Ateism Referaat Ateism · Ateism, kui konkreetne seisukoht võib olla kas usk jumala(te) mitte-eksisteerimisse või teismi eitamine. · Vahel samastatakse igasugust religiooni ja üleloomulike olendite eitamist ekslikult ateismiga, aga siin võib tegu olla näiteks materialismiga. E. Salumaa arusaam · "Ateism tähendab otseses mõttes Jumala (või ka jumaluste) olemasolu eitamist, jumalatust, kaudsemas mõttes religiooni kui niisuguse eitamist ja hülgamist. · Rangelt kristliku mõõdupuuga võttes hõlmab ateismi mõiste käik säärase, mis kristlikus sõnumis ennast
Ateism Ateism, kui konkreetne seisukoht võib olla kas usk jumala(te) mitte- eksisteerimisse või teismi eitamine. Üldjoontes defineerituna on ateism usu puudumine jumalasse või jumalatesse nö. mitteusk. Paljud ateistid on omasõnul skeptilised kõigi üleloomulike olendite eksisteerimise suhtes, empiiriliste tõendite, mis oleksid võimelised jumaluste olemasolu tõendama, puudumise tõttu. Teised eitavad jumalusi filosoofilistel, sotsiaalsetel või ajaloolistel kaalutlustel. Kuigi paljud ateistid väidavad end järgivat
suhtes antud inimene on ükskõikne. Õige vastus! b. elavad hüpoteesid on need, mis viivad ajalugu edasi (nad on progressiivsed), surnud hüpoteesid on aga tagurlikud. c. elavaid hüpoteese pooldatakse praegu, surnuid aga ei poolda enam keegi. Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Materialismi seisukoht on, et jumalat pole, teismi seisukoht aga, et Jumal on olemas. James'i arvates Vali üks: a. ei saa teadus otsustada, kummal on õigus. Õige vastus! b. näitab teadus lõppude lõpuks, et teismi seisukoht on ekslik. c. näitab teadus lõppude lõpuks, et materialismi seisukoht on ekslik. Küsimus 6 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Sartre'i arvates inimene vastutab oma eksistentsi eest, sest Vali üks: a
Muhamed – Islam Allah – Islam Šariaat – Islam Koraan – Islam Mooses – Kristlus, Judaism, Islam Toora – Kristlus, Judaism, Islam Sünagoog – Judaism Mošee – Islam Vana-Testament – Kristlus Uus-testament – Kristlus 5) Mis on piibel – Piibel on ristiusu kanoniseeritud pühakiri. 6) Selgita mõistet ateism – Ateism võib tähendada usku jumala(te) mitte- eksisteerimisse või teismi eitamist. Samuti võib ta tähendada usu puudumist jumalasse või jumalatesse – n-ö mitteusku. 7) Mis perioodist alates me võime usulisi liikumisi lugeda uususunditeks – Alates 17. sajand kuni Teise Maailmasõjani. Erinevate allikate järgi. 8) Uususunditel on omased järgmised ühised jooned, nimeta... - • Vaimne ja/või füüsiline eraldumine ülejäänud ühiskonnast (tähendab endi vastandamist muule maailmale)
Jumalal. Kui võib olla olemas miski, millel ei ole põhjust, siis selleks millekski võib olla maailm niisama hästi kui Jumal, nii et argument algpõhjusest on täiesti paikapidamatu.” 2. Lõpmatu põhjuste ahel • Kosmoloogilise argumendi järgi ei ole võimalik mõelda, et põhjuste ahel läheb tagasi lõpmatuseni. Aga miks mitte? • Lõpmatu põhjuslik ahel ei pruugi olla võimatu ega mõeldamatu. Religioonifilosoofia ja religioon • Argumente teismi poolt ja vastu tuuakse edasi; religioossete uskumuste sisu üle saab ratsionaalselt arutleda. • Ent need argumendid ja arutlused ei pruugi veenda ei usklikke ega uskmatuid. • Religioosne uskumine ja religioossetel teemadel filosofeerimine on erinevad asjad. 7 • Kas usk välistab mõistuse ja vastupidi? Usk ja mõistus • On levinud kujutelm, et usk ja mõistus on teineteist välistavad. Nt vastandatakse teravalt “teaduslikke
Jumal, vaid võimalikult intensiivne, sisurikas, rahuldust pakkuv elu. Armastus elu vastu on religioosseks impulsiks. Surematus on Jamesi arvates väheoluline. James leidis, et nii materialism, mis eitab Jumala olemasolu, kui ka teism (kr theos ‘jumal’), st religioosne arusaam maailmast, on kooskõlas mineviku ja oleviku faktidega. Kui ka tuleviku kogemuse suhtes oleksid mõlemad seisukohad võrdväärsed, siis oleks kogu vaidlus materialismi ja teismi vahel tarbetu. Kuid nii see ei ole: tulevikuperspektiivide suhtes on need kaks arusaama erinevad. Materialismi seisukohalt hävib maailm ning ei jää enam mingeid väärtusi, just nagu poleks neid olnudki. Mõte sellest on õudne, eemaletõukavaks teeb säärase arusaama tuleviku lootusetus. Maailm, kus viimane sõna kuulub Jumalale, võib küll hukkuda, kuid Jumal hoiab ikkagi mõttes vanad ideaalid ning teostab need arvatavasti kuskil mujal:
Hinduismi ja Budismi võrdlus Koostaja: Kristjan Pille Hinduism Hindude usund on hinduism. Hindud elavad Hindustani poolsaarel. Hinduism sisaldab loodususundi elemente, monoteismi, polüteismi. Iga kolme inimese peale on üks jumal ehk kokku 300 miljonit jumalat. Usukandjaid on 900 miljonit. Sai alguse 3000a eKr, kui Hindustani poolsaarele tekkis kõrgkultuur. Lehm on seal püha loom. Hindud liha ei söö. Hindude jumal on Brahma. Brahmaanid olid preestrid, kes lugesid ja tõlkisid pühakirja ning korraldasid ohverdusi. Kogu ühiskond pidi neile kuuletuma. Ksatrjad on teine kast ehk sõjamehed-aristokraadid. Vajaduse korral aitasid brahmaneid ning olid nende õpilased.
eneseteadvus. Nii sõnastab Hegel selle mõtte ,,Loodusfilosoofias'': ,,Just see ongi jumalik idee avastada ennast, kehtestada midagi teistsugust endast väljaspool ja võtta see tagasi endasse, et olla subjektiivsus ja vaim.'' Loomine Teadvuse seesmine vajadus ennast ,,teises'' manifesteerida ja väljendada juhatab meid üpris loomulikult Hegeli loomiskäsitluse juurde. Hegeli arvates on üheks klassikalise teismi puuduseks, et see vaatleb Jumalat maailmast eraldiseisvana, nii et kõik tema omadused eksisteerivad maailmast sõltumatult. 20.sajandil väljendas sellist seisukohta ilmekalt Karl Barth oma ,,Kirikliku dogmaatika'' 3.köites, öeldes, et ,,Jumal poleks vähem Jumal, isegi kui loomistööd poleks kunagi toimunud, kui poleks loodud ühtegi olendit. Seega ei ole sellel õpetusel kohta Jumala olemuse käsitlustes.'' Hegel hülgab sellise vaatepunkti, kuna selle
Inimeste maailmavaadet tuleb riiklikult suunata -- autoriteedi meetod 10th of May 22:46 CD7 William James'i seisukoht oli, et >>>>>a. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad ning see on täiesti õigustatud. b. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks olla. c. inimesed usuvad mõistusega olenditena vaid seda, mis on küllaldaselt põhjendatud. 11th of May 10:30 mina Materialismi seisukoht on, et jumalat pole, teismi seisukoht aga, et Jumal on olemas. James'i arvates õige! a. ei saa teadus otsustada, kummal on õigus. b. näitab teadus lõppude lõpuks, et materialismi seisukoht on ekslik c. näitab teadus lõppude lõpuks, et teismi seisukoht on ekslik. 11th of May 11:45 dan Peirce'i arvates tuleb uskumuste võrdlemiseks a. võrrelda nende uskumuste sõnastusi. b. võrrelda eeldusi, millest need uskumused lähtuvad. >>c. võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise. 11th of May 11:46 dan
Inimeste maailmavaadet tuleb riiklikult suunata -- autoriteedi meetod 10th of May 22:46 CD7 William James'i seisukoht oli, et >>>>>a. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad >>>>>ning see on täiesti õigustatud. b. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks olla. c. inimesed usuvad mõistusega olenditena vaid seda, mis on küllaldaselt põhjendatud. 11th of May 10:30 mina Materialismi seisukoht on, et jumalat pole, teismi seisukoht aga, et Jumal on olemas. James'i arvates õige! a. ei saa teadus otsustada, kummal on õigus. b. näitab teadus lõppude lõpuks, et materialismi seisukoht on ekslik c. näitab teadus lõppude lõpuks, et teismi seisukoht on ekslik. 11th of May 11:45 dan Peirce'i arvates tuleb uskumuste võrdlemiseks a. võrrelda nende uskumuste sõnastusi. b. võrrelda eeldusi, millest need uskumused lähtuvad. >>c. võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise. 11th of May 11:46 dan
Inimeste maailmavaadet tuleb riiklikult suunata -- autoriteedi meetod 10th of May 22:46 CD7 William James'i seisukoht oli, et >>>>>a. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad >>>>>ning see on täiesti õigustatud. b. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks olla. c. inimesed usuvad mõistusega olenditena vaid seda, mis on küllaldaselt põhjendatud. 11th of May 10:30 mina Materialismi seisukoht on, et jumalat pole, teismi seisukoht aga, et Jumal on olemas. James'i arvates õige! a. ei saa teadus otsustada, kummal on õigus. b. näitab teadus lõppude lõpuks, et materialismi seisukoht on ekslik c. näitab teadus lõppude lõpuks, et teismi seisukoht on ekslik. 11th of May 11:45 dan Peirce'i arvates tuleb uskumuste võrdlemiseks a. võrrelda nende uskumuste sõnastusi. b. võrrelda eeldusi, millest need uskumused lähtuvad. >>c. võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise. 11th of May 11:46 dan
· on täiuslik. · ei ole veel täiuslik. · on ja jääb halvimaks võimalikest. William James'i seisukoht oli, et · enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad ning see on täiesti õigustatud. · enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks olla. · inimesed usuvad mõistusega olenditena vaid seda, mis on küllaldaselt põhjendatud. Materialismi seisukoht on, et jumalat pole, teismi seisukoht aga, et Jumal on olemas. James'i arvates · ei saa teadus otsustada, kummal on õigus. · näitab teadus lõppude lõpuks, et materialismi seisukoht on ekslik · näitab teadus lõppude lõpuks, et teismi seisukoht on ekslik. James'i arvates saab inimese tegusid moraalselt hinnata · vaid siis, kui pooldada arusaama, et mitte kõik sündmused pole determineeritud · vaid siis, kui pooldada arusaama, et kõik sündmused on determineeritud
Miks peaks põhjuste ahel just Jumala juures katkema? Miks see ei võiks peatuda universumi tekke juures? Lõpmatu põhjuste ahel – Kosmoloogilise argumendi järgi pole võimalik, et põhjuste ahel on lõpmatu. Miks mitte? See ei pruugi olla võimatu ega mõeldamatu. Religioonifilosoofia ja religioon Usku ja mõistust ei tasu pinnapealselt vastandada. Religioonis on aspekte, mille üle saab ratsionaalselt ja filosoofiliselt arutleda. Argumente teismi poolt ja vastu tuuakse ikka edasi, kuid need ei pruugi veenda usklikke ega uskmatuid. Religioosne uskumine ja neil teemadel filosofeerimine on kaks eri asja. Usk ja mõistus – on levinud kujutelm, et need välistavad teineteist, see on pinnapealne vastandus. Teadus ei ole suutnud ära seletada, miks ja kuidas mateeria, elu ja inimteadvus üldse tekkisid. Mõned religioonifilosoofid nt Swinburne väidavad, et parim seletus neile ongi Jumala olemasolu.
Kui võib olla olemas miski, millel ei ole põhjust, siis selleks millekski võib olla maailm niisama hästi kui Jumal, nii et argument algpõhjusest on täiesti paikapidamatu." Lõpmatu põhjuste ahel - Kosmoloogilise argumendi järgi ei ole võimalik mõelda, et põhjuste ahel läheb tagasi lõpmatuseni. Aga miks mitte? Lõpmatu põhjuslik ahel ei pruugi olla võimatu ega mõeldamatu. 100. Religioonifilosoofia ja religioon Argumente teismi poolt ja vastu tuuakse edasi; religioossete uskumuste sisu üle saab ratsionaalselt arutleda. Ent need argumendid ja arutlused ei pruugi veenda ei usklikke ega uskmatuid. Religioosne uskumine ja religioossetel teemadel filosofeerimine on erinevad asjad. Kas usk välistab mõistuse ja vastupidi? 101. Usk ja mõistus On levinud kujutelm, et usk ja mõistus on teineteist välistavad. Nt vastandatakse teravalt "teaduslikke teadmisi" ja "religioosseid uskumusi".
annaabi.ee 
