enesetapu. Mõtlemata tagajärgedele avaldatakse suhtlusportaalides ning mujal veebis infot millel on tegatiivsed tagajärjed neile endile kui perele. Jagatakse isikuandmeid. Võib toimuda identideeti vargus. Paroole ja kasutajanimesid võidakse kasutada nende omanike teadmata. Järjest rohkem on liikvel mitmesuguseid internetis levivaid petuskeeme. Meieni võivad jõuda interneti ohud ebameeldiva üllatusena hiigelsuure telefoniarve või tühjendatud krediidiarve näol. Ka tellitud tooted ei pruugi alati vastata oodatule ja tagastamine võib osutuda keerukaks või suisa võimatuks. Muidugi võib juhtuda ka, et tellides võib jääda vaid maksmisrõõm kuna kaupa ei pruugi üldse saada ja alati ei suuda siis aidata ka politsei. Tundmatu päritoluga faile avades võidakse saada oma arvutisse viirus, mis saadab laiali rämpsposti, kopeerib pangaparoole või kasutab arvutit viiruste levitamiseks.
teha tööülesandeid korralikult jne. Töö distsiplineeris ja õpetas tundma kohusetunnet. Enne palga kättesaamist arvasin, et laristan selle kohe ära, kuid asi oli vastupidine. Kui inimesele antakse võimalus ise raha teenida, siis ta saab aru, et raha ei tule lihtsalt. Praegu ma kaalun enda kulutusi ja mõtlematuid oste teen harva. Kõige paremini õpetavad enda tehtud rumalused: koju tuli minu poolt tehtud suur telefoniarve. Karistuseks võtsid vanemad arve kinnimaksmiseks minu taskuraha. See oli minu jaoks suureks õppetunniks ning edaspidi vältisin pikki telefonikõnesid. Rahaga arvestamine on iga inimese kohustus. Ta peab saama ülevaate oma kuludest ja tuludest. Paljud võtavad kas sõpradelt või pangalt laene, suutmata neid tagasi maksta. Televiisorist näeb palju sarnaste olukordadega saateid, mis võivad osutuda nii noorele kui ka kogenenud inimesele
.......... 12 Sissejuhatus Tehnika areng on muutnud arvuti ning interneti meie jaoks üsna tavaliseks vahendiks, mille kaudu saab suhelda ja informatsiooni otsida peaaegu ilma piiranguteta. Internet on saanud meie elu suureks kontrollijaks, mida tõestab ka Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis 5.-8. klassides läbiviidud uuring, milles õpilased vastasid küsimusele, mis juhtub elus siis, kui internet kaob, järgmiselt: Mina suren siis lihtsalt ära! Appi, ma ei saa enam oma sõpradega suhelda! Mu telefoniarve oleks hiiglasuur, sest ma vajan sõpru! Jään lolliks! Ma ei saaks ju siis enam online'is mängida ja mu head seisud lähevad kaduma! Kust ma muusikat siis saan kuulata ja filme vaadata! Ma jään elust maha! (Eva Palk, 2011) Muidugi on internet tähtis abivahend tasuta suhtlemisel ja informatsiooni otsimisel. Üha enam on hakatud aga leidma probleeme seoses internetiga. Näiteks võimaldab internet noortel luua oma maailm. Paljud inimesed on otsustanud välja mõelda võltsidentiteedi
1. Uurimuse jaoks laialijaotud leht küsimustega. Uurimus 1) Kui suur on keskmiselt kuu telefoni arve? 2) Kui palju saadate sõnumeid? (Ühe kuu jooksul) 3) Kui palju saadetakse teile sõnumeid? (Ühe kuu jooksul) 4)Kui palju helistate vanematele? 5)Kui pikad on keskmiselt telefonikõned? 6) Kui tihti vahetate telefoni? 7) Kellele helistate kõige rohkem? 8) Palju tellite pilte/helinaid vms? 9) Mis on olnud väikseim ja suurim kuu telefoniarve? 10) Kas telefonikõned ajavad närvi? 11) Kui palju maksab teie telefon? 12) Kui vana on teie telefon? 13) Mitu telefoni on teil olnud? 14) Mis marki telefon on teil? 15) Kas te olete oma telefoni puruks visanud? 16) Milliseid lisafunktsioone kasutate telefonis? (Kalkulaator, mängud, raadio jne.) 17) Kas kõik kõned on hädavajalikud? 18) Mis värvi on teie telefon? 16 17
6) Varude hindamisel osalemise järgi- tootekulud, nt komponendid, millest toode valmib, materjalid; töötlemiskulud, tööjõukulud; perioodikulud, turustus ja üldhalduskulud. 7) Kulude käitumise järgi- muutuvkulud, kulud muutuvad proportsionaalselt toodangu mahu muutumisega, seotud tegevuse mahtudega, otsekulu ja püsikulud, ei ole seotud põhitegevuse toodetega, teenustega, fikseeritud kulud, sõltumata tegevusmahust need ei muutu. Telefoniarve- püsi kulu, igakuu võib muutuda, aga otsene mõju tegevusmahule puudub. Rendikulu, püsikulu, isegi kui tõstetakse, Amortisatsioonid- tegevusmahul põhinev on muutuvkulu. Toote reklaam- otseselt seotud tootega, otsekulu, ja mitte muutuvkulu. Kaudkulud on enamasti kõik püsikulud, va müügimeestega seotud kulud, kui saab tasu vastavalt toodete pealt. Koolituskulud- kaudkulud, püsikulud
2.kook kahaneb, 8 punkti; 3.kook isu saab täis, 4 punkti; 4.kook 0 punkti; 5.kook - -2 punkti, so. miinuskasulikkus. III Inimene kulutab oma sissetulekud selliselt, et tarbitav kaubakombinatsioon annaks talle maksimaalse kasulikkuse. Olgu meil päevaraha 10 eurot. Me tahaksime selle eest osta süüa, maksta telefoniarve ja minna kinno. Piiratud ressursside tingimustes aga kõike ei saa, järelikult ühe kauba tarbimine tähendab teisest kaubast loobumist ja loobutud kauba kasulikkus peaks olema väiksem meie poolt valitud kauba kasulikkusest. Kasulikkus on aluseks tarbija valiku ja nõudmise seletamisel. 1.3 Tootmisvõimaluste kõver, selle kujunemine mingi näite põhjal, näita seisundid seespool ja väljaspool kõverat, põhjenda, graafik! Toodetakse leiba ja raamatuid, 4 töötajat
uhik-kulukandja (nt tooteuhiku omahinna) arvestus; periood-kulukandja (tegevusvaldkonna, muugipiirkonna majandustulemuse) arvestus Seoses projektipõhise lahenemisega ongi usna tihti kuluobjektiks projekt ise. Seega saab eelarvestus olla hea vaid siis, kui lisaks on ka selge kululiikide ja kulukohtade arvestus. 45. Muutuvkulud ja püsikulud Oluline on eristada pusikulusid muutuvkuludest. Samas ei ole jõutud nende klassifitseerimisel uhtsele seisukohale (nt kas telefoniarve kulud jagada osaliselt muutuvaks ja osaliselt pusivaks?). Muutuvkulu muutub seoses mingi teise muutujaga (tavaliselt muugikaive). Muutuvkulu on tavaliselt tööjõukulu, tooraine kulu jne. Pusikulu ei muutu seoses tegevusmahu muutumisega. Pusikulu on naiteks intressimaksed, kindlustus, maamaks jne. Pusikulu ei muutu hoolimata tootmismahust, samal ajal vahenevad tootmismahu suurenemisega kulud uhiku kohta. Muutuv pusikulu koosneb kahest komponendist: muutuvkulust ja pusikulust
2.kook kahaneb, 8 punkti; 3.kook isu saab täis, 4 punkti; 4.kook 0 punkti; 5.kook - -2 punkti, so. miinuskasulikkus. III Inimene kulutab oma sissetulekud selliselt, et tarbitav kaubakombinatsioon annaks talle maksimaalse kasulikkuse. Olgu meil päevaraha 200 EEK-i. Me tahaksime selle eest osta süüa, maksta telefoniarve ja minna kinno. Piiratud ressursside tingimustes aga kõike ei saa, järelikult ühe kauba tarbimine tähendab teisest kaubast loobumist ja loobutud kauba kasulikkus peaks olema väiksem meie poolt valitud kauba kasulikkusest. Kasulikkus on aluseks tarbija valiku ja nõudmise seletamisel. 1.3 TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER (TVK) Selleks, et luua teooriaid, konstrueeritakse erinevaid majandusmudeleid, so. erinevate eelduste, hüpoteeside ja seoste kogum
Edasi klõpsa dialoogiakna nupul Customize ja määra, kui tihti infot uuendatakse. Näiteks värskete ajalehtede lugemiseks hommikul, võid käskida Windowsil need automaatselt alla laadida öösel, mil magad. Soovi korral võid kõigi tellitud lehtede infot lasta igal hetkel uuendada. Selleks vali brauseriakna menüüst Tools korraldus Synchronize. Veebilehe lugemine offline-resiimis Interneti sissehelistamisteenuse kasutajad võivad ühenduse aja ja telefoniarve vähendamiseks veebilehti lugeda offline-reziimis. Selleks ava brauseriaknas üksteise järgi, ilma neid põhjalikult lugemata, kõik veebilehed, mida tahad hiljem lugeda, ja katkesta siis Internteti- ühendus. Sulgeda võid ka brauseriakna. Sobival ajal ava brauseriaken ja vali selle menüüst File korraldus Work Offline. Klõpsa tööriistariba nupul History, vali vasakust paanist veebileht, mida tahad lugeda, ja klõpsa selle nimel. Lehe sisu kuvatakse akna paremas pooles. Elektronpost
oluline. Soetusmaksumuse hulka arvatakse ka seadmete transpordikulud, häälestuskulud, paigalduskulud. Monetaarsuse printsiip. Raamatupidamises väljendatakse kõik varad, kohustused ja majandustehingud rahas. Aruannetesse koondatakse ainult kõik need tehingud, mida saab väljendada rahaühikutes. Tekkepõhine arvestusprintsiip. Majandustehingud kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas makse on tehtud. Näiteks, kui ettevõte saab telefoniarve, kajastatakse see summa kuluna arve esitamise momendist ,sõltumata sellest kas arve on tasutud või ei. Realiseerimise printsiip. Tulud arvestatakse realiseerimise momendil või lepingus fikseeritud perioodide kohta. Realiseerimise momendiks loetakse omandiõiguse ülemineku moment ostjale. Üldjuhul on see kaupade lähetamise või teenuse osutamise moment, sõltumata raha laekumise ajast. Tulude ja kulude vastavuse printsiip. Antud perioodi jooksul kaupade ja teenuste
MÕISTE: olulisusvahemik - väärtuste vahemik, kus kehtib eeldus, et kulude ja kulukäituri vaheline seos on lineaarne. --- Muutuvkulude kogusumma muutub olulisusvahemikus proportsionaalselt tegevusmahuga. Näiteks kui tegevusmaht kahekordistub, kahekordistub ka muutuvkulude summa. Tähtis on mõista, et muutuvkulud on muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad nad konstantseks. Kulu räägitud minuti kohta on püsiv, näiteks 0,1 eurot minuti kohta. Kaugekõnede telefoniarve põhineb aga sellel, mitu minutit sai räägitud. Enamlevinud muutuvkulud: Ettevõtte liik Kulud, mis tavaliselt muutuvad koos tegevusmahu muutumisega Kaubandusfirma Müüdud kaupade soetusmaksumus (omamaksumus) Tootmisettevõte Tootmiskulud: põhimaterjali maksumus, põhitööliste palgakulu Tootmise lisakulude muutuvosa: abimaterjalid, määrded ja õlid, energia
oluline. Soetusmaksumuse hulka arvatakse ka seadmete transpordikulud, häälestuskulud, paigalduskulud. Monetaarsuse printsiip. Raamatupidamises väljendatakse kõik varad, kohustused ja majandustehingud rahas. Aruannetesse koondatakse ainult kõik need tehingud, mida saab väljendada rahaühikutes. Tekkepõhine arvestusprintsiip. Majandustehingud kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas makse on tehtud. Näiteks, kui ettevõte saab telefoniarve, kajastatakse see summa kuluna arve esitamise momendist ,sõltumata sellest kas arve on tasutud või ei. Realiseerimise printsiip. Tulud arvestatakse realiseerimise momendil või lepingus fikseeritud perioodide kohta. Realiseerimise momendiks loetakse omandiõiguse ülemineku moment ostjale. Üldjuhul on see kaupade lähetamise või teenuse osutamise moment, sõltumata raha laekumise ajast. Tulude ja kulude vastavuse printsiip. Antud perioodi jooksul kaupade ja teenuste
oluline. Soetusmaksumuse hulka arvatakse ka seadmete transpordikulud, häälestuskulud, paigalduskulud. Monetaarsuse printsiip. Raamatupidamises väljendatakse kõik varad, kohustused ja majandustehingud rahas. Aruannetesse koondatakse ainult kõik need tehingud, mida saab väljendada rahaühikutes. Tekkepõhine arvestusprintsiip. Majandustehingud kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas makse on tehtud. Näiteks, kui ettevõte saab telefoniarve, kajastatakse see summa kuluna arve esitamise momendist ,sõltumata sellest kas arve on tasutud või ei. Realiseerimise printsiip. Tulud arvestatakse realiseerimise momendil või lepingus fikseeritud perioodide kohta. Realiseerimise momendiks loetakse omandiõiguse ülemineku moment ostjale. Üldjuhul on see kaupade lähetamise või teenuse osutamise moment, sõltumata raha laekumise ajast. Tulude ja kulude vastavuse printsiip. Antud perioodi jooksul kaupade ja teenuste
oluline. Soetusmaksumuse hulka arvatakse ka seadmete transpordikulud, häälestuskulud, paigalduskulud. Monetaarsuse printsiip. Raamatupidamises väljendatakse kõik varad, kohustused ja majandustehingud rahas. Aruannetesse koondatakse ainult kõik need tehingud, mida saab väljendada rahaühikutes. Tekkepõhine arvestusprintsiip. Majandustehingud kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas makse on tehtud. Näiteks, kui ettevõte saab telefoniarve, kajastatakse see summa kuluna arve esitamise momendist ,sõltumata sellest kas arve on tasutud või ei. Realiseerimise printsiip. Tulud arvestatakse realiseerimise momendil või lepingus fikseeritud perioodide kohta. Realiseerimise momendiks loetakse omandiõiguse ülemineku moment ostjale. Üldjuhul on see kaupade lähetamise või teenuse osutamise moment, sõltumata raha laekumise ajast. Tulude ja kulude vastavuse printsiip. Antud perioodi jooksul kaupade ja teenuste