(1924) · sportlikud riided II Maailmasõda · avatuks jäi lõhnakauplus · isiklik kohtumine W.Churchilliga (eesmärk veenda teda Saksamaaga separaatrahu sõlmima) · arreteeriti sakslasest armukese tõttu · naastes 1954 Sveitsist, olid elemendid funktsionaalsed (taskutega seelikud, pikkade sangadega kotid) Fakte · õitseaeg 1930ndatel (äri, seltskond, välimus) · tööandja 4000-le inimesele (moemaja, ehtetöökojad, tekstiilivabrikud) · müügiks 28,000 kleiti aastas globaalselt · vähem kui 2 aastaga oli Chanel ülimalt populaarne (ehtne/järeletehtud) · vanadus möödus rikkuses ja luksuses Kasutatud kirjandus et.wikipedia.org/wiki/Coco_Chanel en.wikipedia.org/wiki/Coco_Chanel www.geni.com/people/Coco- Chanel/6000000008953394470 the100.ru/en/womens/coco-chanel.html www.slideshare.net/mirjamool/coco-chanel- 1095964
6. Mõisamajandus: *kasutati palgalist tööjõudu *rakendati uusi agrotehnilisi võtteid *tegeldi piimakarjanduse ja loomakasvatusega *kasutati kunstväetisi *aretati uusi sorte 7.Talumajapidamiste probleemid: *külades süvenes sotsiaalne kihistumine *viljahindade langus *pankrotid *maapuudus 8. Tööstusharud: Tekstiilitööstus Tln Balti puuvillamanufaktuur, Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud Masina-ja metallitööstus ,,Volta"(elektrimasinatehas),,,Dvigatel"(vagunitehas), Fr. Krulli metallitehas Paberitööstus Tln ja Räpinas, Pärnus ,,Waldhof", Türil ja Kohilas Tsemenditoodang Kundas ja Aseris Viinavabrikud maakohtades Militaartehnika Vene-Balti, Bekkeri, Tln's 9. Tartu renessanss: Liider Jaan Tõnisson, ajaleht ,,Postimees", rahvusliku eneseteadvuse arendamine, venestusvastasus, nõuti emakeelset haridust
6. Mõisamajandus: kasutati palgalist tööjõudu rakendati uusi agrotehnilisi võtteid tegeldi piimakarjanduse ja loomakasvatusega kasutati kunstväetisi aretati uusi sorte 7.Talumajapidamiste probleemid: külades süvenes sotsiaalne kihistumine viljahindade langus pankrotid maapuudus 8. Tööstusharud: Tekstiilitööstus à Tln Balti puuvillamanufaktuur, Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud Masina-ja metallitööstus à ,,Volta"(elektrimasinatehas),,,Dvigatel"(vagunitehas), Fr. Krulli metallitehas Paberitööstus à Tln ja Räpinas, Pärnus ,,Waldhof", Türil ja Kohilas Tsemenditoodang à Kundas ja Aseris Viinavabrikud à maakohtades Militaartehnika à Vene-Balti, Bekkeri, Tln's 9. Tartu renessanss: Liider Jaan Tõnisson, ajaleht ,,Postimees", rahvusliku eneseteadvuse arendamine, venestusvastasus, nõuti emakeelset haridust
hinduistlikuks Indiaks (1950.a.-st demokraatlik vabariik) muhameedlikuks Pakistaniks (1956.a.-st autoritaarne vabariik, mida iseloomustasid ebastabiilsus ja sõjalised riigipöörded) · India- Pakistani konflikti põhjused: piirivaidlused (Punjabi ja Kashmiri piirkond; Bangladeshi e. Ida-Pakistani küsimus 1971.a.) majandusressursside ebaühtlane jagunemine (Indias arenenud tööstus, sh. tekstiilivabrikud; Pakistan põllumajanduslik ja peamiselt puuvilla tootmise piirkond) usulised vastuolud (muhameedlased contra hinduistid) külma sõja ajal toetasid riike erinevad pooled (Indiat NSV Liit ja Pakistani USA) · Sõjalised konfliktid 1947.-1949.a.; 1965.a.-1966.a.;1971.a. (Pakistan sai lüüa); 1990-ndate lõpul ja 2000.a. piirikonfliktid suure sõjani ei vii (NB! mõlemad riigid omavad tuumarelva). 4.2. Lähis-Ida pingekolle: (Vt. ka õpik lk.71-74)
Raha talude ostmiseks said talupojad linakasvatusest. Alul oli see jõukohane vaid ametimeestele - möldritele, kõrtsmikele. Ent võimalus lõpuks pärisperemeheks saada ja vabaneda mõisniku majandusliku sõltuvuse alt innustas rahvast. 2. Juhtivad tööstusharud. Kohalikul toorainel põhinev tootmine, näited. Kõige enam andis toodangut tekstiilitööstus. Tekstiilitööstuse tähtsam ettevõte oli Narva Kreenholmi Manufaktuur. Olid ka Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud. Tallinna puuvillamanufaktuur. Kõige kiirema tõusu tegi masina- ja metallitööstus. Kohaliku tooraine kasutamine tootmises: savist tehti telliseid, lauanõusid; liivast tehti klaasi; puitu kasutati mööbli tegemiseks, ehituseks; lambavillast tehti vaipu, kudumeid; linast tehti kangast. Suurim turg tööstuse jaoks oli Venemaa. 3. Balti raudtee, raudteede tähtsus. Esimene Balti raudtee valmis 1870. aastal, mis ühendas Paldiskit Tallinna , Narva ja Peterburgiga
inimkaotuste kui seniste turusimete katkemise näol. Eesti tähtsaim majandusharu oli põllumajandus, kus oli tegev umbes 2/3 riigi töövõimelisest elanikkonnast. Selle taastamisel pöörati tähelepanu maareformile, mida alustati 1919.aastal. Maareform eesmärgiks oli anda suurmaavalduse likvideerimise teel maa selle tegliku harija kätte, parandades nõnda rahva elatusvõimalusi. Teine oluline majandusharu tööstus- ees seisvad ülesanded olid isegi raskemad. Veneaegsed hiiglaslikud tekstiilivabrikud, laevaehitus- ja vagunitehased, puidu- ning masinaehitusettevõtted olid orienteeritud Venemaa toorainele ja turule ning endisel kombel polnud neid enam võimalik tööle rakendada. Eesti pidi hakkama tööstust taastama. Loodeti idaturule ja tellimustele, mis sealt tulla võivad. Hiljem tõi see kaasa pankrotilaine. Kuna idaturg jäi suletuks tuli pürgida rahvusvahelisele turule, luua selleks täiesti uus seaduste baas ning transpordisüsteem, kogu majanduse alustalana aga
kohal ja Liivimaa kubermang 5.kohal. Kuni 19.sajandi keskpaigani oli juhtivaks Peep Reimer 7 tööstuslinnaks Eestis Narva. Sajandi lõpuks oli enamus suuremaid tööstusettevõtteid koondunud siiski Tallinnasse. · Juhtivad tööstusharud olid: - tekstiilitööstus (N: Narva Kreenholmi manufaktuur (rajatud 1857, kus töötas üle 5000 töölise; Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud). - masina- ja metallitööstus (N: Tallinnas Volta ja Dvigatel). - paberitööstus (N: Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus). - laevaehitustehased Tallinnas, mis rajati seoses Venemaa valmistumisega sõjaks (N: Vene-Balti, Bekkeri ja Noblesseri tehased). · Tööstus ei arvestanud Eesti vajadusi (suurtehaste tooraine, seadmed, kütus ja osa töölistest toodi Eestisse sisse; enamus toodangust veeti välja).
a)tõi kaasa soodsad tingimused kaubavahetuseks, eriti põllimajandustoodete saatmise Peterburi b) suurenes transiitveoste osakaal (Paldiski, Tallinna sadamad) c) tihenes Eesti erinevate piirkondade omavaheline suhtlemine, peale Kuressaare oli kõigis tolle aegsetes linnades raudteeühendus d) rajati uusi tööstusettevõtteid e) tekivad uued asulad (Võhma, Antsla, Jõgeva jne) 3. Tööstuse areng: a) tekstiilitööstus: 1857. aassta Narva Keenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud, Balti puuvillamanufaktuur b) masina-ja metallitööstus: elektrimasinatehas ,,Volta", vagunitehas ,,Dvigatel" c) paberitööstus: paberivabrikud Räpinas, Pärnus, Tallinnas, Kohilas, Türil d) tsementitehased Asetis ja Kundas e) sõjatööstus: laevatehased Vene-Balti, Bekkeri, Noblessneri f) piimaühistud piima ümbertöötlemine ja turustamine (1898) g) Eesti laenu-ja hoiuühistu võib lugeda eesti rahvuslikuks pangaks (1902) 4. Põllumajanduse areng:
tollipoliitika järele. Laiendati kaubandusõigusi ja tollimaksundust hakkasid mõjutama vabakaubanduslikud põhimõtted. Norra hakkas ka muul moel järgima Euroopas levivaid üldisi suundumusi. 1854. aastal ehitati Oslo ja Eidsvolli vahele esimene raudtee. Rajati telegraafiliinid. Põllumajanduses võeti kasutusele uusi lahendusi. 4 Moodsale tööstusele sillutati Norras tee 1840-ndatel, kui rajati esimesed tekstiilivabrikud ja inseneritöökojad. Aastatel 18501880 suurenes oluliselt Norra kaubalaevastik. Pärast peaaegu sajandi kestnud Rootsi võimu võitis Norra aastal 1905 endale veretult iseseisvuse. Norra parlament kutsus Taani printsi Carli Norrasse konstitutsiooniliseks monarhiks. Temast sai Haakon VII nime all uus Norra esimene kuningas. Esimeses maailmasõjas jäi Norra erapooletuks. Teise maailmasõja ajal vallutas natslik Saksa erapooletu Norra. Seetõttu hävis norralastel usk erapooletuse
tehaseid ja rajati uusi ettevõtteid. Eestist kujunes Venemaa üks enamarenenud tööstuspiirkond, tööstustööliste arv viiekordistus – 10 000 (1885.a) – 50 000 (1916.a) Ettevõtted kuulusid Venemaa suurettevõtjatele, baltisakslastele, kuid oli ka eestlastest ettevõtjaid. Rohkesti oli siia investeeritud ka Saksa, Prantsuse ja Inglise kapitali. 1. Tekstiilitööstus: 1857.a Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud, Balti puuvillamanufaktuur 2. Masina- ja metallitööstus: elektrimasinatehas „Volta“, vagunitehas „Dvigatel“ 3. Paberitööstus: paberivabrikud Räpinas, Pärnus, Tallinnas, Kohilas, Türil. Sajandi lõpul andsid need 70% kogu Venemaa paberitoodngust. 4. Tsemenditehased Aseris ja Kundas 5. Maapiirkondades rajati tellise- ja lubjatehaseid, villa-, jahu- ja saeveskeid. 6. Sõjatööstus: laevatehased Vene-Balti, Bekkeri, Noblessneri Ühistegevus: 1
-on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 põhjust mis muutsid ühiskonna sotsiaalset jaotust- (LK 6) -
Manufaktuurid, mis varauusajal olid olnud väga väiksed tootmisüksused, siis nüüd, eriit aurumasinate utlek, tähendas, et tööjõud koondus(?) ja töökäsi läks rohkem vaja. Sefda enam kasvasid ka vabrikud, see nõudis suuremat distsipliini. Kui käsitööline tootis ise, siis nüüd eraldus selgelt tööjõud ja direktorid or sth. Tekkisid aktsiaseltsid, kus pandi kokku ja jagati raha. Seega kapitaliomanik muutus anonüümseks. Tekstiilivabrikud olid sageli perefirmad veel. Räägitakse veel ka teisest tööstusrevolutsioonist 1860ndatest, milles tekivad uued energiallikad kui ka peamised tööstukaubad. Masinaehitus, keemia, elektrotehnika saavad 19.saj II poolel juhtivateks tootmisharudeks ja 1880ndatest tekstiilitööstus kaotas selgelt oma tähtsuse. Kütustest sai domineerivaks nafta ja elekter. Naftatoodang tõusis väga kiiresti sajandi lõpus ja 1900 oli juba maialma naftatoodang 150 mlj barrelit.
annaabi.ee 
