TEINE ÜLESANNE TEKSTIREDAKTORI KASUTAMISE KOHTA Teine ülesanne on jällegi lehest koopia tekitamine, s.t. te peate sisse lööma KOGU teksi (jah, ülesannete juhendid ka). Faili nimeks tuleb bXXXXXX (XXXXXX on teadagi mis) Töös on keelatud kasutada textbox'e. Teksti paigutamisel on keelatud kasutada kõrvuti mitu tühikut: kui teete nii, siis mis juhtub, kui muuta kirja suurust vms? Aga juhtub see, et teksti paigutus läheb läbisegi , kui midagi muudate proovige ära, kui ei usu. Ülesandest veel: 1. Loetelu. See peab olema genereeritud, s.t. mitte teie ei kirjuta numbreid ette. 2. Ühtlasi asub lõgu serv imelikus kohas. Samuti olgu genereeritud ülesande 3. osade loetelu. 1. esimene 2. teine 3. kolmas 4. neljas 5. viies 6. kuues 7. seitsmes K...
,,keskmisele kasutajale" pakub Google Docs kõik, mis lihtsa tekstifaili loomiseks vaja. 9 Google Docs KASUTATUD ALLIKMATERJALID 3. I. Maadvere, 2008. Google Docs ja Picnik. [Online] http://portaal.e- uni.ee/uudiskiri/tooleht/tooleht-11-google-docs-ja-picnik [14.11.2010] 4. Google Docs mitte ainult tõhus online tekstiredaktor. [Online] http://www.dt.ee/blog/tarkvara/2007/02/google-docs-tohus-online-tekstiredaktor/ [14.11.2010] 10
või muud alternatiivi 2. sw näitab hetkel Rakvere Reaalgümnaasiumi serverit (signe) kasutavaid isikuid 3. cal jooksva kuu kalender 4. cal 2010 aasta 2010 kalender 5. cal 10 2010 aasta 2010 oktoobrikuu 6. date hetke kuupäev ja kellaaeg 7. clear puhastab terminaliakna sisu 8. finger mati informatsioon kasutaja mati kohta (nimi, klass, kasutajanimi) 9. pine postkast 10. pico lihtne tekstiredaktor 11. ls al näitab kasutaja kodukataloogi kaustu ja faile 12. ls al|less näitab kodukataloogi sisu lehekülgede kaupa. Ekraanikaupa edasi liikumiseks tuleb vajutada tühikut; tagasi liikumiseks b; katkestamiseks q 13. cd viib kasutaja kaustast kodukataloogi 14. cd kausta nimi viib soovitud kausta sisse 15. touch failinimi loob faili, mille suurus on 0B 16. mkdir failinimi loob kataloogi/kausta 17. rmdir failinimi kataloogi/kausta kustutamine 18
parem. Operatsioonisüsteemis Windows 7 on sellel uus lint - akna ülaosas olev riba, mis näitab, mida programmiga teha saab -, mis kuvab saadaolevad funktsioonid pigem avatult kui menüüdes. Vormindussuvandid, nagu esiletõstmine, täpploendid ja reapiirid, aga ka uued värvid koos pildilisamise ning suurendamise võimalusega muudavad WordPadi üllatavalt võimsaks tööriistaks. 4 Gedit Gedit on tekstiredaktor GNOME töölauakeskkonna, Mac OS X'i ja Microsoft Windowsi jaoks. gedit on mõeldud üldkasutatavaks tekstiredaktoriks ja selle loomisel on silmas peetud lihtsust. See sisaldab tööriistu, mis lihtsustavad ka lähtekoodi ja märgistuskeelte toimetamist. gedit on UTF-8 ühilduv. Gedit on loodud vastavalt GNOME põhimõtetele ja selle välimus on võimalikult lihtne ja ilma ebavajalike lisadeta ning see on vaikimisi (default) tekstiredaktor GNOME's.[1]
Dropboxiga 3 Võimalused 1 Failide ladustamine tavalistesse kataloogidesse krüptograafia Sünkroniseerimine Windowsi, Mac OS X’i, Linuxiga Kalender Toimingute planeerija Aadressite raamat Muusika voogesituse (läbi Ampache ) Kasutaja ja grupi haldamine sisu jagamine gruppide vahel või avalike URLsidega Internetipõhine tekstiredaktor koos süntaksi esiletõstmine ja koodivoltimise Järjehoidjad URLi lühendamise komplekt Pildi galerii PDF vaataja ODF failide vaataja Sisselogimise moodul 1 http://owncloud.org/features 4 Sarnased programmid: Google Drive, Dropbox ja Microsoft OneDrive Google Drive on Google poolt loodud tarkvara PCle, Androidile, Mac OSxile ning Linuxile,
tarkvarast üldse teadlikud. Materjali oli küll olemas, kuid enamasti oli saadaval vaid võõrkeelne informatsioon. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Acrobat.com. [http://en.wikipedia.org/wiki/Adobe_Buzzword#Buzzword]. 20.04.2009 2. Google Docs. [ http://en.wikipedia.org/wiki/Google_docs ]. 20.04.2009 3. Google Docs Home. [http://www.google.com/google-d-s/tour1.html]. 20.04.2009 4. Lembit. Google Docs mitte ainult tõhus online tekstiredaktor. 18.02.2007 [http://www.dt.ee/blog/tarkvara/2007/02/google-docs-tohus-online-tekstiredaktor/]. 21.04.2009 5. Office suite. [http://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_office_suites#Comparison_of_general_an d_technical_information]. 20.04.2009 6. Springnote. [http://en.wikipedia.org/wiki/Springnote]. 20.04.2009 7. ZCubes. [http://en.wikipedia.org/wiki/ZCubes]. 20.04.2009 8. ThinkFree Office. [http://en.wikipedia.org/wiki/ThinkFree_Office]. 20.04.2009 9. Tundmaõppimine Google Docs: Suurus piires
Sellel paiknevad nupud, millega on võimalik salvestada oma tööd, valida uus tekstidokument, vaadata eelvaatena ja printida, teha tabeleid, valida teksti suurust, värvi ja stiili. Välimuselt jääb Writer alla Wordile. Word on kujundatud natuke maitsekamalt ja käepärasemalt. Writer on enamjaolt hallides toonides, kuid Word sinakates toonides. 6 Notepad Notepad on lihtne tekstiredaktor, mis on vaikimisi kaasas Microsoft Windows operatsioonisüsteemidega. Notepad võimaldab kirjutada lihttekstis dokumente. Salvestatava faili nimelaiend .txt. Kuna Notepad toetab ainult lihtteksti, siis saab Notepadi kasutades kirjutada ka HTML-, XML- või mistahes muid faile. Notepad ei lisa omalt poolt segavaid mittekuvatavaid märgiseid. Notepad ei võimalda kasutada erinevaid kirjastiile, tekstivärve, vormindust ja muud taolist. Isegi
Viitamisel (lingid) jlgi alati suur- ja vikethtede kasutamist! ra kasuta failinimedes kunagi tpithti - . Kasuta alati hesugust failinime laiendit - kas htm vi html. HTML-tekstide kirjutamisel vib vtta eeskuju vrgus leiduvatest hstiteostatud dokumentidest. HTML-lhtekoodide uurimist vimaldab korraldus View Source brauseri View- mens. Koduleheklje avafail peab olema index.htm vi index.html HTML-DOKUMENDI LHTETEKSTI LOOMINE JA SALVESTAMINE Ava tekstiredaktor Notepad. Kirjuta sinna jrgmised koodid:
Iga sisesetaja näeb sõnalist informatsiooni ainult tema tööks vajalikus mahus. Eesmärgiga tagada isikuandmete puutumatus, saab informatsiooni kättesaadavust piirata ka andmebaasi kasutajaõigustega paroolide abil; b) võimalus kasutada eelnevate gruppide puhul märgitud võimalusi; c) süsteemi siseselt teadete saatmine ja reaalajas vestlemine; d) konkreetse personaalarvuti kõvakettale installeeritud programmide kasutamine igapäevatöös (nt. tekstiredaktor Word, tabeltöötlusprogramm Excel).[1] Digiregistratuur Arendamisel olev digiregistratuuri teenus võimaldab patsiendil saada põhjalik ülevaade vabadest arsti vastuvõtuaegadest üle kogu Eesti. Läbi patsiendiportaali saate endale ise või koos perearstiga broneerida sobiva aja soovitud arsti juurde ning vajadusel väljavalitud vastuvõtuaega ka tühistada. Digiregistratuuris saate valida, kas soovite kasutada haigekassa poolt rahastavaid teenuseid või tasulisi
Autor: Anna Veeber Käesoleval tööl on mitu eesmärki. Esiteks, võrrelda põhikooli lõpetamist põhikooli riikliku õppekava alusel ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Teiseks, anda ülevaate erivajadustega laste võimaluste käsitlemisest gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja kolmandaks, tutvustada sama aspekti koolieelseied lasteastusti puudutavates seadusaktides. Märkus: ? tähendad paragrahvi märki, mu tekstiredaktor ei tunne õiget märki. ·Põhikooli riikliku õppekava · 23. Põhikooli lõpetamine: (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt ,,rahuldavad", kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul. ·Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava · 3. Põhikooli lõpetamine
Operatsioonisüsteem on arvuti juhtprogramm, mis arvuti käivitamisel laaditakse esimesena mällu. See on programmide komplekt, mis kor-raldab arvuti tööd. Ükski arvuti ei saa töötada ilma operatsiooni-süsteemita, sest operatsioonisüsteem juhib ar-vuti sisend- ja väljundseadmete tööd, organiseerib info salvestamist ketastele, võtab vastu arvutikasutaja poolt an-tud korraldusi ja täidab neid. Operatsioonisüsteemi koosseisus on ka lihtne tekstiredaktor, joonistamisprogramm, ka-len-der-märkmik, kalkulaator, võrguvahendid jm. Personaalarvutitel on levinud firma Microsoft operatsioonisüsteem MS-DOS, mille versioon 1.0 tuli välja 1981.aastal. Kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendate alguses tehti MS-DOS-le juurde graafiline kasutajaliides MS Windows. 1995. aasta augustikuus tuli müügile Microsoft Windows 95, mis on iseseisev operatsiooni-süsteem. Ta ei nõua, et arvutis oleks enne käivitatud MS-
Avaneb Styles aken, millest saab valida vajaliku laadi. Kui libistada kursor stiilil nimele, siis kuvatakse selle laadi sisu. Kui klikkida laadi nimel, siis rakendatakse laadi lõigule, milles paikneb tekstikursor. 11 Teksti vasakule joondamine (Left) tekitab teksti, mille vasak serv on sirge, parem aga vaba sakiline nagu sellel lõigul siin. Kuna tekstiredaktor ei lisa omalt poolt tühikuid, jääb selline tekst ühtlase tihedusega. Vasakule joondamine on eriti sobiv kitsaste veerutekstide korral. Sellist paigutust tuleks kindlasti kasutada ka punktitud või nummerdatud teksti korral. Tsentreeritud (Centered) paigutus võib olla sobiv pealkirjade kujundamiseks. Kogu teksti enamasti ei tsentreerita, kui ei ole tegemist mingi spetsiaalselt kujundatud tekstiga (n menüüga).
protsessi loomiseks ning hilisemaks tööshoidmiseks). Kindlasti hõivab töötav protsess ka mingi koguse mälu: protsess on programmi aktiivne koopia ja seega peab seda kusagil ka hoidma. Samuti vajab rakendus mingisugust ligipääsu sisend-väljundseadmetele. Tekstiredaktori puhul peavad protsessini jõudma näiteks klaviatuurilt tekstiredaktorisse sisestatud tähed. Tekstiredaktori poolt saadetav info peab omakorda kindlasti jõudma videokaartini ning sealt monitorile. Ilmselt peab tekstiredaktor sisaldama ka võimalust tehtud töö salvestada, seega vajab see protsess ka võimalust suhelda kõvaketta või mõne muu salvestusseadmega. Klaviatuur, videokaart, kõvaketas, need on ainult mõned näited sisend-väljundseadmetest. Tänapäeva operatsioonisüsteemid võimaldavad töötada mitmel protsessil korraga. See tähendab aga seda, et operatsioonisüsteem peab tagama kõikidele protsessidele vajalikele
Outlook Expressi eeliseks on selle lihtsus ja kiirus. Kui posti on väga palju, siis tuleks osta mõni suuremate võimalustega programm, näiteks Microsoft Outlook, mis lubab sõnumeid automaatselt filtreerida ja sortida. Rakendusprogrammid Operatsioonisüsteem on arvuti töö juhtimiseks. Kasuliku töö tegemiseks, nt tekstidokumendi koostamiseks, on vaja eraldi ostetavaid rakendusprogramme, nt bürootarkvara Microsoft Office XP. Mõned rakendusprogrammeid on ka Windows XP koosseisus: tekstiredaktor Notepad vormindamata tekstifailide jaoks, tekstiredaktor WordPad vormindatud tekstifailide jaoks, joonistusprogramm Paint rastergraafikafailde töötlemiseks, Imaging fotode ja skaneeritud dokumentide töötlemiseks ja rida teisi. Neid saab käivitada stardimenüü korralduse All Programs alammenüüst Accessories. Tekstiredaktor WordPad Tekstiredaktoriga WordPad saab koostada vormindatud tekstidokumente. Dokumendile saab lisada pilte ja teisi objekte
Lühike Õpetus Programmeerimine AVR ilma Arduino Motivatsioon Lihtsalt alustada valest otsast: "mõnikord Arduino on vale valik." Sõltuvalt sellest, mida sa teed, äkki te app struktuur ei ole väga hästi sobib Arduino raamistik. Võib-olla teil on vaja kirjutada väiksema kood see, mida oleks võimalik toota Arduino, mõnikord sa lihtsalt ei suuda Arduino üldse ... Ma olen selle viimase kategooria. Ma ei ole nii suur fänn Java, ja ma olen rahul, tekstiredaktor ja sõidu koostaja käsitsi, nii et ma teen selle raske tee. Arduino trowels mõne kena krohv üle top, kuid see on mi mida sa ei saa seda teha käsitsi. Tõesti, kõik, mida peaks vaja on avr-gcc, avr-libc, avr-binutils ja AVRDude. Kuidas need paketid on väljapoole käesoleva dokumendi, siis on üsna tõenäoline, on pre-ehi paketid oma OS. See dokument on kirjutatud anda algteadmised mõned spetsiifikat AVR programmeerimine, eeldades, et juba on käepide, C
Altair oli esimene edukalt müünud arvutikomplekt, 1978. a lõpetatakse Altair tootmine, koduarvutid olid palju edukamad ALTO – 1972. a Xerox tahab hakata tegema väikest kontoriarvutit, mis oleks väiksem kui PDP ja IBM(Project ALTO algus), 1973. a Esimene Alto tööjaama arvuti prototüüp lülitatakse Xeroxis sisse, selle ekraanipilt on Sesame Street tegelane Cookie Monster, 1974. a Xerox Alto arvutile tehakse programm Bravo, mis on esimene korralikult töötav tekstiredaktor personaalarvutile(WYSIWYG programm) ja samal aastal lastakse välja Xerox Alto arvuti(kommertsedu ei tulnud, suureks eeskujuks) MICROSOFTI ALGUS – 1974. a Bill Gates ja Paul Allen said inspiratsiooni tõsiselt tegeleda tarkvaraga MITS mikroarvutitelt Altair 8800, kui Paul Allen nägi Popular Electronics ajakirjas artiklit Altair arvutist, hakkasid sellele softi kirjutama, samal aastal said inspiratsiooni ka Xerox Alto arvutist, 1975
o Tööriistad üksi tööd ei tee o Klient, testija, arendaja … Nõuded o Nõuetest arusaamine on eduka projekti alus o Milleks hallata? Muutuvad ajas Ununevad Olulisus muutub Tekivad ja kaovad Folkloor Ebakõlad/vead Progressi jälgimine o Millega hallata? Tekstiredaktor Google docs Joonistamise vahendid (mocuping/wireframing) Pivotal Tracker (www.privotaltracker.com) JIRA (https://www.atlassian.com/software/jira) … o Praktilisi näpunäiteid: Vahendite puhul alusta minimaalsest, mis sul on vajalik Pane kiirja koos kliendiga Tee võimalikult väikseks Räägi Planeerimine
1974.a. jaanuaris paigaldas Keith Standiford PDP-11/45 miniarvutile UNIX-i neljanda versiooni. 1974.a. kevadel lisati PDP 11/40 1975.a. aasta sügisel lisati PDP 11/70. 1977.a. aastal pandi kokku first Berkeley Software Distribution ehk 1BSD. Tegemist oli lisaga UNIX-i kuuendale versioonile, sisaldades Pascali kompilaatorit ja ex tekstiredaktorit. 1978.a. keskel ilmunud 2BSD tõi veaparandusi 1BSD süsteemile, lisandusid vi tekstiredaktor ja C kest. 2003. aastal ilmus viimane 2.11BSD uuendus ja ta on PDP süsteemides kasutusel veel tänapäevalgi. 37 BSD areng Seoses suurenevate nõuetega riistvarale ostis Berkeley 1978 aastal VAX-11/780 miniarvuti. Sellel riistvaral jooksva UNIX pordi 32/V tuum kirjutati Berkeley-s ümber, lisati virtuaalmälu tugi. Berkeley Software Distribution liikus üle 32-bitistele VAX süsteemidele, BSD sai uueks nimeks 3BSD.
Esimeses peatükis on juba mainitud geeni mõiste eritähenduslikkust eri teadusharude esindajate juures, samuti seda, et evolutsiooniteoreetik G. Williams juba "1960. aastail rõhutas, et mõiste "geen" on tegelikult suuresti küberneetiline abstraktsioon. Geeni mõiste mitmetähenduslikkust aitab illustreerida järgmine näide. Küsimusele "Mitu sõna on siinses loengukonspektis?" saab anda vähemalt kaks õiget vastust. Üht tüüpi vastuseks on arv, mille annab arvuti tekstiredaktor, mis loeb kokku kõik tühikutega ja kirjavahemärkidega eraldatud sümboljärjestused. Kui näiteks sõna "loom" esineb 10 korda ja sõna "käitumine" 20 korda, siis esimest tüüpi vastuse puhul saame kokku 30 erinevat sõna. Teist tüüpi vastuseks on sõnastik, kus iga teistest erinev sümboljärjestus esineb vaid ühes korduses. Sellel juhul on 10 korda esinev "loom" vaadeldav üheainsa sõnana ja 20 korda esinev "käitumine" teise sõnana
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid, tasuvust ning põhimõtete ja korra tundmist ja rakendamist. Tar...
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid...
See arvuti maksis 500 USD. Selle arvuti võimalused olid piiratud (operatiivmälu 256 baiti), klaviatuuri ja ekraani ei olnud. Sai populaarseks. Hilisemad variandid varustati monitoride ja klaviatuuriga. P.Allen ja B.Gates (tulevane firma Microsoft asutaja) töötasid selle arvuti tarvis sisseehitatud Basic-u interpretaatori. Firma MITS edusammud innustasid ka teisi firmasid arvutite alal tegutsema. Alustati ka üldotstarbelise tarkvara väljatöötamisega, nagu näiteks tekstiredaktor WordStar (1978.a.) ja tabeliprotsessor VisiCalc (1979.a.). Need väljatöötlused aitasid kaasa mikroarvutite(siis neid nii ka nimetati) edasisele tormisele arengule. Suure panuse personaalarvutite arendamisel ja kasutamisele võtmisel andis firma Apple. Tollal maailma suurim suurte arvutite tootja firma IBM ei kiirustanud mikroarvutite loomisega. Kuid vastav väljatöötajate grupp siiski loodi. Nendele anti vabad käed, selles