sageli ükskõik milliseid jäiseid sademeid. Meteoroloogias nimetatakse raheks enamasti ümaraid või ebakorrapäraseid jäätükke, mis on läbimõõdus vähemalt 5 mm. Rahe näitab, et pilves on tõusvad õhuvoolud. Lume all mõistetakse tavaliselt sademete liiki, mis langeb pilvedest lumetähekeste või nende kogumitena. Seejuures võib lund sadada nii lauslumena, hooglumena, teralumena kui ka lume ja vihma seguna. Lumehelveste kuju sõltub nende tekketingimustest, aga ka langemisteekonnast. Pehme või sula ilmaga sajab tavaliselt palju intensiivsemalt lund ning lumehelbed on suuremad, kui külma ilmaga, sest mida madalam õhutemperatuur, seda vähem on niiskust õhus. Härmatiseks nimetatakse valget tahket sademetekihti mitmesugustel esemetel tavaliselt maapinnast kõrgemal, kuid see võib ka näiteks lumepinnale tekkida. Eristatakse teralist ja kristalset härmatist.
Setete kõvastumine, tsementeerumine, üleminek settekivimiteks on pidev ja väga pikaajaline protsess. Settekivimitele olulisemaks iseloomulikuks tunnuseks on kihilisus, mis osutab setete kuhjumise perioodilisusele või rütmilisusele. Teiseks sisaldavad settekivimid mitmesuguste loomade või taimede kivistunud jäänuseid fossiile. Fossiilide alusel rakendatakse geoloogilist ajaarvestust. Settekivimite klassifikatsioon ja kirjeldus. Settekivimite klassifitseerimisel võib lähtuda kas tekketingimustest või mineraloogilisest koostisest. Geneetilises klassifikatsioonis eraldatakse kolme rühma: 1. mehhaanilised ehk purdkivimid, 2. keemilised settekivimid 3. orgaanilised settekivimid. Tihti on settekivimite kujunemisel osalenud erinevad protsessid koos. Näiteks savide tekkel toimuvad mehhaaniline kulutamine ja keemiline protsess, lubjakivide moodustumine on seotud ühelt poolt keemilise ühendite väljasadestumisega vesilahustest, teiselt poolt aga mitmesuguste
Teaduslik seletus on alati 'korra' avastamine. Simpson väidab, et korra nõue on kunsti ja teaduse ühine vajadus. Maagia ei ole teaduse algeline vorm, sest sel juhul peaks olema võimalik maagia paigutada konkreetsele etapile või ajahetkele. Maagia on pigem hästi liigendatud süsteem, teaduslikust süsteemist sõltumatu. Maagia ja teadus on võrreldavad ainult eeldatavate mentaalsete operatsioonide poolest (need tulenevad objektiivsetest tekketingimustest). Neoliitiline paradoks seisneb inimkonna suurtes avastustes, kusjuures neid ei saa kirjutada juhuse arvele. Järelikult peab neoliitikumiaegne inimene olema pika teadustraditsiooni pärija. Põhjus, miks neoliitikumi ja tänapäeva vahel on aastatuhandeid stagnatsiooni, seisneb selles, et on kaks erinevat teaduslikku mõtteviisi, mis sõltuvad looduse uurimise strateegiatest. Üks langeb ühte taju ja kujutluse tasandiga, teine on nendest eemaldunud.
murenemise saaduste, vulkaanipursete produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. 1. Mehhaanilised setted. Devoni liivakivid, kambriumi sinisavid, moreenid. 2. Keemilised setted. Järvekriit, nõrglubi. 3. Organogeensed setted. Põlevkivi, lubjakivi, turvas. · Moondekivimid tekivad tard- ja settekivimitest kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes, mis väga erinevad nende algsest tekketingimustest. Esindajad: gneiss, kvartsiit, marmor. 4 Kivimite ja mineraalide murenemine Maapinnal ja selle vahetus läheduses paiknevad mineraalid ja kivimid alluvad atmosfääri, hüdrosfääri ja biosfääri mitmesuguste tegurite intensiivsele toimele. Nende tegurite mõjul kivimites ja mineraalides toimuvaid muundumisi nimetatakse murenemiseks. 1
Esindajad graniit, rabakivi, pegmatiit, dioriit, gabrod * settekivimid- on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaanpursete produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. On mehhaanilised setted( Devoni liivakivid, moreenid), keemilised(järvekriit) ja organogeensed(põlevkivi, lubjakivi, turvas).*moondekivimid tekivad tard- ja settekivimitest kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes, mis väga erinevad nende algsest tekketingimustest. Esindajad gneiss, kvartsiit, marmor 6. Kivimite ja mineraalide murenemine. Maapinnal ja selle vahetus läheduses paiknevad mineraalid ja kivimid alluvad atmosfääri, hüdrosfääri ja biosfääri mitmesuguste tegurite intensiivsele toimele. Nende tegurite mõjul kivimites ja mineraalides toimuvaid muundumisi nimetatakse murenemiseks. -füüsikaline murenemine ehk rabenemine- toimub kivimite ja nendes esinevate mineraalide mehhaaniline purustamine mitmesuguse suurusega osakesteks
4.Rombiline. Üks läbilõige rombikujuline. 5.Monokliinne. Üks läbilõige rööpkülikuline. Ühes suunas kallutatud kristalli prisma. 6.Trikliinne. Igas suunas kallutatud kristalli prisma. Kolm läbilõiget rööpkülikud. 10 45. Mineraalikuju üldtüübid isomeetrilised, tulpjas-prismalised, plaatjad, lehtjad, nõel-jad, kiudjad kristallid Kuju tuleneb mineraali sisemisest struktuurist, samuti ka tekketingimustest. Seetõttu võib kristalli kuju olla muutlik, kuid enamasti on teada iga mineraali enim levinud vormid. Näited: kips plaatjad kristallid, kvarts kuuenurksed prismalise kristallid, püriit kuubilised kristallid. 46. Mineraalagregaadi mõiste teraline, peitkristalliline, metakolloidne, dendriit, druus, sekretsioon, konkretsioon, oiid, nõrgvormid e. nõrud, stalaktiit ja stalagmiit. Mineraalagregaatide tüübid - korrapäratult kokkukasvanud kristallide tüübid:
Metsad osja või tarna kkt. leht- ja okas-lehtpuu segametsad (IVV) 2. veekogude kinnikasvamisel: pinnalt või kaldalt Turvastunud moder, T2, keskm. toita. sisaldus 5. Leede-turvastunud mullad LG1: Soomuldade jaotus: Tugevasti liigniisked ja happelised metsa-liivmullad Sõltuvalt tekketingimustest, taimkattest, turba päritolust ja koostisest jagatakse sood: TEaBhfBGCG 1. Madalsood M O1O2O3OTEaBfBGCg 2. Siirdesood S B kihid tugevalt tsementeerunud (nõrgkivi) 3. Rabad R Sinika kkt
Tegevus aktiviseerub älvestes- kuivadel perioodidel, mätastes vihmade ajal, sest vihm on soe ja aereerib. 10 cm sügavusel on temperatuur augusti algul 12 kraadi, pinnal 20 kraadi. Lasundis 5-7 kraadi Filtratsioonikoefitsient 40 cm osas muutub 10 astmes 7 korda Turba botaaniline koostis Turbaliigiks nimetatakse enam-vähem ühesuguse botaanilise koostisega turbaid, mille suhteliselt sarnased füüsikalised ja keemilised omadused annavad tunnistust ühistest tekketingimustest. Seega tehakse turbaliik kindlaks turvast tekitanud taimejäänuste põhjal. Lähedaste omadustega turbaliike nimetatakse turbarühmaks. Nii kuuluvad pilliroo- ja tarnaturvas rohuturvaste rühma, lehtsambla ja sfagnumiturvas samblaturvaste rühma jne. Madalsooturba liigid on pilliroo- (Phragmitetum), tarna (Caricetum), puu- (Lignetum) ja lehtsambla- (Hypnetum) turvas. Rabaturba liigid on sfagnumi- (Sphagnetum), villpea (Eriophoretum) ja puhma- (Callunetum) turvas. Mitme
24. Omakaalupinged pinnases. Vundamendi laiuse mõju. Geostaatilisteks nimetatakse pingeid pinnase omakaalust. Horisontaalse maapinna ja sügavuti konstantse mahukaaluga ühtlase pinnase puhul on vertikaalne normaalpinge sügavusel z tasakaalutingimuse alusel g,z = z Kui pinnase mahukaal on sügavuti pidevalt muutuv, saab pinge määrata integreerides Kihilise pinnase korral tuleb pinge määrata summeerimise teel g,z = z Horisontaalpinge pinnase omakaalust sõltub pinnase tekketingimustest ja varasemast pingeolukorrast. Tavaliselt väljendatakse ta mingi osana vertikaalpingest g,x = K0 g,z kus K0 on paigalseisu külgsurve tegur. Ideaalselt elastse ühtlase materjali puhul on K0 väljendatav Poissoni teguri kaudu K0 v/(1-v) Kui pinnas on settinud horisontaalsete kihtidena ja ei ole varem olnud koormatud, on K0 tavaliselt piires 0,4 - 0,5. Kui pinnasele on mõjunud aga geoloogilise ajaloo vältel suuremad
summeerimise teel. Horisontaalpinge pinnase omakaalust sõltub pinnase tekketingimustest ja varasemast pingeolukorrast. Tavaliselt roomeprotsessi. Sellist tugevust nimetatakse igitugevuseks. väljendatakse ta mingi osana vertikaalpingest. ***1.8 Pinnaste liigitus Liigitada võib pinnaseid näiteks tekkeviisi ehk 2.3 Pinged kohalikust koormusest. Pinnasele mõjuvast
Kivim- ühest või mitmest mineraalist koosnev maakoore tahke osa. Esinevad maakoores lasunditena. Kivimi koostis, ehitus, lasumistingimused on seoses neid sünnitanud geoloogiliste protsessidega. Tavaliselt on kivimi koostise ja omaduse seisukohalt määravaks 3-4 mineraali. Erinevad omavahel strukuurselt ( st koostises olevatemineraalide absoluutse ja suhtelise suuruse, kuju, omavaheliste paigutuste järgi ). Oma tekketingimustest tulenevalt jaotatakse kivimid: Tardkivimid e. magmakivimid Settekivimid Moondekivimid Tardkivimid Tardkivimid on tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami magma diferentseerumisel ja kristalliseerumisel või maapinnale tunginud laava tardumisel. Eristatakse süvakivimid ja purskekivimid. Nende vaheline üleminekulüli on poolsüvakivimid. Tardkivimid rühmitatakse magma tardumise koha (sügavuse) järgi: · efusiivseteks e. purskekivimiteks · intrusiivseteks e
rohke orgaanilise aine sisaldusega - orgaanilist ainet 6 … 20%; väga rohke orgaanilise aine sisaldusega - orgaanilist ainet üle 20%. 5.3.1. Turbad Soid või soostunud alasid on Eestis ca 25% territooriumist, kuid kõikidest soodest ei ole turba tootmine võimalik kas väikeste varude tõttu või siis turbapinnastel kasvavate puistute olemasolu tõttu. Olenevalt turba tekketingimustest ja taimkatte iseloomust jaotatakse sood kõrg-, siirde- ja madalsoodeks ning turbad vastavalt raba-, siirdesoo- ja madalsooturvasteks. Sooteadlased jaotavad nendesse põhigruppidesse kuuluvaid turbaid veel paljudeks väiksemateks gruppideks ning gruppe omakorda liikideks. Jaotuse aluseks on valdavalt taimkatte iseloom, millest mingi turvas on kujunenud; turbaliigi nimetus koosnebki ühe või kahe taimeliigi või taimerühma nimetusest. Näiteks olgu
2) 0 Kihilise pinnase korral tuleb pinge määrata summeerimise teel g,z = z (6.3) Horisontaalpinge pinnase omakaalust sõltub pinnase tekketingimustest ja varasemast pingeolukorrast. Tavaliselt väljendatakse ta mingi osana vertikaalpingest g, x = K 0 g, z (6.4) kus K0 on paigalseisu külgsurve tegur. Ideaalselt elastse ühtlase materjali puhul on K0 väljendatav Poissoni teguri kaudu
annaabi.ee 
