..) Denis Peterson Kasutas esimesena sõna "Hüperrealism" uue liikumise nimena Maalid annavad ruumilise sügavuse teisiti edasi kui silm näeb (nagu fotod) Objektiks reaalsusest tehtud fotod, nähtava maailma jäljendamine Hüperrealistid ei püüdnudki varjata fotode kasutamist, vaid toonitasid fotolikkust Taotledes rabavat illusionistlikku efekti, fikseerisid hüperrealistid üksikuid objekte, stseene äärmise tõepärasusega Fotolikkus tähendas tehislikkust, standartsust, impersonaalsust ja näiliselt juhuslikku kadreeringut Kunstiteoste loomisel kasutati foto ja projektsiooniaparaate Maalitehnikas realismi traditsioonid ja uued võtted (pritsisid värvi aerograafiga>eriti sile viimistlus) Suhtumine motiivi enamasti jahe (motiivid on linlikud) Mõnikord on aimata ka ühiskonnakriitikat või irooniat Nt kujutati autokalmistuid, äravisatud kodumasinaid
kokku pandud või üksteise peal läbipaistvad värvikihis olevate kujundite segu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hüperrealism e. fotorealism 1960 H. Oluline tunnus: Lähtumine mitte silmaga nähtud tegelikkusest ,vaid just fotost või slaidist. Fotolikkus tähendas tehislikkust,standardsust ,impersonaalsust ja näiliselt juhuslikku kadreeringut. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone,kuid lisasid uusi võtteid,nt pritsisid värvi aerograafiga,mis võimaldas saada eriti siledat viimistlust. Hüperrealism skulptuuris tähendas mulaazide tegemist, kuid nende muutmist täiesti illusionistlikeks. Ralph Goings Sündis 1928 Tema kunst näitab ilu igapäevastes asjades Põhiliselt kujutas Galifornia villasid,aedu ja autosid.
kommertskultuurist Väljend "pop" tähendas Inglismaal popkunstis sellist näitusel esitatud kunsti, mis kasutas massikunstist või standardsest visuaalsest keskkonnast üle võetud üldtuntud kujundeid. Ronald B. Kitay ja Richard Smith Kitay Ebamääraselt ähvardava või ängistava süzeega maalide koloriidiga mõjutas ta 1960. aastate värvimaitset - üks nn. popilike värvide loojatest. Smith Ühendas abstraktsionismi põhimõtteid kaubapakendite motiividega. Ka tema taotles värvide tehislikkust, väljakutsuvust, toorust ja jõulisust. Video http://www.youtube.com/watch?v=cvG_wAa9z_E Küsimused 1. (1) Mis teeb eriti omapäraseks inglise kunstniku Francis Baconi teosed? Tema tööd teeb eriti omapäraseks see, et inimeste kehad ja eriti näod on moonutatud vormituks ning kohati näib nagu oleks nende sisikond väljapoole pööratud. Tihti on aga taoline koloriit silmapaitavalt kaunis. Küsimused 2. (2) Kas Henry Moore'i skulptuurid olid realistlikud või abstraktsed
kunstiliigid avaliku tähelepanu keskmesse. Kõige järjekindlamalt asus nähtavat maailma jäljendama hüperrealism e. fotorealim. See arenes välja popkunstist ning viimaselt ongi päritud selle `jahe,' objektivistlik suhtumine tegelikkusesse. Lähtumine mitte silmaga nähtud tegelikkusest, vaid just fotost või slaidist on hüperrealismi oluline tunnus, mis muudab hüperrealismi omapäraseks etapiks kunsti ajaloos. Fotolikkus tähendas tehislikkust, standardsust impersonaalsust ja näiliselt juhuslikku kadreeringut. Seepärast hüperrealistid ei püüdnudki varjata foto kasutamist, nad just rõhutasid fotolikkust. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone, kuid lisasid uusi tehnikaid, nagu värvi pritsimine aerograafiga, mis andis eriti sileda viimistluse. Hüperrealistide motiivid on nagu popkunstnikelgi läbinisti linlikud. Suhtumine motiivi
so different, so appealing?, 1956 eriliseks?" (1956), ,,Minu Marilyn"(1964). RICHARD SMITH Ameerika popkuntsnik Sündinud Inglismaal 1931 Ja Kitaj Ühendasid inglise popkunstiga New Yorgi koolkonna kogemuse. USA nn. värviväljade abstraktsionismi põhimõtted ühendas Richard Smith motiividega kaubapakenditest. Taotles eelkõige värvide tehislikkust, väljakutsuvust, toorust, jõulisust. Teoseid: ,,Panatella" (1961), Panatella, 1961 ,,Pakend" (1962). RONALD B. KITAJ Ameerika popkunstnik 1932 - 2007 Massikultuuri eeskujud on juhusliku tähtsusega. Abstraktse ekspressionismi, aga ka näiteks inglise figuratiivsete kunstnike najal loob ta originaalse pildikeele, mis laenab fragmente väga erinevatest allikatest ja jätab tähenduse tahtlikult avatuks. Ta on üks nn
kuid nemad omakorda on kellestki alamad, millele viitavad kuningate poole suunatud ja ristatud käed. Samas on kõik tegelased kujutatud sarnaste toonidega, mis võib tähendada seda, et tegelikult on nad kõik lihtsalt inimesed ja üksteisega võrdsed. Ristatud kätte tõttu võib olla tegu mingi usulise rituaaliga, näiteks söögipalve lugemisega, kuid kuninga olekust tundub, nagu peaks kogu au temale omistatama. Teosel kujutatud inimestele lisab silmakirjalikkust ja tehislikkust asjaolu, et vaatamata ristatud kätele ja tagasihoidlikule poosile, on nende pilgus ja tumedates silmades pisut kurjust ja viha ning üldse mitte armastust. Figuuridele langev punane valgus jätab mulje, justkui oleks parajasti käimas sõda ning võimu juures olevad inimesed (ehk enamik pidusöögil osalejaid) oleks süütute inimeste verevalamises süüdi. Tegemist on Pavel Filonovi ühe tuntuima teosega, kuuludes tsüklisse ,,Juhatus ülemaailmsesse õitsengusse"
saanud tõenäoliselt ilmuda ka teistsuguses koosluses peale "Luigeluulinna". Ometigi lisab "Linnalaps..." raamatule teatud täiendava mõõtme, põimides jõuliselt minevikku olevikuga (luuletus "tuhat inimest kutsuti kord pulma"), pärimuslikkust tänapäevasusega ("ei usu mina muinasjuttu muud"), üldist argisega ("kuidas küll sisustada oma eluaset"). Siin küsimustatakse ka veel kord (suur)linna kui kestva keskkonna tehislikkust (mida hakkaksime siis peale/selles kivihunnikus?), linnast räägitakse kui põdevast (Helsingi on täna haige/ta silmad on fookusest väljas) ja lagunevast nähtusest (suurlinna soomusrüü mureneb/Anttilate ja CityMarketite all avaneb maa/raputab ennast linna alt lahti ja/Vantaa lennuvälja üha laienevatest asfaldipragudest/poevad välja need/kes tahavad tagasi oma maad / nii ammu linna alla maetut/nii kõvasti kiviplaatidega kaetut).
popilike värvide loojaid. Teoseid: ,,Vana linnamees" (1964), ,,Rosa Luxenburgi mõrv" (1960). USA nn. värviväljade abstraktsionismi põhimõtted ühendas Richard Smith motiividega kaubapakenditest. Smithi arvates on pakend ,,tänapäeva tsivilisatsiooni lõpmatu teema: kauplused on täis karpe ja te näete neid enne kui kaupu...". Ka tema taotles eelkõige värvide tehislikkust, väljakutsuvust, toorust, jõulisust. Teoseid: ,,Panatella" (1961), ,,Pakend" (1962). DAVID HOCKNEY (s. 1937) Hockney on olnud Inglismaa sõjajärgse kunsti imelaps. Juba tudengina äratas ta rahvusvahelist tähelepanu ja ta menu on jätkunud tänaseni. E. Lucie-Smithi arvates esindas Hockney ka isiksusena ning oma efektse, nonkonformistliku välimusega uut kunstnikutüüpi ja ,,oli osa Briti kultuuri üldisest arengust, mida sümboliseeris ansambli ,,The Beatles" äkiline ja hiiglaslik
jäetud peene veini lõhnabukett.“ Dineseni juttude maailm seevastu on lugejast eemal nagu teatrilava; tegelased ütlevad ja näitavad, mida nad tunnevad ja mõtlevad. Nende siseelu avaldub välispidiselt ning justkui lavalise liialdusega – Dineseni tegelased ahmivad õhku, värisevad üle keha, lähevad näost tumepunaseks ja surnukahvatuks, mingi uus mõte või ootamatu teade võib nende välimuse „tundmatuseni muuta“. Ka raamjutustuse tehnika, lugu loos, rõhutab Dineseni maailma tehislikkust. Raamitud jutustused on omaette kunstiteosed, lugude ja jutustajate vaheldumine raputab lugeja teksti illusoorsest tegelikkusest pidevalt lahti ja tuletab talle meelde, et tegemist on Looga, et see on kunst. Raamjutustuse vorm liidab Dineseni loomingu varasemate traditsioonidega („Tuhat üks ööd“, „Dekameron“ jt.) Temal on aga eri lugude vahelised sidemed palju tugevamad, üks lugu kasvab välja teisest ja igal järgneval on otsustav tagasimõju eelmisele. Olulist rolli mängivad
4. Milline kollaaaz tähistab inglise popkunsti algust? Mida sellel kujutatakse? ,,Mis teeb tänapäeva kodud nii eriliseks, nii meeldivaks?" pulgakommi kirjaga POP. 5. Kuidas suhtusid noored inglise popkunstnikud kommertskultuuri? Nad tunnustasid USA elulaadi, mida traditsiooniline inglise kunstielu ja ,,hea maitse" olid pidanud labaseks ning alaväärtuslikuks. 6. Milliseid värve või värvikombinatsioone peetakse popilikuks? Koloriidis taodeldi tehislikkust, väljakutsuvust, toorust ja jõulisust. 24. Popkunst USA-s 1. Millal sündis popkunst USA-s? 1960.ndate algul 2. Nim. Kolm peamist erinevust USA ja inglise popkunsti vahel? Senipruukimata materjalid, kunstnike isikupära, uudsed tehnikad 3. Milline seos oli popkunstnike loomingu ja tavalise argielu vahel? Tarbimisühiskonna ülistus või pila 4. Milliste teostega jahmatas Claes Oldenburg kunstipublikut? Kõvade esemete poolpehmest materjalist imitatsioonid. 5
4.Milline kollaaaž tähistab inglise popkunsti algust? Mida sellel kujutatakse? „Mis teeb tänapäeva kodud nii eriliseks, nii meeldivaks?“ pulgakommi kirjaga POP. 5.Kuidas suhtusid noored inglise popkunstnikud kommertskultuuri? Nad tunnustasid USA elulaadi, mida traditsiooniline inglise kunstielu ja „hea maitse“ olid pidanud labaseks ning alaväärtuslikuks. 6.Milliseid värve või värvikombinatsioone peetakse popilikuks? Koloriidis taotleti tehislikkust, väljakutsuvust, toorust ja jõulisust. 24. Popkunst USA-s 1.Millal sündis popkunst USA-s? 1960.ndate algul 2.Nimeta kolm peamist erinevust USA ja inglise popkunsti vahel? Senipruukimata materjalid, kunstnike isikupära, uudsed tehnikad 3.Milline seos oli popkunstnike loomingu ja tavalise argielu vahel? Tarbimisühiskonna ülistus või pila 4.Milliste teostega jahmatas Claes Oldenburg kunstipublikut? Kõvade esemete poolpehmest materjalist imitatsioonid. 5
hüperrealismi olulisim tunnus, mis muudabki hüperrealismi omapäraseks etapiks maalikunsti ajaloos. Fotoaparaat registreerib maailma teisiti, objektiivsemalt, kui inimsilm seda näeb. Foto eristab kogu kaadrisse jäänud pinna ulatuses palju ühtlasemalt ja suurema täpsusega kõiki üksikasju ja kontuure. Võrreldes inimsilmaga annab foto ka ruumilist sügavust teisiti edasi. Fotost lähtumine polnud sugugi ainult tehniline, vaid põhimõtteline. Fotolikkus tähendas tehislikkust, standartsust, impersonaalsust ja muid moesolevaid asju. Seetõttu hüperrealistid ei püüdnudki foto kasutamist varjata, vaid just toonitasid fotolikkust. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone, kuid lisasid uusi võtteid, näiteks pritsisid värvi aerograafiga, see võimaldas lihtsalt saada siledat viimistlust. Hüperrealistide motiivid on, nagu popkunstiski, läbinisti urbaansed. Suhtumine motiivi oli
aga olulisel määral 60-ndate aastate värvimaitset, ta on üks nn. popilike värvide loojaid. Teoseid: ,,Vana linnamees" (1964), ,,Rosa Luxenburgi mõrv" (1960). USA nn. värviväljade abstraktsionismi põhimõtted ühendas Richard Smith motiividega kaubapakenditest. Smithi arvates on pakend ,,tänapäeva tsivilisatsiooni lõpmatu teema: kauplused on täis karpe ja te näete neid enne kui kaupu...". Ka tema taotles eelkõige värvide tehislikkust, väljakutsuvust, toorust, jõulisust. Teoseid: ,,Panatella" (1961), ,,Pakend" (1962). DAVID HOCKNEY (s. 1937) Hockney on olnud Inglismaa sõjajärgse kunsti imelaps. Juba tudengina äratas ta rahvusvahelist tähelepanu ja ta menu on jätkunud tänaseni. E. Lucie-Smithi arvates esindas Hockney ka isiksusena ning oma efektse, nonkonformistliku välimusega uut kunstnikutüüpi ja ,,oli osa Briti kultuuri üldisest arengust, mida sümboliseeris ansambli
60-ndate aastate värvimaitset, ta on üks nn. popilike värvide loojaid. Teoseid: ,,Vana linnamees" (1964), ,,Rosa Luxenburgi mõrv" (1960). USA nn. värviväljade abstraktsionismi põhimõtted ühendas Richard Smith motiividega kaubapakenditest. Smithi arvates on pakend ,,tänapäeva tsivilisatsiooni lõpmatu teema: kauplused on täis karpe ja te näete neid enne kui kaupu...". Ka tema taotles eelkõige värvide tehislikkust, väljakutsuvust, toorust, jõulisust. Teoseid: ,,Panatella" (1961), ,,Pakend" (1962). DAVID HOCKNEY (s. 1937) Hockney on olnud Inglismaa sõjajärgse kunsti imelaps. Juba tudengina äratas ta rahvusvahelist tähelepanu ja ta menu on jätkunud tänaseni. E. Lucie-Smithi arvates esindas Hockney ka isiksusena ning oma efektse, nonkonformistliku välimusega uut kunstnikutüüpi ja ,,oli osa Briti kultuuri üldisest arengust, mida sümboliseeris ansambli ,,The Beatles" äkiline
60-ndate aastate värvimaitset, ta on üks nn. popilike värvide loojaid. Teoseid: „Vana linnamees“ (1964), „Rosa Luxenburgi mõrv“ (1960). USA nn. värviväljade abstraktsionismi põhimõtted ühendas Richard Smith motiividega kaubapakenditest. Smithi arvates on pakend „tänapäeva tsivilisatsiooni lõpmatu teema: kauplused on täis karpe ja te näete neid enne kui kaupu...“. Ka tema taotles eelkõige värvide tehislikkust, väljakutsuvust, toorust, jõulisust. Teoseid: „Panatella“ (1961), „Pakend“ (1962). ● DAVID HOCKNEY (s. 1937) Hockney on olnud Inglismaa sõjajärgse kunsti imelaps. Juba tudengina äratas ta rahvusvahelist tähelepanu ja ta menu on jätkunud tänaseni. E. Lucie-Smithi arvates esindas Hockney ka isiksusena ning oma efektse, nonkonformistliku välimusega uut kunstnikutüüpi ja „oli osa Briti kultuuri üldisest arengust, mida sümboliseeris ansambli „The Beatles“ äkiline ja
annaabi.ee 
