Taju 1. Millised on sügavustaju monokulaarsed tunnused? Tunnused: · Interpositsioon ja kattumine · lineaarne perspektiiv ja suhteline kõrgus/suurus · Varjud ja valgusnurk · Õhuperspektiiv · Tekstuurigradiendid · Tuttav suurus · Suhteline suurus + lineaarne perspektiiv + tekstuurigradient · Liikumistunnused Kuidas toimub sügavuse tajumine liikumise abil? Silma läätse kumeruse muutumine ehk akkomodatsioon. Silma jõudvas optilises voos on eristav parameeter, mis määrab kujutise suurenemise kiiruse alusel, kui palju on aega kokkupuuteni veepinnaga. Sügavustaju tunnused võivad olla: · Okulomotoorsed · Monokulaarsed · Binokulaarsed sügavuse tajumisel on väga tähtis osa meie endi pea ja keha liikumisel ning teiste objektide liikumisel.
Gibsoni arvates tunnetavad elusolendid seda suhet automaatselt, ilma õppimist vajamata. Mis eristab monokulaarseid, binokulaarseid ja okulomotoorseid sügavustaju tunnused? Monokulaarseid tunnuseid eristab see, et vajalik on ühe silma nägemisväli. Binokulaarsed tunnused vajavad mõlema silma tööd. Okolumotoorsed sõltuvad silmalihaste tööst. Kuidas aitavad sügavust tajuda varjutus, kattumine, sügavusteravus, objekti identiteet, lineaarne perspektiiv, õhuperspektiiv, tekstuurigradient, liikumisparallaks, akommodatsioon, konvergents ning stereopsia? Varjutus: 2D kujutistel varjud puuduvad, mistõttu varjude olemasolu annab tunnistust kujutise kolmemõõtmelisusest. Kattumine: lähem kujutis varjab kaugemal oleva kujutise Sügavusteravus: mida hägusem kujutis, seda kaugemal paistab olevat Objekti identiteet: (tuttav suurus?) objektide arvatav suurus aitab hinnata distantsi Lineaarne perspektiiv: joonte koondumine loob 2D mudelis mulje sügavusest
· Kaugus. Üheks kauguse tajumise viisiks on disparaatsus ehk tajukujundi erinevus kummaski meeleorganis. Oluliseks objektide kaugusest teavitavaks tunnuseks on liikumisparallaks ehk kiiruste vahe kahe liikuva keha projektsioonides silma võrkkestal, mis on tingitud erinevast vaatekaugusest ning võimaldab hinnata objektide sügavustunnuseid. Tuntumad sügavustunnused on lineaarperspektiiv ja kattumine. Tekstuurigradient- suuremal vaatekaugusel olevate pinnaosade projektsiooni detailide tihenemine, mille põhjal vaatleja hindab esemete kaugust. Samuti on kaugemal asuvad asuvad objektid paksemast õhukihist tingituna sinakama tooniga. Sügavustunnused erinevad mõju poolest. Disparaatsus, kattumine, liikumisparallaks on ehk mõjusamad. Erinevate tunnuste kombineerimine tagab sügavustaju täpsuse. · Värv
Lineaarne perspektiiv - paraleelsed jooned, mis suunduvad meist eemale, tunduvad kaugenedes progreseeruvalt üksteisele lähenevat. Selline joonte koondumine loob 2D pildis sügavustunnetuse. Õhuperspektiiv - valgus hajub atmosfääris liikudes, eriti siis kui atmosfäär on tolmune/udune. Kaugemal olevad objektid kaotavad kontrastsust ja tunduvad hägused. Pildil olevate objektide kontrastsuse vähendamine jätab mulje, et need objektid on kaugemal. Tekstuurigradient - tekstuuri tugevus/tihedus väheneb kaugemal paikevatel objektidel. Kattumine - lähemal olev objekt katab mingi osa kaugemal olevast objektist. Varjutus - 2D pinnad ei jäta varje. Varjude olemasolu vihjab 3D objekti nägemisele. Objekti identiteet - me saame hinnata objekti kaugust reetinal oleva pildi suuruse põhjal. Seda saab teha siis, kui teame objekti tegelikku suurust. Sügavusteravus - kui üks pildi regioon on terava tekstuuriga ja teine regioon on hägusa
TAJU 1. Sügavustaju monokulaarsed tunnused. Kuidas toimub sügavuse tajumine liikumise abil? Millise kahe tunnuse kombineerimisel saadakse tektuurigradient ning mida see kirjeldab? · interpositsioon ja kattumine · lineaarne perspektiiv ja suhteline kõrgus/suurus · varjud ja valgusnurk · õhuperspektiiv · tekstuurigradiendid · tuttav suurus · suhteline suurus + lineaarne perspektiiv + + tekstuurigradient · liikumistunnused Sügavuse tajumisel on väga tähtis osa meie endi pea ja keha liikumisel ning teiste objektide liikumisel. Need liikumised tekitavad fenomeni nimega liikumisparallaks -lähedasemad objektid näivad "liikuvat" kiiremini, seejuures vaatleja liikumisele vastassuunas · nähtavat maailma tajume me kolmemõõtmelisena, vaatamata sellele et võrkkestale langev kujutis on kahemõõtmeline
Kaugemal olevad objektid tekitavad väiksema kujutise. Teadvusväline tuletamine – H.von Helmholzi seletus vormijäävusele (sama objekt liigub) kauguse muutudes – aju võtab kaugust arvesse, st arvutab teadvusväliselt (1909). Kaugusvihjed: Monokulaarsed (ühe silma põhised): o Ülekattumine (interpositsioon) – üks objekt on teise peal o Silmalihaste abil – akommodatsioon o Tekstuurigradient o Lineaarperspektiiv (kaugustunnus) o Valgus ja vari o Liikumisparallaks (s[gavustunnus) Binokulaarsed (kahel silmal põhinevad): o Binokulaarne disparaatsus - erineval kaugusel paiknevad stiimulid tekitavad erineva kujutise vasaku ja parema silma reetinale. o Silmalihastest tulenev kohandumine (vergents) – divergents ja konvergents.
kui mõlemad silmad on avatud. Maailmatunnetuses säilib sügavustaju kui panna üks silm kinni - Binokulaarsed tunnused – nõuavad mõlemat silma - Okulomotoorsed tunnused – kinesteetilised, sõltuvad silma lähedal paiknevate musklite kokkutõmbe tunnetamisest Kuidas aitavad sügavust tajuda varjutus, kattumine, sügavusteravus, objekti identiteet, lineaarne perspektiiv, õhuperspektiiv, tekstuurigradient, liikumisparallaks, akommodatsioon, konvergents ning stereopsia? - Varjutus – 2D pinnad ei jäta varje, 3D jätab - Kattumine – kui asi millegi taga on siis on taga - Sügavusteravus – kui üks pildi regioon on terava tekstuuriga ja teine on hägusaga siis need on erineva sügavusega - Objekti identiteet – saame hinnata objekti kaugust reetinal oleva pildi suuruse põhjal. Saab teha kui teame objekti tegelikku suurust.
Lähedal suurem, kaugel tundub väiksem. Liikumisparallaks- Sügavustunnus, mis põhineb asjaolul, et kui vaatleja liigutab, liiguvad lähedal asuvatest objektidest silma võrkkestale langevad kujutised kiiremini, kui kaugemal olevate objektide kujutised. Prespektiiv- Lineaarne prespektiiv on kaugustunnus, mis põhineb asjaolul, et paralleelsed jooned näivad vaatajast kaugenedes teineteise suunas koonduvat. Tekstuurigradient- kui sügavustunnus. Ühtlase tekstuuriga pinnad tekitavad tekstuurigradiendid, mis annavad meile teavet sügavuse kohta. Liikumistaju Näiline liikumine- Liikumise tajumine, mille tekitavad liikumatud stiimulid, mis asuvad esmalt ühes asendis või asukohas ja seejärel pärast sobivat ajavahemikku teises asendis või asukohas. Raamistik või lähedal asuvate objektide liikumine (indutseeritud liikumine)-
beebidel stabiliseerida tüüpilisi „motoorseteks verstapostideks“ nimetatud kehaasendeid. Kehaasendite kontrollimine võimaldab õppida valdama käe ja silma koostööd. Tasakaal seistes on eelduseks kõndimisel ja jooksmisel vaja mineva dünaamilisele tasakaalule. Staatiline tasakaal on eelduseks ka nägemise poolt juhitud sirutamisfunktsiooni tekkimisele. Kuju ja suuruse püsivus: *Objektide omaduste suhted teistesse objektidesse. *Tausta tihedusaste e. tekstuurigradient. *Elukogemus ja õppimine Keele omandamine . Keele omandamise staadiumid 1. Varajased häälitsused (alates 3-5 nädal); nutt, koogamine, lalisemine, häälemäng 2. Ühesõnaliste lausungite periood (8.kuu) 3. Kahesõnaliste lausungite periood e. telegraafistiil (18. kuu) 4. Keerulisemate lausungite periood (2-2,5); miks? 5. Edasine areng (2-5.a.) . sõnavara ja lauseehitus; Seestpoolt-väljapoole teooriad - Keeleorganiteooria (Chomsky, 1986)
püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral Konstansus on oluline tajutava maailma mõistmisel ja järjepidevuse tagamisel.Varieeruvusest eraldatakse muutumatus,üldisus,põhimõtteline sisu Ruumitaju: Ruumisuhete taju põhineb 3D-ehk sügavustunnetusele Okulomotoorsed:akommodatsioon,konvergents(vaadates mõlema silmaga maailma objekte,proovime me fikseerida mõlemad silmad kindlal objektil) Visuaalsed:suurus,kattuvus,disparaatsus (stereoefekt), liikumisparallaks, tekstuurigradient, aeraalne perspektiiv,geomeetriline perspektiiv Kuulmises:valjus,tämber,disparaatsuspõhine suunataju,Doppleri efekt,dissotsiatsioon Sir Charles Wheatstone,H.von Helmholtz Bela Julesz:stereogrammide meetod Tähelepanu: Psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile,millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus: Valivus,selgus,suund ümberlülitamine,maht,jaotamine (jagamine),püsivus,kontsentratsioon,kõikumine
annaabi.ee 
