigutus töökohtade suhtes töökohtade kontsentratsioon, eriti teeninduses nii keskustes kui ka asustusalade perifeerias haldus- ja haridusasutuste ruumiline kontsentratsioon vaba aja kasutamise võimalused, mis olenevad tööaegadest nii nädala, aasta kui ka eluea kestel asendustegevused (nt telekommunikatsioonivahendite kasutamine) 3. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg), veomahu mõjurid Veonduse kvantitatiivsed näitajad · Veomaht veodokumendi (-dokumentide) alusel veetud kaupade või reisijate summa Reisijate arv, [kauba-] neto- või bruto- (st koos taaraga) tonn · Sõidukite arv · Liiklusteede pikkus · Aeg · Tootmise ja kaubanduse struktuur; · majandustegevuse regionaalne jaotus; · välismajandustegevuse intensiivsus ja struktuur;
Strateegiline kaubanduspoliitika Mitmed arenenud tööstusriigid on 1980ndail ja järgneval aastakümnel kasutanud ekspordi edendamiseks subsiidiume. Põhjendamaks subsideerimist on eelduseks, et maailmaturul on tegemist mittetäieliku konkurentsiga. Mittetäieliku konkurentsi põhjuseks on, kas liiga väike turul osalejate arv või toote diferentseeritus. Subsiidiume on kasutatud eelkõige lennunduses, telekommunikatsioonivahendite turul, energeetika- ja rasketööstuses. Need on tööstusharud mida iseloomustab väike pakkujate arv. Valitsuse eesmärgiks on omapoolsete vahenditega suurendada rahvuslikku heaolu. Kaasaegsed uurimused rahvusvahelises kaubanduses väidavad, et kaubandus on rohkem seotud mastaabisäästuefektiga kui suhtelise eelisega. Arvestades tööstusorganisatsioonide oligopolistlikku struktuuri, väidavad kaasaegsed rahvusvahelise kaubanduse teooriad, et täielikku konkurentsi ja vaba
Rajades firmasid paljudesse riikidesse on neil ligipääs loodusvaradele. Lisaks alandavad nad tootmiskulusid ja laiendavad turgu. Rajades firmasid arengumaadesse elavdavad riigi majandust ning soodustavad arengut. Näiteid: Shell, Microsoft, General Motors jne.. Tänapäeva peamised rahvusvahelised firmad kuuluvad järgmistesse tootmisvaldkondadesse: Kõrgtehnoloogia- biotehnoloogia, IT, mikroelektroonika, telekommunikatsioonivahendite, ravimite, uute, materjalide tootmine Suuremahuliste tarbekaupade- autod, koduelektroonika telerid, külmikud jms Brändi-tarbekaupade masstootmine- sigaretid, karastusjoogid, pesupulber, hambapasta, hügieenitarbed jms 40. (NB! Joonis on aegunud, organisatsioonide liikmesriigid võivad erineda) WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon Eesmärk: riikidevahelise kaubanduse reguleerimine N: alandatakse tolle Maailmapank- annab laene riikidele
Rajades firmasid paljudesse riikidesse on neil ligipääs loodusvaradele. Lisaks alandavad nad tootmiskulusid ja laiendavad turgu. Rajades firmasid arengumaadesse elavdavad riigi majandust ning soodustavad arengut. Näiteid: Shell, Microsoft, General Motors jne.. Tänapäeva peamised rahvusvahelised firmad kuuluvad järgmistesse tootmisvaldkondadesse: Kõrgtehnoloogia- biotehnoloogia, IT, mikroelektroonika, telekommunikatsioonivahendite, ravimite, uute, materjalide tootmine Suuremahuliste tarbekaupade- autod, koduelektroonika telerid, külmikud jms Brändi-tarbekaupade masstootmine- sigaretid, karastusjoogid, pesupulber, hambapasta, hügieenitarbed jms 42 40. TEAB PEAMISI MAJANDUSORGANISATSIOONE (WTO, MAAILMAPANK, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) NENDE TEGEVUSVALDKONDI JA ROLLI MAAILMAMAJANDUSES, TEAB EL LIIKMESRIIKE;
annaabi.ee 
