Antiikaja inimese jaoks ei olnud kaubandus niisugune töö millena me seda tänapäeval mõistame. Kauplemise juures puudus kehalise pingutuse faktor, mis väljendus mateeria muutumises ja mis kui see ei taganud just töölisele sotsiaalset prestiizi, õigustas vähemalt tema palka. Kaubandus ,mis lõi kontakte erinevate inimrühmade vahel tõi ühtlasi nähtavale ka nende erinevuse ja kauguse üksteisest. Välismaa kaupmehe ilmumisel ei põhjustanud ärevust mitte üksnes tema väline teistsugusus, vaid ka varjatud oht et võõras võib olla ebaaus ja kaval. Eelkõige suletud ühiskondades, kus kokkupuude kaupmehe dünaamilise kujuga tekitas vältimatult psüholoogilisi pingeid, reageeriti tõsiasjale,et kaupmehe kasum ei allu mingile kontrollile, nii,et seostati kõik tema juures avastatud parandamatud vead tema kuulumusega teise rahva hulka. Neid puudusi salakavalus, riuklikkus, valelikkus- oli juba hallidest aegadest peale kaupmeestele ette heidetud.
hoiab endas looduse puhtust. Rahvast vastandati aristokraatiale, aga veel enamgi uuele kodanlusele, mis loodusest oli teinud maise rikastumise allika. Niisamuti hakkasid romantikud idealiseerima looduspärast elu Euroopa südamest kaugemates paikades. Euroopas endas olid neiks Vahemeremaad, nagu Hispaania ja Kreeka. Vähehaaval hakati avastama ka Ida-Euroopat. Romantikuid lummas võõraste maade ja rahvaste eksootilisus teistsugusus, võrreldes mõistuspärase ja materialistliku Euroopaga. Loodusega kooskõlas elavaid Ameerika jm pärismaalasi vastandati kui moraalselt terviklikke olevusi materialistliku saamahimu küüsis eurooplastele või nende järeltulijatele (nt Cooperi Nahksuka-romaanides). Loomulikkus tähendas romantikutele puhtaid ja kängitsemata tundeid. Romantism on tervikuna tundeline kultuur. Seetõttu tõstis romantism pärast romaanizanri hoogsat laienemist
Lugu algab vanemate tutvustamisega lugejale. Nad on tüsedad, nende liigutused on vaevalised ja riided ragisevad neil seljas. Isa muretseb pidevalt, et keegi võib üle plangu aeda ronida ja marju varastada. Ta on ööl ja päeval valvel. Temagi mõttetegevust võib fantaasiaks nimetada, kuid tegu on paranoilise fantaasiaga. ("Ma just nüüdsama käisin aias sõstraid on kuidagi hulga vähem.") Muret teeb vanematele ka tütre teistsugusus: Kai on üksildane, kõhn ja kahvatu ning kõigele lisaks fantaseerib kogu aeg. Pärast seda, kui arst on diagnoosinud lapsel kõhuussid, tunnevad vanemad tütrele tema häda pärast kaasa ning rahustavad end samas, sest viimaks on tüdruku omaetteolek ja haiglus ratsionaalselt ära seletatud. Nad loodavad, et ussirohi teeb nende lapse normaalseks Kai fantaasiad muudavad neid järjest närvilisemaks ja ärritavad neid väga, eriti isa. Ema hoiatab Kaid, kes järjekindlalt
päikesekiir ja vabadus. Kas siis sina ei unistagi sellisest elust, nagu... tundub ta neile ütlevat. Ei, paljud ei unista. Nad elavad oma elu. Nipernaadi veab nad oma jutuga kaasa ja nii mõnegi elu muutub. Nii mõnigi õpib unistama ja vabadust tundma. Nii mõnigi astub nipernaadi teele. Kasvõi ainuüksi uudishimust, et saada teada, mis on see "teistsugune", millest ta kõneleb. Mis on see, mis meid rändama kutsub? Teistsugusus. Selle kogeda tahtmine. Teistsugune õhk, olustik, maastik, inimene, keel, igatsus, hommik, loojang, väsimus... See nimetu teistsugusus! See nimetu igatsus... Kuid nii nagu Nipernaadigi, nii leiame meiegi enese seest oma rännakuil äratundmise, et miski on siiski veel tähtsam. Kodu. Ja tee, mis sinna viib. Kus iganes see siis ka ei asuks. Toomas Nipernaadi A
kuuluvad teadvus ja subjektiivsus. Jumala inkarnatsioon Kristuses kujutab Hegeli jaoks ajalooliselt ja kogetavalt Jumala seesmist vajadust väljendada ennast milleski teistsuguses inimeses, kellel on keha ja ajalugu. See on vahetu olemine, mis läbi lõpmatu ahastuse vahetust jumaliku ja inimliku loomuse ühtsusest teadvuseni jõuab aga seda alati kooskõlas vahetu olemise ja oma substantsiaalsusega, nii et nende substantsiaalset ühtsust ei kahjusta surelikkus, nõrkus ega teistsugusus. Või teisiti väljendades: jumaliku ja inimliku loomuse ühtsuse substantsiaalsus jõuab inimkonna teadvusse sel viisil, et teadvus näeb üht inimolendit Jumalana ja Jumalat inimesena selline on taolise kogemuse paratamatus ja vajalikkus. Pattulangemine Taaskord esitab Hegel filosoofilise teisendi religioossest kujundist inimese pattulangemise kohta Eedeni aias, mis tema arvates väljendab sügavat tõde inimeksistentsi olemuse kohta.
Enesekindlustamine (kõvahäälselt enne eksamit panin pidu, ei maganud) Unikaalsuse näitamine (oma stiil kõnes, riietuses) Mis on "päris" Mina? Kas presenteerimine võib saada Mina komponendiks Küps isiksus kriitiliselt reflekteerib oma presentatsioone Stigma Stigma märgistatus, teistsugune olemine, halb staatus. Vanas Kreekas: stigma = kehale põletatud märk reeturil, vargal, orjal Tänapäeval: stigma mitte teistsugusus ise, vaid suhtumine sellesse. Nn eelarvamuslikult märgistatud eripärad. Pannakse tähele, suhtutakse, arvatakse - Füüsiline eripära (füüsilised erivajadused) - Isiksuslik eripära (mängukirg, lennuhirm) - Grupistigma (endine vang) Stigmatiseerimine teistsugususele "osutatakse" tähelepanuga, eelarvamustega, liigse hoolitsusega, eemalehoidmisega, sõnakasutusega (afroameeriklane) Erving Goffman Stigma, Penguin Books, 1968
Sensibilisatsioon (tundlik) tundlikkuse kõrgendamine analüsaatorite vastastikuse mõju, harjutamise ja motivatsiooni tagajärjel (ntx võib nõrk heli tugevdada valgustundlikkust, tugev müra aga järsult vähendada) Sünesteesia (tundmus) mingi aistinguga samaaegse nn sekundaarse aistingu tekkimine mõne teise meele piirkonnas Kontrast oluline nähtus, aluseks paljudele psüühilistele protsessidele ja võimetele. Eesti keeli vastandlikkus, vastandini ulatuv teistsugusus või terav erinevus. Kontrastiefekti tähistamine. Intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel. Kontrastitundlikkus tajuva organismi oluline omadus. Järelkujund illusioon või kujutletav pilt, mis tekib pööratud kontrasti tulemusel. Aja jooksul kustub. Daltonism inimene, kelle värvusnägeminst tagavate retseptorite süsteem töötab nõrgalt või mittetasakaalustatult, mistõttu eristavad värvusi halvasti.
• Enesekindlustamine (kõvahäälselt enne eksamit – panin pidu, ei maganud) • Unikaalsuse näitamine (oma stiil kõnes, riietuses) • Mis on “päris” Mina? Kas presenteerimine võib saada Mina komponendiks • Küps isiksus – kriitiliselt reflekteerib oma presentatsioone Stigma • Stigma – märgistatus, teistsugune olemine, halb staatus. Vanas Kreekas: stigma = kehale põletatud märk reeturil, vargal, orjal • Tänapäeval: stigma mitte teistsugusus ise, vaid suhtumine sellesse. Nn eelarvamuslikult märgistatud eripärad. Pannakse tähele, suhtutakse, arvatakse – Füüsiline eripära (füüsilised erivajadused) – Isiksuslik eripära (mängukirg, lennuhirm) – Grupistigma (endine vang) • Stigmatiseerimine – teistsugususele “osutatakse” tähelepanuga, eelarvamustega, liigse hoolitsusega, eemalehoidmisega, sõnakasutusega (afroameeriklane)
keskkonnatunnetusega. Tekivad sensoorsed järelefektid. (rongisõit vaguniaknast vaadates ja seisma jäädes, taktiilselt laubale tõstetud prillide otsimine, ka haistmisaistingud adapteeruvad kiiresti) Sünesteesia mingi aistinguga samaaegse nn sekundaarse aistingu tekkimine mõne teise meele piirkonnas (teises modaalsuses) Nt kollane ja punane värvitooniga kaasneb soojusaisting jms. Kontrast vastandlikkus, vastandini ulatuv teistsugusus või terav erinevus. Intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel. (hapu jook tundub pärast magusat hapum kui muidu; pärast külma tundub soe kuumana jne. Daltonism värvusnägemist tagavate retseptorite süsteem töötab nõrgalt või mittetasakaalustatult, mistõttu eristatakse värvusi halvasti. Kanapimedus häiritud on akromaatilist nägemist tagavkepikeste süsteem silma võrkkestas ja see häirib nägemist hämaras.
keskkonnatunnetusega. Tekivad sensoorsed järelefektid. (rongisõit vaguniaknast vaadates ja seisma jäädes, taktiilselt laubale tõstetud prillide otsimine, ka haistmisaistingud adapteeruvad kiiresti) Sünesteesia mingi aistinguga samaaegse nn sekundaarse aistingu tekkimine mõne teise meele piirkonnas (teises modaalsuses) Nt kollane ja punane värvitooniga kaasneb soojusaisting jms. Kontrast vastandlikkus, vastandini ulatuv teistsugusus või terav erinevus. Intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel. (hapu jook tundub pärast magusat hapum kui muidu; pärast külma tundub soe kuumana jne. Daltonism värvusnägemist tagavate retseptorite süsteem töötab nõrgalt või mittetasakaalustatult, mistõttu eristatakse värvusi halvasti. Kanapimedus häiritud on akromaatilist nägemist tagavkepikeste süsteem silma võrkkestas 14
Milline on ühe või teise lähenemisviisi põhistatus kaasajal? Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem: 1. Õiguse kui areneva terviku mõistmine 2. Immuunsus positivistliku staatika eest 3. Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. Õigusajalugu Eestis kui õiguskultuuriliste katkestuste ületaja. Õigusajaloo ajalise alguse probleeme. Kirjutatud ja kirjutamata õiguse ajalugu. Arhailine õigus, tema teistsugusus Õigusallikad ja õigusajaloo allikad, nende erinevused. Õigusajaloo allikate struktuur MITTEKIRJUTATUD ALLIKAD 1. esemelised allikad · kinnisasjad · vallasasjad 2. kombed 3. suulised e. filoloogilised allikad · õiguslikud terminid · õiguslikud vanasõnad · kohanimed KIRJUTATUD ALLIKAD 1. otsesed allikad - allkad, milles otseselt väljendatakse õiguslikke norme
Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivusele, stabiilsusele. Kultuuridevahelised abielud, ümberasujad, soorollile mittevastav tööala ... Meie positiivsed ja mitmesugused, nemad negatiivsed ja sarnased. Äärmusolukorrad. Meie-nemad kategoriseerimine kui konfliktide allikas. Ohud identiteedile. Stigma. Stigma ja stigmatiseerimine. Füüsiline, isiksuslik või grupistigma. Stigma kui pealesurutud teistsugusus. Stigma ühte tüüpi oht identiteedile, selle all mõeldakse teistsugune olemist, midagi halba teise inimese olemusest ( nt märk otsaees, kui on reetur). Tuntuim uurija Goffman. Stigma alla mõeldaks midagi tähelepandavat erinevust inimese identiteedis (erinev keskmisest inimesest). Räägitakse 3 liiki stigmast: 1. füüsiline stigma (pikk, lühike, lonkav, ratastoolis istuv, füüsilised erinevused, mida pannakse tähele, erisusena tavapärasest) 2
annaabi.ee 
