Türi reovetest juhitakse pärast puhastamist Lintsi jõe lisajõkke, Lokuta jõkke ning alamjooksul Sindi ja osaliselt Pärnu linn ning Tori ja Paikuse alevik. Pärnu jõe suudme- eelsesse ossa kandub reostust ka sadamast ja Sauga jõest. Pärnu jõe veejõudu on kasutatud pikka aega paljudes kohtades - suured veskid on töötanud Türi-Allikul, Jändjal, Kurgjal, Suurejõel, Vihtras jm. 1904-1963 töötas jõel Sindi tekstiilivabriku veejõujaam ja 1927-1941 Jändja veejõujaam. Suurim vesiehitis on Sindi pais. Pärnu jõgi kuulub Eesti parimate kalajõgede hulka. Sealt võib püüda meriforelli, lõhet, vimba jt. Kuna Sindi pais on olnud tõkkeks kalade liikumisteel ülespoole, siis kudemisrände soodustamiseks on ehitatud sinna kalatrepp, mis võimaldab kaladel paisu kõrvalt vastuvoolu üles liikuda. Pärnu jõe ääres asuvad Pärnu, Sindi, Türi ja Paide linnad. Kiviajal oli Pärnu jõe
Paide, Türi, Tori, Sindi ja Pärnu edela suunda. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul. Jõgi suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte ning kuulub Liivi lahe vesikonda. Alamjooks Reiu jõe suudmeni allub mere mõjule ja on laevatatav. Majandustegevus ja inimjõud Pärnu jõe veejõudu on kasutatud elektrienergia tootmiseks: 1904-1963 töötas jõel Sindi tekstiilivabriku ja 1927- 1941 Särevere hüdroelektrijaam. Suurimaid vesiehitisi on Sindi pais (tammi pikkus 151m ja kõrgus 4,5m; kalatrepp; paisuvesi ulatub Tori-Jõesuuni) määrab kalastikupiiri. 3 Pärnu jõe veejõudu on kasutatud juba sajandeid . erinevatel aegadel on rajatud hulgaliselt veskipaise, puupapija kalevivabrikuid ning sadamaid, jõge mööda toimus aktiivne palgiparvetus
Linna müüriga piiratud territooriumi suuruseks oli 6500 m². (Keskaegne linnastruktuur ja põhiosa hoonestusest ning tänavavõrgust likvideeriti 1954. aastal seoses Lenini allee rajamisega). Vene-Liivi sõja käigus 1560. aasta sügisel rüüstas ja põletas linna venelaste sõjasalk, linn rüüstati ja põletati uuesti 1575. aastal. 1.2. 19. Sajand ja 20. Sajandi algus Suured muutused Pärnu linna elus ja territoriaalses arengus tõi kaasa 1832. Aasta, Sindi tekstiilivabriku asutamine ja kindluslinna staatuse kaotamine 1834. aastal. Seejärel algas Pärnu linna välimuse muutmine. Riia inseneri C. Weyr`i projekti kohaselt viidi läbi muudatused: vallikraavid täideti mullaga, hiljem muudeti kõik muldsed künkad ja vallid parkideks ja puiesteedeks. Linnas jäid endiselt valitsema saksa kaupmeeste Suur Gild ja käsitööliste Väike Gild. 1840ndate alguses moodustati supelelu selts, eesmärgiga muuta Pärnu merekuurordiks. 1838
Haabersti linnaosa asumitega ning Kopli lahega. Merimetsa asumis elab 13 elanikku. 19. sajandil rajati Merimetsa asumisse Seewaldi (Winckleri) suvemõis, millest hiljem sai psühhiaatriakliinik. Sitsi asum paikneb Põhja-Tallinna linnaosa keskmes, piirnedes idast Karjamaa asumiga, lõunast Pelgulinna asumiga, läänest Pelguranna asumiga ja põhjast Kopli ja Paljassaare asumitega. Sitsi asumis elab ligi 4000 elanikku. Sitsi asum on tekkinud 1899.-1900. aastail rajatud tekstiilivabriku juurde, mida rahvasuus nimetati Sitsi vabrikuks. Tehasega ühel ajal alustati ka Sitsi töölisasula ehitamist. Asumit iseloomustavad kahekorruselised puitelamud. 1920. aastate keskel rajati Niidi, Lina ja Puuvilla tänavate piirkonda Sitsi aedlinn . Karjamaa asum paikneb Kopli ja Tööstuse tänava ning mereranna vahel, piirnedes läänest Kalamaja ja edelast Sitsi asumiga. Karjamaa piiresse kuuluvad ka Hundipea piirkond ning selle kõrval asuv Miinisadam
"Musta mantliga mees" (1886), "Kuul pähe" (1891) jt. Ed. Vilde ühiskonnakriitiline suunitlus kujunes välja 1890. aastate algupoolel ja keskseks problemaatikaks oli sotsiaalne ebavõrdsus ja ülekohus, mõisnike ja maarahva suhted. Eesti "kriitilise realismi" läbimurde aluseks sai ausa Väljaotsa Jaani ühiskondlikust ebaõiglusest tingitud allakäiku kujutav romaan "Külmale maale" (1896).Romaan "Raudsed käed" (1898) kujutab Narva tekstiilivabriku tööliste elu, laiendades proosa aineteringi. Vilde loomingu keskseks saavutuseks on romaanitriloogia Põhja-Eesti talurahva ja linnakäsitööliste elust XIX sajandi keskel: "Mahtra sõda" (1902), "Kuidas Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (1905). Tsüklit ühendab põhiteemana feodalismivastane võitlus. Silmapaistev on Vilde roll eesti draama arengus. Näidendid "Tabamata ime" (1912),
rahanappuse tõttu ei finantseerinud. Töölised tungisid töökodadesse ja suhkruladudesse, et saada toitu ja riideid. Sealjuures laulsid nad "[[Internatsionaal]i", mille hiinakeelsete sõnade järgi kõik asjad kuuluvad töölistele. Uueks aastaks oli neli kuud raha saamata. Meeleheitel vanemad töölised heitsid koidikul raudteerööbastele, lootes rongi alla jääda. Kui omaksed said asjast teada, heitsid nad samuti rööbastele. Varsti korraldas üle 3000 tekstiilivabriku töölist rööbastel istumisstreigi, mida vaatas pealt 1000 inimest. Raudteeliiklus Binsui raudteel oli päev läbi halvatud. Partei korraldas läbirääkimised istumisstreigi lõpetamiseks. Riigile kuuluv suhkruvabrik läks 1998. aastal pankrotti. See oli Hiina suurim pankrotijuhtum. Võlgu oli üle 700 miljoni jüaani. Aastal 1996 rajati tehnoküla Läänelinn välisinvesteeringutele soodsa kõrgtehnoloogial ja innovatsioonil
Linnast läbi looklev Nuutri jõgi on oma nime saanud Knudi-nimeliselt mehelt või tema talult. Kärdla on aedlinn (linnaõigused 1938). Sellest annavad tunnistust suured aialapid ümber väikeste puumajade, vuliseva veega kraavid ja ojad, palju puid, põõsaid ja lilli. Vana Kärdla ehk siis merepoolne osa on kui romantiline nukulinn, vanavanemate ja lapselaste koosolemise imeline maa. Kärdla hakkas eriti kiiresti arenema pärast seda, kui Ungern- Sternbergid rajasid 1829. aastal tekstiilivabriku, mille põhitoodanguks kujunes hästi töödeldud villane riie - kalev. 1941. aastal panid taganevad Nõukogude väed vabriku suure peahoone põlema ja nõnda sai otsa ka vabriku enda lugu. Vabriku juhtkonna kavandatud ja korraldatud asulaplaneeringud ning elamuehitus aitasid luua mõnusat keskkonnda, mida tunneme-näeme tänini (tänavavõrk, suured krundid, palju rohelust jne). Hiiumaa Muuseumi Kärdla maja külastus, kus räägitakse rohkem sellest, mis Kärdlas juhtunud on. Muuseum asub
päev uuesti aktuaalseks - taas on tavaks viia sõpradele ja töökaaslastele lilli ja ühiselt midagi pidulikumat ette võtta. Nüüd on see aga juba tõeliselt vabatahtlik ja seda tähistavad vaid need, kes soovivad. Rahvusvahelise naistepäeva tähistamise alguse kohta pole päris täit selgust. Seda on seostatud USA 1848. aasta reformidega, kui naised said mitmeid õigusi ja vabadusi. Veel on tähtpäeva seostatud 1908. aastaga, kui New Yorgi tekstiilivabriku streikijad nõudsid endale paremaid töötingimusi. Täiesti juhuslikult puhkenud tulekahjus hukkus tookord 129 naist. 1909. aastal tegi Rosa Luxemburg ettepaneku selle (või ka mõlema nimetatud) juhtumi meenutamiseks tähistada 8. märtsi rahvusvahelise naiste solidaarsuse päevana. 1910. aastal Kopenhaagenis võeti otsus vastu ja juba 1911. aastal tähistati naistepäeva Saksamaal, Austrias, Sveitsis ja Taanis, mõni aasta hiljem ka Venemaal.
lõpul muutus päev uuesti aktuaalseks - taas on tavaks viia sõpradele ja töökaaslastele lilli ja ühiselt midagi pidulikumat ette võtta. Nüüd on see aga juba tõeliselt vabatahtlik ja seda tähistavad vaid need, kes soovivad. Rahvusvahelise naistepäeva tähistamise alguse kohta pole päris täit selgust. Seda on seostatud USA 1848. aasta reformidega, kui naised said mitmeid õigusi ja vabadusi. Veel on tähtpäeva seostatud 1908. aastaga, kui New Yorgi tekstiilivabriku streikijad nõudsid endale paremaid töötingimusi. Täiesti juhuslikult puhkenud tulekahjus hukkus tookord 129 naist. 1909. aastal tegi Rosa Luxemburg ettepaneku selle (või ka mõlema nimetatud) juhtumi meenutamiseks tähistada 8. märtsi rahvusvahelise naiste solidaarsuse päevana. 1910. aastal Kopenhaagenis võeti otsus vastu ja juba 1911. aastal tähistati naistepäeva Saksamaal, Austrias, Sveitsis ja Taanis, mõni aasta hiljem ka Venemaal.
faalanksi liikmed on ühiskondliku tootmise osanikud, kes saavad endale osa toodangust vastavalt oma tööle (aastasest tulemusest/kasumist 5/12), kapitalile (4/12) ja andekusele (3/12). Fourier uskus, et suurem osa töölistest saab tasu mitte ainult töö, vaid näiteks ka andekuse eest. Robert Owen (1771-1858) sündis käsitöölise perekonnas ning ka tema haridustee jäi ajaliselt üpris napiks. Asutas ketruskoja, mis andis head sissetulekut. Peagi läks suure tekstiilivabriku juhatajaks Manchesteri, kus ilmnesid tema suurepärased inseneri- ja managerivõimed. Owen täiustas masinaid, parandas töötingimusi, suurendas märgatavalt toodangut. 1800. aastal ostis koos kolme sõbraga Lanarki asunduses vabrikuasunduse, mille nimetas ümber New Lanarkiks.. Asunduses oli 4 puuvillavabrikut. Owen otsustas kogu maailmale näidata, et ettevõtja töötada võib kasumiga, ekspluateerimata seejuures töölisi. Tööpäeva pikkus oli Lanarkis 10,5 tundi (mujal
manifest lõppebki üleskutsega ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!". Marxi põhimõte, et kui kodanlus sai hakkama feodaalkorra kukutamisega, siis töölisklass saab kindlasti hakkama kapitalismi kukutamisega. Loodi ajaleht Saksmaal ja pärast märtsirevolutsiooni oli sunnitud põgenema. Marx kaotas kogu oma vara ja põgenes Londonisse. Marx töötas sisuliselt kuni 1880ndate alguseni ja jätkas ideede kirjapanemisega. Seda võimaldas Engels, kes tegutses tekstiilivabriku juhtimisega ja arvataalse, et Marx suri haigusese, sest Engelsi toetused nii suured polnud, ag apmst võimaldasid tal töötada. ,,Kapital" (1867) sõnastab Marx teaduslikult oma vaadete süsteemi. Engels viis lõpuni II ja III köite ilmumise. Engels ise kirjutas vähe, tema teedeks jäigi Marxi tööde käibeletoomine pärast Marxi surma. Marksism oli diskuteerimine seniste autorite üle ja ta kasutas väga palju juba väljakäidud ideid modifitseeritud kujul
annaabi.ee 
