on oluline ka suhtlemisoskus ja teenindusvalmidus. Väljaõpe Autohoolduse ja -remondi erialasid on võimalik omandada erinevates kutseõppeasutustes üle Eesti, õppima võib asuda põhi- ja keskhariduse baasil. Kutsekeskharidusõpe põhikooli baasil kestab enamasti sõltuvalt erialast 3 - 3,5 aastat, keskkooli baasil 1,5 - 2 aastat. Koolid kus õppida : Tartu Kutsehariduskeskus - keskkooli baasil 1,5 aastat. Türi Maamajandus- ja Tehnikakool - keskhariduse baasil 1,5 aastat. Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool - keskhariduse baasil 1,5 aastat. Õpitakse autode ehitust, remonti, hooldust diagnostikat, lukksepa- ja keevitustöid, tugevusõpetust, materjaliõpetust, tehnilist joonestamist jpm. Kõigil neljal erialal (automaaler, -plekksepp, -tehnik, diagnostik) on lõpetajale esitatavad nõuded võrreldes varasemaga oluliselt karmimad. Kutsekooli lõpetajatel on võimalik taotleda ka kutsetunnistust, sooritades selleks vastava
Elmo Nüganen Koostanud: Marie Tulik Isiklik Sündinud: 15. veeb 1962 Perekond: Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga Kolm tütart Haridus: Tallinna 4. Tehnikakool Rätsep Tallinna Pedagoogiline Instituut Näitejuht Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunstikateeder Näitleja Töö Ugala teater Lavastaja ja näitleja 1988-1992 Tartu Ülikool Vabade kunstide professor 1999 EMA Kõrgem Lavakunstikool Õppejõud 1998-2002; 2008-2012 Tallinna linnateater Peanäitejuht 1992-... Telenäitleja "Ainus pühapäev" (1990)
Alla 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse kitsarööpmeliseks (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga laiarööpmeliseks (Eestis on kasutusel 1520 mm ja 1524 mm). Eestis hakati raudteed ehitama 1868. aastal. Esimesena, 1870. aastal valmis Paldiski TallinnaTosno liin. Järgmisena, 1876. aastal avati TapaTartu raudtee, 1889. valmis ValgaPihkva liin. Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati Tallinnas 1880. aastal Raudtee Tehnikakool. Tänapäeval korraldab ametialast koolitust Tallinna Transpordikool Standardid Kaasajal on 1435-mm rööpmelaiusega 65 % maailma raudteevõrgust (enamik Euroopa, Põhja-Ameerika, Hiina, Lähis-Ida). Erandid on Iirimaa (1600 mm), Hispaania ja Portugal (1676 mm). Eestis ja kogu endise NSV Liidu alal ning Mongoolias on rööpmelaius sirgel teelõigul 1520 mm, mis tuleneb endise Vene impeeriumi alal kasutatud 5-jalasest (1524 mm) rööpmelaiusest (11 % maailma raudteevõrgust)
leibkonda kuni 24 eluaastani. (Allik, J.2013) Uurisin siia teema juurde veel pisut ka Hiina haridussüsteemi (keskendudes pigem siis teemakohaselt kõrgharidusele): Et elanikkonnale haridus tagada on Hiinas laiuv ja mitmekesine haridussüsteem. Seal on eelkoolid, lasteajad, koolid pimedatele ja kurtidele, ettevalmistuskoolid, põhikoolid, teisejärgu koolid (kus on koos noorte ja vanemate keskkool, teisejärgu põllumajandus- ja kutsekoolid, tavaline teisejärgu kool, õpetajate kool, tehnikakool ja kutsekool) ja mitmesugused kõrghariduse asutused (ülikooli ja kõrgkool, kutsekõrgkool ja lühiajalisest kutseülikoolist). Haridussüsteem (üldmudel) muutumatul kujul alates 1977-80 reformist, enne seda hulga reforme. Anglo-ameerika mudelil baseeruv. Muudetud on pidevalt õppekavade sisu. Tugevalt tsentraliseeritud. Õppima asumiseks ranged valikukriteeriumid. (Vaht, G. ) Hariduse saamiseks on Hiina süsteemil olemas püramiid; ressursside nappuse tõttu on
Enamik neist pakub kahe-ja nelja aastast lühi-tsükel kursuseid. Haridussüsteem Et elanikkonnale haridus tagada on Hiinas laiuv ja mitmekesine kooli süsteem. Seal on eelkoolid, lasteajad, koolid pimetatele ja kurtidele, võtme koolid (sarnased ettevalmistumis koolid kolledziks), põhikoolid, teisejärgu koolid (kus on kokku surutud noorte ja vanemate keskkool, teisejärgu põllumajanduslikud ja kutsekoolid, tavaline teisejärgu kool, teisejärgu õppetajate kool, teisejärgu tehnikakool ja teisejärgu elukutseline kool), ja mitmesugused kõrgemahariduse asutused (koosneb tavalisest ülikoolist ja kõrgkoolist, elukutselisest kõrgkoolist ja lühiajalisest kutse ülikoolist). Hariduse saamiseks on Hiina süsteemil olemas püramiid; ressurside nappuse tõttu on kõrgharidus raske saada, õpilaste arv kõrgemal tasemel kahaneb tunduvalt. Kuigi pärast 1949-dat aastat toimus oluline areng põhihariduses, saavutused teiseastme- ja kõrghariduses ei olnud nii head.
Kohustuslik on 8 kl põhikool: 4 9 kl algkool ja 4 kl noorema astme keskkool; keskkooli vanemal astmel (3 kl) on põhiline humanitaarne või tehniline kallak. Riigi keskkoole nimetatakse instituutideks, erakeskkoole kolleegiumiteks. Pärast 8 kl lõpetamist saab astuda normaalkooli (2 aastat, koolitab näiteks algkooliõpetajaid või lasteaiakasvatajaid), kutsekooli või keskeriõppeasutusse (3 aastat, sh kommerts- või tehnikakool). Nii keskkooli kui keskeriõppeasutuse lõpetanul on õigus astuda kõrgkooli. 1984 a oli kõrgkoole ligi 600, sh ülikoole 33, suurimad neist asuvad Barcelonas ja Granadas (vastavalt 1984 a 72 000 ja 35 000 õppijat). Vanimaks peetakse aga Salamanca ülikooli. Suurim raamatukogu on Rahvusraamatukogu (1984 oli u 3 mln köidet) ning kuulsaim muuseum Prado asuvad Madriidis. 10 Kasutatud materjal: ENE III köide lk 424-426, Tallinn 1998 www.mfa
Hurda läbi üldine rahvaloendus: ja C.R.Jakobsoni suuna vahel Eestis elab 893 558 inimest 1879 II üldlaulupidu Tartus 1882 N.Manasseini revisjon, 1880 III üldlaulupidu Tallinnas mille tulemusena alustab 1880 III üldlaulupidu Tallinnas tsaarivalitsus Balti erikorra järkjärgulist likvideerimist 1880 tehnikahariduse algus Eestis: avatakse Tallinna 1882 hakkab ilmuma ajaleht Raudtee Tehnikakool "Virulane" Jaak Järve 1881 asutatakse Viljandi toimetusel Kirjanduslik Selts (tegutseb kuni 1918) 1883 6. veebruar Eesti Üliõpilaste 1887 aprill koolides algab järk Seltsi esimene ametlik koosolek järguline üleminek vene 1883 24. aprill eesti muusikateatri keelele: Vene keiser kinnitab algus: "Vanemuise" seltsis tuuakse seaduse "Vene õppekeele lavale P.A.Wolffi ja C
Haridusele mõjusid halvasti venestusreformid - kohustuslik vene keel, sobimatud õpikud, tuupimine, umbkeelsed õpetajad. Maal loodi 5-aastased ministeeriumi-koolid. 1890 jätkus hariduse edenemine, esmakordselt saavutati noorte täielik kirjaoskus. Revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906 lubati asutada emakeelseid erakoole, tööd alustas Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. 1870ndatel loodi esimesed kutsehariduskoolid - tehnikakool, merekool. Eestis sai kõrgharidust omandada Tartu Ülikoolis, Tartu Veterinaariainstituudis, Mihhail Rostovtsevi Tartu Eraülikoolis ja Anton Jassinski Tartu Kõrgemal Nais-kursusel. Oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osakaal. Teadus Peamine teaduskeskus oli Tartu ülikool, seal töötas rida rahvusvahelise mainega teadlasi: Carl Schmidt - füüsikaline keemia, Aleksander Schmidt - verefüsioloogia uurija, Baltimaade geoloogia ja arheoloogia asjatundja Grewingk.
K?rgem Kunstikool, Tartu kunstikool Pallas, Tallinna Konservatoorium, Tartu K?rgem Muusikakool, K?rgem S?jakool; palju ?ppis eesti tudengeid ka v?lismaal. Keskkooli?pilaste ja ?li?pilaste suhtelise arvu poolest ?letas Eesti enamikku Euroopa riike..Rahvahariduse edendamisele aitas palju kaasa kogu maal valmis ehitatud kultuuriasutuste v?rgustik: 1930. aastate l?pul tegutses Eestis 728 avalikku raamatukogu ja ?le 500 rahvamaja. Teadus T?htsad teaduskeskused olid Tartu ?likool, Tallinna Tehnikakool, teaduslikud seltsid (n?iteks Akadeemiline Ajaloo Selts) ja muud asutused (n?iteks Loodusvarade Instituut, Eesti Rahva Muuseum). Iseseisvuse ajal kujunes eesti rahvusest ?ppej?udude-teadlaste kaader ja eesti teaduskeel. T?htsale kohale t?steti rahvusteadused: eesti keel ja kirjandus, soome-ugri keeled, folkloor, etnoloogia, eesti ajalugu ja muinasteadus. 1938. a, kui rajati Eesti Teaduste Akadeemia, tegutses Eestis ligi 40 akadeemilist teadusseltsi. Mitmed Eesti teadlased saavutasid
-Kohustuslik vene õppekeel, Eesti oludele sobimatud õpikud,umbkeelsed õpetajad ja tuim tuupimissüsteem vähendasid õpilaste arvu. -1890.a.jätkus hariduse edendamine. -Üldine kirjaoskuse protsent oli Eestis 1897. 77,7 % -Revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. -1906.lubati asutada emakeelseid erakoole( Hugo Treffneri Gümnaasium, Tütarlaste Gümnaasium) -Esimesed kutsehariduskoolid-merekoolid Narvas ja Paldiskis ning raudtee tehnikakool Tallinnas- loodi juba 1870,aastatel. -Eestis oli võimalik omandada ka kõrgharidust( Tartu Ülikool, Tartu Eraülikool jpt.) Teadus -Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool, kus töötas rida rahvusvahelise mainega teadlasi. -Esialgu oli nendeks enamasti sakslased: füüsikalise keemia üks rajajaid Carl Schmidt, verefüsioloogia uurija Alexander Schmidt, Baltimaade geoloogia ja arheoloogia asjatundja -Constantin Grewingk.
Elementaarkool oli selleaegses haridussüsteemis ette nähtud kehalisest tööst elatuvatele rahvahulkadele, kreiskool kaubanduse ja tehnikaga tegelevatele linnakodanikele. Esimene pidi saama usulise kasvatuse ja kirjaoskuse, teise sihiks oli teadmiste andmine ,,seisuse ja kutseala kohaselt". Kreiskoole tuli avada igas maakonna- ja kubermangulinnas. 1885 a. avati lisaks üldhariduslikele koolidele veel tööliste õhtukoole. Erialaste teadmiste omandamiseks kutsuti ellu Raudtee Tehnikakool (1880. a.). Eraldi rühma moodustasid vabrikukoolid, neid peeti ülal vabrikute kulul ja seal käisid tööliste lapsed. Haridus oli saanud vahendiks, mille kaudu eesti talupoeglik rahvas otsis väljapääsu raskest majanduslikust olukorrast ja vabanemist mõisnike mõju alt, hariduses nähti pääsemist viletsusest ning vahendit kõrgema elatustaseme saavutamiseks. Tartu ülikool pärast taasavamist 1889-1917. toimusid suured muudatused Tsaarivalitsuse reaktsioonilise hariduspoliitika
võimalik saada soola, tikke, mõningaid kuivaineid ja konserve. Lihatooteid jagati kindlatel kellaaegadel ja väikeste portsudena. Mõnikord pidi u 300g vorstijupikese pärast seisma järjekorras terve tunni. Tervishoid, hoolekanne. Võrus oli valmis saanud tohutu suur haigla Kubijal. Kultuur, haridus Linna suurim kool oli Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Võru I Keskkool, kus õppis 1982/1983. õppeaastal 1174 õpilast 36 klassikomplektis. Võru Tööstustehnikum ja ALMAVÜ73 Võru Tehnikakool hoolitsesid selle eest, et ettevõtetel tekiks oskustööjõudu. Viimase puhul oli rõhutatud, et ta oli tulnud alates 1977. aastast viis korda järjest sotsialistliku võistluse võitjaks. Lastemuusikakoolis on 80ndate algul olnud u 230 õpilast. 3.3. 200aastase juubeli tähistamine Võru linna 200. juubeliaasta puhul oli paralleelsündmusteks fasistliku okupatsioonist vabanemise 40. aastapäeva tähistamine ja linna 200. sünnipäev. Mõlemal üritustesarjal ja
annaabi.ee 
