Laevakere talastiku põhisüsteemid. 22. Laeva põhjasilluste konstruktsioon, vundamendid.. 23. Pardasilluste, sandeki ja kimmi konstruktsioon. 24. Tekisilluste konstruktsioon, väljalõiked tekis, sahtid. 25. Laevakere plaadistus, paigutus, paksus, jääkaitsevöö, jäätugevdused.. 26. Vaheseinte konstruktsioon. Vaheseinte liigid ja otstarve. 27. Süvatankid ja kohverdamid. 28. Laeva vööri ehituse omapära. 29. Laeva ahtri ehituse omapära. 30. Laeva tekiehitised ja tekihooned, otstarve omapära. 31. Laeva ruumide liigitus, kasutamine, omapära. 32. Laeva tarbeesemete ehitus: illuminaatorid, aknad, valgusluugid, uksed, parda- luugid, trepid, reelingud jm. 33. Ankruseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. 34. Lastiseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. 35. Horisontaalse lastitöötlusega erinevaid laste vedavad laevad. 36. Luugiseade. Otstarve, paigutus, konstruktsioon. 37
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 8. Laevaruumid ja ehituse detailid 9.1 Tekiehitised ja tekihooned. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal
sulguma. Peab vältima korrosiooni teket – luuke pidevalt hooldades ja värvides. Värvimisel peab hoolikalt jälgima, et värv ei satuks tihendite peale, kuna see rikub tihendit. Luugi sulgureid peab õlitama. 44. Ujuvusvaru Ujuvusvaru- laeva ohutu liikumise kindlustamiseks, kujutab endast laeva korpuse veekindlat ruumala ülevalpool lastveeliini. Ujuvusvaru moodustab veekindla peateki all olevatest ruumidest , millele lisanduvad veekindlad tekiehitised. Vee sattumisel laeva õnnetuse puhul, vajub laev sügavamale (süvis suureneb), kuid tänu ujuvusvarule jäb ta veepinnale ujuma. Kaubalaevadel on ujuvusvaru 30-50 % täielikust veeväljasurvest, tankeritel 15-25 % ja reisilaevadel kuni 100 % 45. Veekindlad uksed Veekindla vaheseina mõlemal pool asuvatesse ruumidesse minekuks kasutatakse veekindlaid uksi. Avaus tehakse nii väike kui võimalik, reisijatele mõeldud alades on loomulikult sellised avad suuremad.
ereduse ja läikivusega, ei pea koguma tolmu. Enamasti kasutatakse heledaid pastelseid toone. Mitmetekilistel reisilaevadel kasutatakse erinevatel tekkidel erinevaid värvide kombinatsioone, mis aitab reisijatel orienteeruda. Furnituuriks nimetatakse esemeid, mida kasutatakse ruumide, mööbli, illuminaatorite vormistamiseks. ( uste lingid, kinnitushaagid, hinged, lukud ja riivid, illuminaatorite niiskusekogujad, vaipade paigalhoidjad). Enamasti on need metallist ja dekoratiivsed Tekiehitised on ülatekist pealpool asetsev ehitis, mis ulatub laeva küljest küljeni ning moodustab kerega ühisosa. Kergsulamist tekiehitiste ja -hoonete ühendamisel terasest laevakerega tuleb kasutada spetsiaalseid võtteid kontaktkorrosiooni ärahoidmiseks. Enamasti on see isoleeriv materjal ja korrosiooni- kindlad ühendused (näiteks korrosioonikindlast metallist poldid plastmass- tüüblites koos isoleerivate seibidega). Tekimajad
eelnimetatud kõverate alusel koostatud diagrammist, mida nimetatakse lastiskaalaks. Sellele diagrammile kantakse ka TPC (ehk q) suurus olenevalt süvisest. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. Ujuvusvaru- laeva ohutu liikumise kindlustamiseks, kujutab endast laeva korpuse veekindlat ruumala ülevalpool lastveeliini. Ujuvusvaru moodustab veekindla peateki all olevatest ruumidest , millele lisanduvad veekindlad tekiehitised. Vee sattumisel laeva õnnetuse puhul, vajub laev sügavamale (süvis suureneb), kuid tänu ujuvusvarule jäb ta veepinnale ujuma. Kaubalaevadel on ujuvusvaru 30-50 % täielikust veeväljasurvest, tankeritel 15-25 % ja reisilaevadel kuni 100 % Vabapardamärk- ka lastimärk, märkide süsteem laeva mõlemal pardal miidli piirkonnas. Vabapardamärki kantakse laevakerele värviga klassifikatsiooniühingu nõuete kohaselt rahvusvah.konventsiooni alusel. Vajadus vabaparda kõrguse
kõverate alusel koostatud diagrammist, mida nimetatakse lastiskaalaks. Sellele diagrammile kantakse ka TPC (ehk q) suurus olenevalt süvisest. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. Ujuvusvaru- laeva ohutu liikumise kindlustamiseks, kujutab endast laeva korpuse veekindlat ruumala ülevalpool lastveeliini. Ujuvusvaru moodustab veekindla peateki all olevatest ruumidest , millele lisanduvad veekindlad tekiehitised. Vee sattumisel laeva õnnetuse puhul, vajub laev sügavamale (süvis suureneb), kuid tänu ujuvusvarule jäb ta veepinnale ujuma. Kaubalaevadel on ujuvusvaru 30-50 % täielikust veeväljasurvest, tankeritel 15-25 % ja reisilaevadel kuni 100 % Vabapardamärk- ka lastimärk, märkide süsteem laeva mõlemal pardal miidli piirkonnas. Vabapardamärki kantakse laevakerele värviga klassifikatsiooniühingu nõuete kohaselt rahvusvah.konventsiooni alusel
eelnimetatud kõverate alusel koostatud diagrammist, mida nimetatakse lastiskaalaks. Sellele diagrammile kantakse ka TPC (ehk q) suurus olenevalt süvisest. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. Ujuvusvaru- laeva ohutu liikumise kindlustamiseks, kujutab endast laeva korpuse veekindlat ruumala ülevalpool lastveeliini. Ujuvusvaru moodustab veekindla peateki all olevatest ruumidest , millele lisanduvad veekindlad tekiehitised. Vee sattumisel laeva õnnetuse puhul, vajub laev sügavamale (süvis suureneb), kuid tänu ujuvusvarule jäb ta veepinnale ujuma. Kaubalaevadel on ujuvusvaru 30-50 % täielikust veeväljasurvest, tankeritel 15-25 % ja reisilaevadel kuni 100 % Vabapardamärk- ka lastimärk, märkide süsteem laeva mõlemal pardal miidli piirkonnas. Vabapardamärki kantakse laevakerele värviga klassifikatsiooniühingu nõuete kohaselt rahvusvah.konventsiooni alusel. Vajadus vabaparda kõrguse
kopa pöörlemise ajal; Haarata kinni kiiresti libisevast trossist; Seista kiipide juures, pingutatava trossi liinil või vahetus lähed.; Kummarduda kaugele reelingu taha; Järgi lasta vaierit otse poolilt; Sõukruvi pöörlemise ajal anda ahtriotsi kaldale; Vabastada tross põõrlevalt kopalt; Töötada ilma kinnasteta, kiivrita ja spets jalatsiteta. • RSK-65 PILET 9 • Tekiehitised, tekihooned, vee ja tulekindlad uksed, pardaluugid, illuuminaatorid. • Laeva navigatsioonitulede sektirite suurused ja suunad laeve DT suhtes. Tulede asukoht. Topituli. Kui üle 50m, siis kaks topituld 225°. Pardatuled parem roheline, vasak punane 112,5°. Ahtrituli 135°. • Luugiseade. Lastiruumi ava sulgemine, luukide tüübid. Lastiruumi veekindluse tagamine. Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab
3 tasapinda. Laev lõigatakse kihtideks, selle abil ehitatakse laev valmis. Kõik arvutused tehakse tabeli järgi, mis moodustub baatoksitest. Teoreetiline joonis, laeva välispinna graafiline kujutis. Teoreetilisel joonisel on laevakere lõiked kolmes ristprojektsioonis: pikilõiked (baatoksid), põiklõiked (kaared) ja rõhtlõiked (veeliinid). T.jle kantakse ka täävid, parda ja killujoon, umbreeling ja parrasteni ulatuvad tekiehitised. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad Joonise kõverad: mahuline veeväljasurve, kaaluline veeväljasurve, veeliini pindala raskuskeskme abtsiss, mahukeskuse B kaugus miidlist , Mahukeskuse B kaugus kiilujoonest, veeliini täitlustegur, miidli täitustegur, tonne süvise kohta ja blokktegur. Teoreetiline joonis kujutab laeva kere teoreetilist tasapinda arvestamata välisplaadistuse paksust jne. Näiteks tema abil saab küllaldase täpsusega määrata laeva rumala
omadused ühendada. Selleks asendati karaki vööris asunud kastell pikalt etteulatuva "nokaga", millele toetusid pukspriit ja kliiverpoom. Ka laevakere muudeti pikemaks ja voolujoonelisemaks – kui karaki kiilu pikkuse ja kere laiuse suhe oli 1 : 3, siis galeoonidel saavutas vastav näitaja juba 1 : 4. Kere ise muutus veeliini kohal laiemaks ja parraste kohalt kitsamaks, saavutades ristlõikes pirni kuju – see suurendas püstuvust ja raskendas merelahingus vastaste pardale tungimist. Kõik tekiehitised olid tunduvalt madalamad ega ulatunud enam laevakere kontuurist välja. Kui karaki ahter oli veel ümmargune, siis galeoonidel kasutati lamedat peegelahtrit, mis omakorda tuli kasuks meresõiduomadustele. Oluliseks täienduseks oli ka see, et galeoon oli algusest peale määratud kahurite kandmiseks. Esimestel seda tüüpi alustel paiknesid suurtükid ühel tekil, millele peagi lisandus veel teine. Galeooni sünd Esimest korda mainitakse galeooni (hisp k galeón) ühes 1517
tähelepanelik. Vee tankidesse (ruumidesse) võtmine tuleb peatada kohe, kui laev enam pinnasesse ei vaju, mida näitab süvise suurenemise peatumine. Hiljem (soovitavalt üheaegselt meretõusuga) tuleb see ballast välja pumbata. Kui laev tõuseb ujuma sissevajutatud jäljes, võib õnnestuda tema vabastamine tagasikäiguga. 3.1.2. Lainetuse mõju madalikul olevale laevale. Laine võib laeva nõrgematele konstruktsioonidele (tekiehitised, luugikaaned jne) purustavat mõju avaldada. Kõval kivisel pinnal võib isegi mitte liiga suur laine laeva kõigutada ja lohistada. Suured lained tõstavad laeva ja löövad vast pinnast. Nähtus toimib nii murdlainetuse kui ummika peale jooksmisel. Põhi puruneb sellisel juhul ja topeltpõhjast kõrgemal tekkivad vigastused parrastele avavad vee pääsu lasti-ruumidesse. Lainete löögid viivad tihti kuni laeva täieliku füüsilise hävinguni.
veoks mere- ja jõesadama vahel. Suured trümmiluugid ja kastikujulised lastiruumid võimaldavad kasutada tänapäevaseid lastimisseadmeid. Väike süvis võimaldab neil sõita madalas vees, madalad tekiehitised ning allalastavad mastid võimaldavad neil sõita läbi ka sildade alt. Heavylift tüüpi alused Alates 1990. aastatest on kasvanud kiiresti projektvedude sektor. Seoses tööstus- ja transpordi- sektori kiire arenguga on tekkinud vajadus toimetada sadu tonne kaaluvad kaubad lähtekohast
annaabi.ee 
