Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"teistkordseks" - 12 õppematerjali

Händel
1
doc

Händel

Roomas pääses ta mõjukatesse õukondadesse ja seal kanti ette tema oratooriume ja oope- reid. Itaalia reisi eesmärgiks oli pühenduda ooperikirjutamise saladustesse ja õppida ooperi kirjutamist. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti palju häid töökohapakkumisi. Helilooja võttis vastu kapellmeistri koha Hannoveri Kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas. Händeli kuulsus oli kandunud kaugemalegi peagi võttis ta ette reisi Londoni, 1712.aastal sai helilooja oma leivaisalt loa teistkordseks Londoni reisiks, tingimusel, et tuleb varsti tagasi. See tingimus jäi täitmata Händel jäi Londonisse. Händel võeti juba esimesel Londoni visiidil kuninganna Anne'i poolt suurejooneliselt vastu ning tema ooper ``Rinaldo´´ läks Kuninglikus Teatris sensatsioonilise eduga. Ka nüüd lõi ta mitmeid teoseid kuningakoja telli- musel, nt. ``Julius Caesar´´, ``Xerxes´´ jt. 1714.aastal aga Anne suri ja Georg I-na sai võimule vana tuttav Hannoveri kuurvürst. Jooksikust

Muusika → Muusikaajalugu
22 allalaadimist
TEKSTITÖÖDE VORMISTAMINE 2017
40
pdf

TEKSTITÖÖDE VORMISTAMINE 2017

Autor, Pealkiri, Ajalehe või Ajakirja nimi, interneti aadress. Internetist materjali lugemise kuupäev  Mitmesugust – Kui tekib vajadus viidata allikatele, mille kohta IEEE 2006 täpset valikut ei anna, sisestada allika tüübi viimase valiku järgi: „Mitmesugust“. Kuva kõik bibliograafiaväljad ja sisesta sobivatele väljadele andmed. Sama viite teistkordseks sisestamiseks pole vaja andmeid uuesti sisestada. Sisestatud andmed ilmuvad nähtavale käsu Lisa tsitaat loetellu. Viite teistkordseks sisestamiseks klõpsata loetelus olevatel andmetel. Kui viidatakse mitmele allikale korraga, eristatakse viited komaga, nt [3], [7]. 4.2 Erinevate allikate viitamine Uue viite loomiseks • Viia kursor sobivasse kohta, kuhu viide lisada, valida Viited → Lisa tsitaat → Lisa uus allikas.

Muu → Ainetöö
8 allalaadimist
Georg Friedrich Händel- muusika referaat
8
doc

Georg Friedrich Händel- muusika referaat

Roomas pääses ta mõjukatesse õukondadesse ja seal kanti ette tema oratooriume ja oopereid. Itaalia reisi eesmärgiks oli pühenduda ooperikirjutamise saladustesse ja õppida ooperi kirjutamist. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti palju häid töökohapakkumisi. Helilooja võttis vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas. Händeli kuulsus oli kandunud kaugemalegi, peagi võttis ta ette reisi Londoni. 1712.aastal sai helilooja oma leivaisalt loa teistkordseks Londoni reisiks, tingimusel, et tuleb varsti tagasi. See tingimus jäi täitmata-Händel jäi Londonisse! Ta võeti juba esimesel Londoni-visiidil kuninganna Anne`i poolt suurejooneliselt vastu ning tema ooper ,,Rinaldo" läks Kuninglikus Teatris sensatsioonilise eduga. Händel oli tol hetkel Inglismaa kuulsaim helilooja. 1719.aastal rajas Londoni koorekiht kuninga toetusel suursuguse ooperiteatriteatri "Royal Academy Of Music". Teatri muusikaliseks juhiks sai Händel

Muusika → Muusika
36 allalaadimist
Rasvad - lipiidid
4
doc

Rasvad - lipiidid

2. Rafineeritud ja desodoreeritud õlid säilivad naturaalsetega võrreldes tunduvalt kauem ning on ka vastupidavamad valguse, temperatuuri ja hapniku mõjutustele. 3. Praadimiseks tuleb õli võtta minimaalselt. 4. Praadimisjärgselt tasub pann õlijääkidest puhastada, sest õhuke õlikiht rääsub kiiresti ning selles moodustuvad keemiliselt üliaktiivsed vabad radikaalid. 5. Õli ei ole soovitav kuumutada praadimisel üle 180 . 6. Kord juba kuumutatud õli teistkordseks praadimiseks uuesti kasutada ei tohi. 7. Salatiõlid ei sobi praadimiseks. 8. Tuleks eelistada teflonkattega nõusid, sest siis kulub rasvainet vähem ning toit ei lähe kõrbema. 9. Mingil põhjusel juba rääsunud õli, millel on kibe, mõru või hapu kõrvalmaitse, ei tohi kasutada. 10. Rafineeritud õlid on kõrge kalorsusega toiduained, mis peale lipiidide teisi toitaineid ei sisalda. Füüsikalised omadused

Keemia → Keemia
103 allalaadimist
Demokraatia ja totalitaarne režiim
17
doc

Demokraatia ja totalitaarne režiim

Eestis rahvas presidenti otse ei vali. Meil valib presidendi 5 aastaks Riigikogu (kaudsed valimised). Kui parlament ei suuda presidenti valida, valib presidendi seaduse järgi kokku kutsutud valijameeste kogu. Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip Parlamentaarses vabariigis juhib riiki peaminister. President aga esindab ja nõustab riiki. Ta kinnitab ka parlamendis vastu võetud seadused või saadab seaduse teistkordseks läbivaatamiseks parlamenti tagasi või pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks. Seega täidab Eesti Vabariigis president mõnes mõttes ka parlamendi ülemkoja funktsiooni. On ka riike, kus esindusfunktsiooniga riigipeaks on traditsiooniliselt kuningas või kuninganna. Siis on tegu konstitutsioonilise monarhiaga (Suurbritannia, Rootsi, Norra, Taani, Holland, Belgia, Hispaania jt.)

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM
19
pdf

DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM

kokku kutsutud valimiskogu. Kui ka valimiskogu ei suuda presidenti ära valida, teeb seda teisel korral meie parlament. Nii juhtuski 2016. aastal, mil meie parlament (Riigikogu) valis presidendiks Kersti Kaljulaiu. Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas Parlamentaarses vabariigis (ka Eestis) juhib riiki peaminister. President aga esindab ja nõustab riiki. Ta kinnitab ka parlamendis vastu võetud seadused või saadab seaduse teistkordseks läbivaatamiseks parlamenti tagasi või pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks. Seega täidab Eesti Vabariigis president mõnes mõttes ka parlamendi ülemkoja funktsiooni. On ka riike, kus esindusfunktsiooniga riigipeaks on traditsiooniliselt kuningas või kuninganna. Siis on tegu konstitutsioonilise monarhiaga (Suurbritannia, Rootsi, Norra, Taani, Holland, Belgia, Hispaania jt)

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
14 allalaadimist
Agronoomia
18
docx

Agronoomia

risti kattevilja ridadega, kevadine külv mitte ühe-aegselt - ülekasvamise oht külvile järgneb tavaliselt rullimine (kui ei saja) orase hooldamine - äestamine ­ (kui tugev vihm peale külvi) - ettevaatlikult. umbrohutõrje ­ umbrohi tärkab tunduvalt kiiremini kui heintaim. ühte sugukonda kuuluvate taimede puhul on võimalik kasutada vastavaid keemilisi vahendeid heinaoraste niitmine -I kord umbrohi 15-20 cm (heintaim umbes 10cm); heinaorast võim. vähe kärpida. võib olla vajadus ka teistkordseks niitmiseks, siis tuleks niita madalamalt (umbes 6 cm) ­ alarindes esinevate umbrohtude kasvu pidurdamiseks. kui umbrohud on kõrgemad ja massi rohkem - mass koristada (lämmatab ­ tühikud). kui taimik kasvab sügisel liiga kõrgeks ­ niita 10-12 cm kõrguselt (haljasmassiks), võimalik ka kergelt karjatada. niita ei tohiks sept. esimeses pooles ja sept. Keskel. kattevilja kasutamisel koristada kattevili võimalikult vara, põhk põllult kindlasti koristada. kevadised hooldusvõtted - v

Põllumajandus → Agronoomia
41 allalaadimist
SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789
21
doc

SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789

Eesti on parlamentaarne vabariik. Eestis rahvas presidenti otse ei vali. Meil valib presidendi 5 aastaks Riigikogu (kaudsed valimised). Kui parlament ei suuda presidenti valida, valib presidendi seaduse järgi kokku kutsutud valijameeste kogu. Parlamentaarses vabariigis juhib riiki peaminister. Seega on Eesti Vabariigis tähtsaim mees meie peaminister. President üksnes esindab ja nõustab riiki. Ta kinnitab ka parlamendis vastu võetud seadused või saadab seaduse teistkordseks läbivaatamiseks parlamenti tagasi. Ka Soomes, Lätis, Saksamaal jm. president riigi juhtimisega ei tegele, ta üksnes esindab ja nõustab riiki. On ka riike, kus esindusfunktsiooniga riigipeaks on traditsiooniliselt kuningas või kuninganna. Siis on tegu konstitutsioonilise monarhiaga (Suurbritannia, Rootsi, Madalmaad, Belgia, Norra, Taani, Hispaania jt.) Kuigi sellist riiki nimetatakse ametlikult kuningriigiks, ei erine selline kuningriik laias

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789
56
doc

SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789

Eesti on parlamentaarne vabariik. Eestis rahvas presidenti otse ei vali. Meil valib presidendi 5 aastaks Riigikogu (kaudsed valimised). Kui parlament ei suuda presidenti valida, valib presidendi seaduse järgi kokku kutsutud valijameeste kogu. Parlamentaarses vabariigis juhib riiki peaminister. Seega on Eesti Vabariigis tähtsaim mees meie peaminister. President üksnes esindab ja nõustab riiki. Ta kinnitab ka parlamendis vastu võetud seadused või saadab seaduse teistkordseks läbivaatamiseks parlamenti tagasi. Ka Soomes, Lätis, Saksamaal jm. president riigi juhtimisega ei tegele, ta üksnes esindab ja nõustab riiki. On ka riike, kus esindusfunktsiooniga riigipeaks on traditsiooniliselt kuningas või kuninganna. Siis on tegu konstitutsioonilise monarhiaga (Suurbritannia, Rootsi, Madalmaad, Belgia, Norra, Taani, Hispaania jt.) Kuigi sellist riiki nimetatakse ametlikult kuningriigiks, ei erine selline kuningriik laias

Sõjandus → Prantsuse Revolutsioon
26 allalaadimist
Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
82
pdf

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

Hüpoteesi ,,elavast surnust" tõestab omas magistritöös ka ajalooteadlane Tarmo Kulmar (Kulmar 1991: 111). Teiste sõnadega muistne põletusmatus peegeldas eeskätt rituaalseid ettekujutusi ühiskonnas ning nägi välja järgmiselt: tuleriidale asetatud surnu põletati koos panustega. Igal kalmesse pandud 5 Kahekordse matmise kombe esimeseks etapiks on luude kättesaamine kas laiba esialgse mõneks ajaks matmisega, liha luudelt kraapimisega, keetmisega jne. Teistkordseks matuserituaaliks on luude toimetamine matmiskohta. 6 Mägi, Marika. Kivikalmetes kirikaedani. Matmiskombestik muinasaja lõpu ja varakeskaegsel Saaremaal. - SATOR, 2007, nr 6, lk 12 [E-ajakiri] http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator6/ , viimati vaadatud 30.05.2008. 6

Muu → Humanitaarteadused
147 allalaadimist
VARAUUSAEG
68
pdf

VARAUUSAEG

suur vanusevahe aga ka naistele tihti surmaga lõppenud sünnitused. Seetõttu ei olnud teist või kolmandatki korda abiellumine kaugeltki erakordne. 80% lesestunud meestest ja 40% naistest abiellus uuesti juba vähem kui aasta pärast. Abielulahutusi katoliku kirik ei tunnistanud ning ka protestantlikus kirikus juhtus lahutusi haruharva. Näiteks abielurikkumise korral nõuti küll abikaasade ,,voodi ja leiva" lahutamist, kuid formaalne abielu jäi püsima ning puudus ka võimalust teistkordseks abiellumiseks. Varauusajale on iseloomulik seksuaalsete tabude kasv. Kui veel 16. saj. kõneldi kõigest seksuaalsusega seonduvast vabalt, siis 18. saj. oli tegemist juba tabuteemaga. See ei tähendanud veel, et 16. saj. olnuksid seksuaalsuhted oluliselt vabamad. Ühiskonna kontroll eraelu üle oli väga tugev, pealegi elati hilisema ajaga võrreldes tihedamini koos üksteise silma all, mistõttu oli raske midagi varjata

Ajalugu → Ajalugu
156 allalaadimist
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

1970). Näide: Lauamänge kasutatakse sageli vihmaste päevade sisustamiseks. Pikaleveninud lauamäng, vaatamata sellele et reeglite järgi ei ole see veel lõppenud, muutub mängijatele ebahuvitavaks ning mängijad võivad ise otsustada mängu lõpetamise. Mängujuht peab suutma märgata mängu huvitavuse kadu ning vajadusel suutma mängu enne ametlikku lõppu lõpetada. Pikaleveninud mängud jätavad ebameeldiva mälestuse ja valmidus mängu teistkordseks mängimiseks on väiksem. 3) anda selgelt märku mängu lõppemisest (vile, selgelt sõnastatud lause); Näide: Selge lõpumärguanne on eriti vajalik sportmängude juures, sest vilehetkel löödud värav võib selge märguande puudumisel osutuda probleemiks mängutulemuse selgitamisel; 4) anda mängijatele teada mängu tulemus (võitja), eesmärgi täidetus. Kui on kavatsus võitjaid premeerida, siis peab mängjuht otsustama, kas mängijad saavad

Muu → Amet
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun