Kristiin Koppel 10A Polümeerid on ühendid, mille molekul koosneb seotud korduvatest struktuuriühikutest. Polümeeridel on väga pikad molekulid. Neil on ülimalt suur molaarmass, mis ulatub üle tuhande. Polümeere liigitatakse tehispolümeerideks, biopolümeerideks ning sünteetilisteks polümerideks. Biopolümeerid on polümeerid, mis on tekkinud looduslikult. Inimese puhul on nendeks näiteks luud ja juuksed. Tehispolümeerid saadakse looduslikest polümeeridest keemilise töötlemise teel. Tehispolümeerid olid uudsed enne sünteetiliste polümeeride kasutuselevõttu. Tehispolümeerid on jäänud hetkel jäänud küll sünteetiliste polümeeride varju, kuid nende osakaal võib hakata suurenema, sest nad lagunevad looduses suhteliselt kiirelt. Lisaks tehispolümeeridele on alates 20. sajandi keskpaigast inimesed kasutusele võtnud ka
Kaabliõli kasutati kaablipaberi immutamiseks ja õlikaablite täiteks. Paberõliisolatsiooniga kaablid pole enam nii populaarsed. Tahked isoleermaterjalid moodustavad suurima isoleermaterjalide grupi. Kasutusel on nii looduslikud kui ka tehismaterjalid, ent enamjaolt ikkagi tehismaterjalid, neid saab spetsiifilisemalt ära kasutada. Keemilise koostise järgi jaotatakse isoleermaterjalid orgaanilisteks ja mitteorgaanilisteks, esimeste hulka kuuluvad eelkõige looduslikud- ja tehispolümeerid ning peamistest mitteorgaanilisteks materjalideks on vilk, klaas ja keraamika. Polümeerid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised materjalid, mis on moodustunud ühe või mitme monomeeri liitumisel kas polümerisatsiooni või polükondensatsiooni teel. Viimasel ajal kasutatakse enam aga võrkstruktuuriga polümeere, mille molekulide vahel on põiksidemed, mille tõttu on need polümeerid püsivamad ja paremate elektriliste omadustega. Polümeerid võivad olla termoplastsed või termoreaktiivsed
Tavaliselt nimetatakse polümeerideks aineid, mille ahelas on üle saja elementaarlüli. Selliste ühendite molaarmass on kaugelt üle 1000-de ning võib küündida sadadesse tuhandetesse. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelates. Nende elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid. Osad polümeerid on tekkinud looduslikult, nt. Luud ja juuksed. Neid nimetatakse biopolümeerideks. Tehispolümeerid on aga inimeste enda loodud. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid. Plaste on meie igapäevases elus aga igal pool. Kui näiteks võtta ühe tavalise inimese kodu ,siis võib seal üless lugeda lugematul arvul asju mis on tehtud erinevatest polümeeridest. Näiteks polüeteenist võivad olla tehtud kõikvõimalikud plast- ja kilekotid ning ämbrid. Polüpropeenist, mis on sarnane polüeteenile, kuid on tugevam ja
elemente ja ühendeid. Päritolu järgi jagunevad polümeerid biopolümeerideks, tehispolümeerideks ja sünteetilisteks polümeerideks. Biopolümeerid on polümeerid, mis on tekkinud looduslikult, näiteks luud ja juuksed. Tähtsaimad looduslikud polümeerid on nukleiinhapped (nt RNA), valgud, polüsahhariidid (nt tselluloos, tärklis) ja polüpreenid (nt kautšuk). Need polümeerid on kõige olulisemad meie elus kuna nendeta poleks võimalik inimeste elu. Tehispolümeerid saadakse looduslikest polümeeridest keemilise töötlemise teel (nt tsellofaan). Sünteetilised polümeerid on aga inimeste enda loodud. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid. Sünteetilised liimid, lakid ja värvid ka põhinevad polümeeridel. Tänapäeval paljude traditsiooniliste materjalide asemel edukalt kasutatakse plaste, sest neil on madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalam energiakulu, nad on kergemad, odavamad ja korrosioonikindlad
..40 kV/mm 2.3 Tahked isoleermaterjalid Tahked isoleermaterjalid moodistavad kõige suurema isoleermaterjalide grupi. Kasutatakse nii looduslikke kui ja tehismaterjale. Laiemalt on levinud tehismaterjalid, kuna neid saab valmistada ette antud elektriliste, mehaaniliste ja füüsikalis-keemiliste omadustega. 2.3.1 Polümeerid Polümeerid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised materjalid. Elektrotehnikas leiavad kasutust looduslikud ja tehispolümeerid. Polümeeride molekulid moodustavad ühe või mitme madalmolekulaarse ühendi liitmisel, mis võib toimuda kas polümerisatsiooni teel. Vananemise aeglustamiseks võidakse polümeeridele lisada stabilisaatoreid. Looduslike polümeeride hulka kuuluvad kumm,paber,looduslikud vaigud. Kummi valmistamise lähteaineks on kautsuk.Kummi valmistamiseks ja omaduste parandamiseks kautsuk vulkaniseeritakse ehk lisatakse kautsukile väävlit ja kuumutatakse.
Polümeeride olemus ja nende tähtsus meie elus Polümeerid on ühendid, mille molekul koosneb seotud korduvatest struktuuriühikutest. Polümeeridel on väga pikad molekulid. Neil on ülimalt suur molaarmass (üle tuhande). Polümeere liigitatakse tehispolümeerideks ja biopolümeerideks. Biopolümeerid on polümeerid, mis on tekkinud looduslikult. Inimese puhul on nendeks näiteks luud ja juuksed. Tehispolümeerid on toodetud tehislikult. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid. Plaste teatavasti kasutatakse igapäevases elus väga laialdaselt. Meditsiin kasutab plaste enda töövahendite näol. Plastmassist topsikud on samuti polümeerid. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelates. Nende elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid, mida me varem õppinud oleme.
klaasi. Polümeerid - Polümeeride olemus ja nende tähtsus meie elus Polümeerid on ühendid, mille molekul koosneb seotud korduvatest struktuuriühikutest. Polümeeridel on väga pikad molekulid. Neil on ülimalt suur molaarmass (üle tuhande). Polümeere liigitatakse tehispolümeerideks ja biopolümeerideks. Biopolümeerid on polümeerid, mis on tekkinud looduslikult. Inimese puhul on nendeks näiteks luud ja juuksed. Tehispolümeerid on toodetud tehislikult. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid. Plaste teatavasti kasutatakse igapäevases elus väga laialdaselt. Meditsiin kasutab plaste enda töövahendite näol. Plastmassist topsikud on samuti polümeerid. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelates. Nende 5 elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid, mida me varem õppinud oleme.
ahelalõikudest ehk ahelalõikudest ehk külgahelad plokkidest, mis erinevad naaberplokkidest LOODUSLIKUD POLÜMEERID TEHISPOLÜMEERID SÜNTEETILISED POLÜMEERID Kirjeldus Looduslikke polümeere on Tehispolümeerid saadakse Polümeerid, mida looduses ei kasutatud juba inimkonna looduslikest polümeeridest esine. Sünteetiliste polü- algusaegadest alates, kuna keemilise töötlemise teel. meeride tootmine on üha paljud meid ümbritsevad Tehispolümeerid olid uudsed enam kasvanud ja kogu polümeersed ained on enne sünteetiliste keemiatööstuse toodangust
Polümeeride liigitus. Päritolu järgi: looduslikud (tselluloos, kautšuk), modifitseeritud looduslikud (struktuur säilib peale keemilist töötlemist) ja sünteetilised •looduslikud polümeerid e. biopolümeerid - sünteesitakse elusorganismide elutegevuse tulemusel (alaliigiks on sünteetilised looduslikud polümeerid - inimese poolt kunstlikult sünteesitud polümeerid, mida leidub ka looduses), • tehispolümeerid - looduslikud polümeerid, mida on inimese poolt teadlikult keemiliselt töödeldud, et muuta nende omadusi, • sünteetilised polümeerid - sünteesitud inimese poolt tehistingimustes suhteliselt väikese molekulmassiga lähteühenditest - monomeeridest (monomeerideks võivad seejuures olla ka looduslikud ühendid). 79. Polümeeride omadused. Saamine. Kasutamine. Polümeeride omadus: Sünteetilise polümeeri ahelad on erineva pikkusega ja seetõttu pole neil ühest
ioonvahetuskromatograafia, geelkromatograafia. 2. Selgitage geelkromatograafia meetodi põhimõtet. Geelkromatograafia e geelfiltratsioonkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine e fraktsioneerimine nende molekulmassi suuruse järgi. Meetodit tuntakse ka molekulaarselte, aga samuti eksklusioonkromatograafia nime all. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide (bio- või tehispolümeerid) lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, kusjuures proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. 3. Milline ühine omadus iseloomustab kõiki geelkromatograafia kolonnide täidisena kasutatavaid materjale? Kolonn on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide dimensioonidega
• vananemine aja jooksul; • madal tulekindlus; põlevad • suur soojuspaisumine. 138. Polümeeride vananemine. Vananemise põhjuseks on erinevad keemilised reaktsioonid, mida põhjustavad ja kiirendavad lisandid polümeeris, temperatuur, õhuhapnik ja valgus (ka UV kiirgus). 139. Polümeeride liigitus (looduslikud, tehis), näited. Liigitus: looduslikud ja tehispolümeerid. 1.looduslikud- koosnevad süsivesinike molekulidest (näit. kautšuk, paber) 2. tehispolümeerid (näit. polüeteen, polüvinüülkloriid, polüstürool). Tehispolümeere saadakse ühe või mitme madalmolekulaarse ühendi - monomeeri liitumisel kahesuguse keemilise reaktsiooni - polümerisatsiooni või polükondensatsiooni tulemusena.
jooksul; madal tulekindlus; suur soojuspaisumine. 119. Polümeeride vananemine: Vananemise põhjuseks on erinevad keemilised reaktsioonid, mida pohjustavad ja kiirendavad lisandid polümeeris, temperatuur, õhuhapnik ja valgus (ka UV kiirgus). 120.Polümeeride liigitus: Päritolu järgi: looduslikud (tselluloos, kautsuk); modifitseeritud looduslikud (struktuur säilib peale keemilist töötlemist); sünteetilised e tehis (naftast, maagaasist, kivisöest). looduslikud ja tehispolümeerid. 121. Polümeeride ehitus: Polümeeride molekulid moodustavad keemiliselt aktiivsetest monomeeridest ahela (CH2 - CH - CH = CH2)n või ruumilise radikaalide paigutusega struktuuri. 122. Polüeteen: läbipaistmatu või poolläbipaistev termoplastiline helehall materjal, kasutades rasvase pinnaga, mis koosneb ainult vaigust; sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105...130oC; heade dielektriliste omadustega; happe ja
- hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), - plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse, - nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. 138. Polümeeride vananemine. Vananemise põhjuseks on erinevad keemilised reaktsioonid, mida põhjustavad ja kiirendavad lisandid polümeeris, temperatuur, õhuhapnik ja valgus (ka UV kiirgus). 139. Polümeeride liigitus (looduslikud, tehis), näited. Looduslikud - koosnevad süsivesinike molekulidest (näit. kautsuk, paber) Tehispolümeerid (näit. polüeteen, polüvinüülkloriid, polüstürool). Tehispolümeere saadakse ühe või mitme madalmolekulaarse ühendi - monomeeri liitumisel kahesuguse keemilise reaktsiooni polümerisatsiooni või polükondensatsiooni tulemusena 140. Polümeeride ehitus. Polümeeride molekulid moodustavad keemiliselt aktiivsetest monomeeridest ahela (CH2 - CH - CH = CH2)n või ruumilise radikaalide paigutusega struktuuri. Polümeerid
· modifitseeritud looduslikud (struktuur säilib peale keemilist töötlemist) · Kõrged elektrilised omadused; · sünteetilised e tehis (naftast, maagaasist, kivisöest) · Happe- ja leeliskindel; Liigitus: · Vastupidav osoonile; · looduslikud- koosnevad süsivesinike molekulidest (näit. kautsuk, paber) · Termoplastiline; · tehispolümeerid (näit. polüeteen, polüvinüülkloriid, polüstürool). · Mehaaniliselt töödeldav. · Tehispolümeere saadakse ühe või mitme madalmolekulaarse ühendi - · Turustatakse lehtedena, varrastena ja pulbrilisena (graanulid). monomeeri liitumisel kahesuguse keemilise reaktsiooni polümerisatsiooni või · Detaile valmistatakse survevalamise teel
141. Polüstüreen: omadused, kasutamine. · on tahke läbipaistev materjal; Liigitus: · Kõrged elektrilised omadused; · looduslikud koosnevad süsivesinike molekulidest (näit. kautsuk, paber) · Happe ja leeliskindel; · tehispolümeerid (näit. polüeteen, polüvinüülkloriid, polüstürool). · Vastupidav osoonile; · Tehispolümeere saadakse ühe või mitme madalmolekulaarse ühendi · Termoplastiline; monomeeri liitumisel kahesuguse keemilise reaktsiooni polümerisatsiooni · Mehaaniliselt töödeldav. või polükondensatsiooni tulemusena · Turustatakse lehtedena, varrastena ja pulbrilisena (graanulid).
Isolatsioonis kasutatavate vedelike ülesanne isoleermaterjalid orgaanilisteks ja mitteorgaanilis- on lisaks isoleerimisele ka seadmete voolujuhtivate teks materjalideks. Orgaaniliste materjalide hulka osade jahutamine. Vedeldielektrikuid kasutatakse ka kuuluvad eelkõige looduslikud- (näit. kautsuk, poorsete tahkete ainete immutamiseks. Tavaliselt paber) ja tehispolümeerid (näit. polüeteen, polü- toimub immutamine vaakumis, mis garanteerib, et vinüülkloriid, polüstürool). Peamised mitteorgaani- pooridesse ja tühemikesse ei jää õhku. Immutamine lised materjalid on vilk, klaas, keraamika. tõstab isoleermaterjali elektrilist tugevust märga- Järgnevas vaadeldakse neid materjaligruppe tavalt. Mõnikord on vedeldielektriku ülesandeks ka eraldi. Enamlevinud tahkete isoleermaterjalide põhi-
mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine e fraktsioneerimine nende molekulmassi suuruse järgi. Meetodit tuntakse ka molekulaarselte, aga samuti eksklusioonkromatograafia nime all. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide (bio- või tehispolümeerid) lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, kusjuures proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Segu geelkromatograafilise lahutamise põhimõte Geelkromatograafias viiakse protsess läbi kinnises süsteemis kolonnis (vt Kromatograafilised meetodid), mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide dimensioonidega.
annaabi.ee 
