● Suuremjagu seeni kuulub kübarseente hulka ● Suurem osa seenest - niidistik elab mullas. ● Mükoriisa seeneniidid varustavad puid vee ja mineraalainetega ja saavad ise puujuurtest toitaineid Kübarseened 2 ● Elavad sümbioosis eelistatult teatud puuliikidega ● Seeneniidistik hakkab arenema soodsatesse tingimustesse sattunud seeneeostest ● Kübarseened on näiteks: puravikud, riisikad, pilvikud Hallitusseened ● Hallitusseened on niitjad seened mis kuuluvad vetik- kott- või teisseente hulka ● Omane: klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku moodustumine ● Seene keha kujutab endast pikka sageli hargnevat niiditaolist moodustist ehk hüüfi Hallitusseened 2 ● Toituvad orgaanilistest ainetest ● Enamik elab surnud organnilistel ainetel ● Hallitusseened: Nutthallitus, Pintselhallitus, Kolbhallitus, Valge Hallitus Pärmseened ● Pärmseened on päristuumsed mikroorganismid ● Paljunemisviis: pooldumine või pungumine ning esineb
....................................6 Kasutatud allikad........................................................................................................................7 2 1. Sissejuhatus Hallitus on seeneniitidest kirme peamiselt orgaanilisel substraadil (nt. leival, juustul, puuviljal). Hallitust tekitavad peamiselt mullas ja taimejäänustel leiduvad niinimetatud hallitusseened, mis kuuluvad vetik-, kott- või teisseente hulka. Üldtuntud roheka, sinaka või muu värvusega hallitust tekitavad rohelise ehk pintselhallituse (Penicillium), valget hallitust harilikult nutthallituse (Mucor) ja Rhizopus'e kolooniad. Need seened rikuvad toiduaineid, riiet ja muud, osa neist eritavad mürgiseid aineid. Hallitusseened arenevad eriti niiskes soojas kliimas, seal kattuvad esemed seeneniidistikuga väga kiiresti. Hallituse vastu rakendatakse peamiselt keemilist tõrjet, toiduainete konservimist ja muud
e) Nõrgalt keerdunud f) Komajad 2. Pärmseened ehk pärmid on valdavalt üherakulised seened. Pärmseened on kera- või munakujulised, 5-10 mikromeetri suurused liikumatud ainuraksed. Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel juhul toimub kas pungumine või pooldumine, sugulise sigimise korral moodustavad nad askospoore ehk kotteoseid. 3. Hallitusseened on niitjad seened, mis kuuluvad vetik-, kott- või teisseente hulka. Omane on klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku ehk mütseeli moodustumine. Hallitusseeni on nii ainu- kui ka paljurakulisi. Seene keha kujutab endast pikka, sageli hargnevat niiditaolist moodustist ehk hüüf. Hüüfi ebakorrapärane kogumik moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. Mittesugulise sigimise aluseks on seeneniidis eoste ehk endospooride teke, kõrgemalt arenenud hallitusseentel tekivad eosed eospesas ehk
Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks endospoore. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumise teel, esineb aga teisigi mooduseid. Kuigi enamik baktereid paljuneb pooldumise teel, on mõnel liigil täheldatud ka omapärast sugulist paljunemist, kus ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Sobiva temperatuuri juures, milleks on enamasti umbes 37° C, võib pooldumine toimuda iga 20 minuti järel. Hallitusseened on niitjad seened, mis kuuluvad vetik-,kott- või teisseente hulka.Omane on klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku ehk mütseeli moodustamine.Hallitusseeni on nii ainu-kui ka paljurakulisi. Pärmid kuuluva seente hulka. Nad eksisteerivad üksikute rakkudena või rakkude kogumikena. Pärmid paljunevad järgmiselt: pungumine, pooldumine ja askopoorid. Ainurakse ehk alglooma rakus on palju organelle, mille funktsioon on kulgemine, toidu otsimine, seedimine, eritamine ja sigimine. Mõned neist, näiteks rakusuu ja
Viin läbi katse, mille käigus kasutan kolme saia tükki, milles katsetan, kuidas mõjuvad erinevad niiskustingimused hallitusseente arengule saias. Töö hüpoteesiks püstitan, et hallitusseente tekkeks on vaja palju niiskust ja hallitus tekib III ja II saial, aga I kivistub. Taustinformatsioon Hallitusseened Mikro-ehk hallitusseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Hallitusseened pole terve immuunsussüsteemiga inimesele enamasti ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul. Mikroseeni, mis on ka väikese kontsentratsiooni korral inimesele ohtlikud, on väga vähe. Mikroseente eosed on enamasti õhus olemas ja seega saame nende levikut vähendada ja
Mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena Heitvete puhastamisel 4 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened 2. HALLITUSSEENED Mikro- ehk hallitusseened. Mikroseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Seente elutegevusekson vajalikud orgaaniline toit, vesi ja sobiv temperatuur. Harilikult seostatakse hallitusega ainult toidu riknemist. Ei osata kahtlustadagi, et elutoas,vannitoas, panipaikades, keldriruumides hõljuva ebameeldiva lõhna põhjustajateks on seal endale sobiva elupaiga leidnud hallitusseened. 2.1 HALLITUSE KUJU JA EHITUS
Bacillus cereus on eoseid moodustav mikroob, mis satub piima 1) pinnasest (karjamaaperioodil eoste arv piimas suureneb), 2) puudulikult puhastatud ja desinfitseeritud riistadelt, allapanust. Hapupiimasaaduste madal pH pidurdab Bacillus cereus kasvu (Christiansson, 2003, McCabe-Sellers, 2004 ). HALLITUSSEENED Mikro- ehk hallitusseened. Mikroseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Hallitusseened pole terve immuunsussüsteemiga inimesele enamasti ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul. Mikroseeni, mis on ka väikese kontsentratsiooni korral inimesele ohtlikud, on väga vähe. ASPERGILLUS Anamorf-perekond kerahallik (Aspergillus). Kerahalliku liikidest võib sagedamini
nukleiinhapetest nagu kõik eukarüoodidki. Toitumine on bakteritel mitmekesisem kui eukarüootidel. Energiaallikatena kasutavad bakterid valgusenergiat ja keemilist energiat. Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga (osmooselt) ja eritavad rakust välja ainevahetuse jääkprodukte. 6 Hallitusseened Hallitusseened on niitjad seened, mis kuuluvad vetik-, kott- või teisseente hulka. Omane on klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku ehk mütseeli moodustumine. 7 Hallitusseeni on nii ainu- kui ka paljurakulisi. Mittesugulise sigimise aluseks on seeneniidis eoste ehk endospooride teke, kõrgemalt arenenud hallitusseentel tekivad eosed eospesas ehk sporangiumis. Hallitusseened toituvad orgaanilisest ainest. Enamik neist elab surnud orgaanilisel ainel, kuid leidub ka elusatel kudedel elavaid liike
alla 10%) Eriti ohtlik on toiduainete kaudu saadav botulism, sest üks nakatunud allikas võib mürgitada väga paljusid inimesi. Botulismitekitaja hävib, kui toitu kuumutada 15 minuti jooksul üle 100 °C. Botuliini kasutatakse meditsiinis teatud tüüpi lihastõmbluste raviks ja kosmeetilistel eesmärkidel kortsude vähendamiseks HALLITUSSEENED Hallitusseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks . Enne kui alustate alljärgneva tekstiga tutvumist, peab rõhutama, et hallitusseened pole enamasti terve immuunsussüsteemiga inimesele ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul. ENIMLEVINUD MIKROSEENED JA NENDE MÕJU TERVISELE Aspergilluse liikidest võib sagedamini leida õhu- ja pinnaproovidelt Eestis A. fumigatus, A
3.Nekroos e kudede kärbumine (seen-,bakter-, ja viirushaigused ning ebasoodsates keskkond) Nekroosida kaasnevad laiksused. Tüüpiline paljudele teisseentest põhjustatud haigustele nt herne ja oa-laikpõletik, tomati-helelaiksus jms. 4.kirmed (seenhaigused ) eristatakse: * Jahu või ämblikuvõrgusarnast valkjat või tumedat ( tüüpiline ebajahukastelistele ja jahukastelistele ). *Vatitaoline või kohev , valge või hall kirme ( omane mõningatele kott ja teisseente liikidele) 5.Pustulid (tüüpiline roosteseentele) eoste kogumikud ümmarguste või ovaalsete erineva suuruse ja värvusega padjanditena. 6. nõed(seenpatogeenid) tume tolmav või mittetolmav eoste mass on kahjustatud taimeosadel. Nt nisu-kõvanõgi, nisu-lendnõgi, odra-lendnõgi, kaera- lendnõgi jne 7.närbumine( Seen, bakter , viirushaigused ) Eristatakse: mittenakkuslik ( närbumine , ajutine iseloom ) ja nakkuslik ( närbumine mida tekitab
Oma elutegevuses võivad majaseened kasutada ka erinevaid mineraalaineid, kuid viimastest nad ei toitu. Majaseente optimaalsed (kõige paremad) ja letaalsed e. surmavad temperatuurid ja niiskused sõltuvad majaseene liigist. (Kõljalg, 2005) Mikro- ehk hallitusseened. Mikroseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Hallitusseened pole enamasti terve immuunsussüsteemiga inimesele ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul. Enimlevinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele Kerahalliku liikidest võib sagedamini leida õhu- ja pinnaproovidelt. Mitmed
Nii näiteks elavad hingamisteede haigestumist (kurgu- või kopsupõletikku) tekitavad bakterid enamasti pidevalt meie hingamisteedes. Alles siis, kui inimese kaitsemehhanismid nõrgenevad (näiteks külmetuse korral) , saavad nad kiiresti paljunema hakata ning tulemuseks ongi mõni nn külmetushaigus. Hallitusseened Mikro-ehk hallitusseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Hallitusseened pole terve immuunsussüsteemiga inimesele enamasti ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul. Mikroseeni, mis on ka väikese kontsentratsiooni korral inimesele ohtlikud, on väga vähe. Mikroseente eosed on enamasti õhus olemas ja seega saame nende levikut vähendada ja
annaabi.ee 
