Tartus kirjutas ballaade ,,udumäe kuningas." Selle ballaadi aluseks oli Kreutswaldi samanimeline looming.veel kirjutas ka Artikleid, Näidendeid, draamaline looming ,,saaremaa onupoeg." Lavastus 24 juuli 1870, rajas rahvusliku teatri.Carl Robert Jakobson soovitas Lydial kasutusele võtta luuletajanimi Koidula. See tähistas koidu aega. !867 said Koidula luuletused üle eesti tuntuks. Tartus tekkis hovi aforismide vastu. Kui ideed läbi kuluvad, on sõnad kõepärast.(J.W.Goethe) Tegutsejal pole kunagi süümepiinu.(J.W.Goethe) Vaba aja pühendas lugemisele ja kirjavahetusele Jakob Hurdaga,Carl Robert Jakobsoniga ja Friedrich Kreutzwaldiga. Nadd mõjutasod oluliselt tema vaateid ja loomingulist arengust. ,,siis nuta" Nutaksid, et pilve alla Läinud armastus ja õnn? Et su pika õnne peale õnnetu süüd tulnud on? 1869 tegeles Koiduka esimese üldlaulupeo ettevalmistamise ja läbiviimisega. Peol kõladis koidula luuletused nagu ,,Sind surmani" Sind surmani küll tahan
põhjuste omistamine. · Kausaalne atributsioon- sündmuste, iseenda ja teiste käitumise põhjuste selgitamine. · Atributsiooniteooria - kogum ideid, kuidas inimesed põhjuseid omistavad, kuidas kasutavad nendele olemasolevat infot selleks, et põhjustest aru saada 16. Atributsiooniviga .Teise inimese puhul põhjused tulenevad enamasti inimesest, põhjused stabiilsed ja kontrollitavad.Iseenda käitumise põhjused situatsioonis. · Atributsiooniveale leitud erinevaid seletusi. 1. Tegutsejal ja vaatlejal erinevad vaatepunktid. Tegutseja jälgib teisi, et leida õigeid reageerimisviise. Vaatleja jälgib tegutsejat. 2. Enda tegutsemiste kohta rohkem kogemusi, tead endast rohkem kui teistest. 17. normid 1. . Deskriptiivsed normid näitavad seda, mida enamus inimesi antud olukorras teeb. 2. Suunavad normid annavad teada, mida tuleb heaks kiita ja mida mitte. · Normidest raske kinni pidada, see eeldab järeleandlikkust ja konformsust. 18. Empaatiavõime
Vahetu – vahendatud Reguleeritus (kohalik tasand) – dereguleeritud (vaba turg) Turu eeltingimused ja omadused: turukultuur, turuobjekt ja selle väärtuse kujunemine, struktuur o Eeldus, et tegutsejad on ratsionaalsed ja teadlikud oma valikute tagajärgedest o Iga tegutseja on iseseisev, atomaarne ja interaktsioonipartnerite osas ükskõikne o Ühelgi tegutsejal pole võimalik ühepoolselt turgu mõjutada o Tehingukulud on ebaolulised, turule sisenemine ja sealt väljumise piirangud puuduvad o Turuobjektid on homogeensed o Turusüsteem on immuunne välistele šokkidele o Turgu iseloomustab Turukultuur Osapooltele kehtivad interaktsiooni suunad normid ja ootused; tegutsemis-ja kommunikatsioonitavad
3. kas käitumine tuleneb inimese püsivatest omadustest (nt võimed) või ebapüsivatest (nt juhus), näiteks hinne 0 eksamil (rumal vs rasked küsimused ja vähe aega õppimiseks. Atributsiooniviga: Teise inimese puhul hinnatakse, et põhjused tulenevad enamasti inimesest, on stabiilsed ja kontrollitavad.Iseenda käitumise põhjusi nähakse enamasti situatsioonis, enda kontrollile vähe alluvad, pigem juhuslikest teguridest tingitud. Atributsiooniveale leitud erinevaid seletusi: 1. Tegutsejal ja vaatlejal erinevad vaatepunktid. Tegutseja jälgib teisi, et leida õigeid reageerimisviise. Vaatleja jälgib tegutsejat. 2. Enda tegutsemiste kohta rohkem kogemusi, teadmisi Grupisisesed protsessid Grupp on kogum kahest või enamast inimesest, kes mõjutavad üksteist vastastikku suhtlemise kaudu. Gruppi võib iseloomustada: suurus, moodustumine/kujunemine (põhjused, kiirus, vabatahtlikkus), homogeensus, kestvus. 15
Sobiva institutsioonilise korraldusega on siit saadavad koostöökasud. Kaheastmelisus Kaheastmelisus: tegevus ja tegevustingimused Eelnevalt käsitletud paradoksi saab lähemalt avada, eristatud tegevust ja tegevustingimusi. Siinkohal on kasuks ka analoogia spordiga, kus selgelt eristuvad mängureeglid ja mäng ise (kehtivate reeglite alusel). Tegevus puudutab neid parameetreid, mis on tegutsejal nö enda käes, mida ta ise suudab kontrollida (juhtida, muuta). Seevastu tegevustingimused hõlmavad selliseid parameetreid, mis küll oluliselt (kaas)mõjutavad indiviidi tegevust, kuid mida viimane ise ei suuda oluliselt kontrollida, vähemalt mitte antud tegevuse käigus. Sageli räägitakse sel puhul ka tegevuskeskkonnast. Siia kuuluvad põhimõtteliselt mittemuudetavad
Eeldus, et tegutsejad on ratsionaalsed ja on teadlikud oma valikute tagajärgedest; Eeldus, et tegutsejad on ratsionaalsed ja on teadlikud oma valikute tagajärgedest; Iga tegutseja on iseseisev, atomaarne ja interaktsiooni-partnerite osas ükskõikne; Iga tegutseja on iseseisev, atomaarne ja interaktsiooni-partnerite osas ükskõikne; Ühelgi tegutsejal pole võimalik ühepoolselt turgu mõjutada; Ühelgi tegutsejal pole võimalik ühepoolselt turgu mõjutada; Tehingukulud on ebaolulised, turule sisenemine ja sealt väljumise piirangud puuduvad; Tehingukulud on ebaolulised, turule sisenemine ja sealt väljumise piirangud puuduvad;
altruismi-, teiste tunnetele kaasaelamise ehk empaatia-, usaldusväärsete ja püsivate suhete olemasolu ehk kiindumuste- ning mitmesugustesse inimkooslustesse kuulumise vajadus. Sotsiaalne soodustamine - ühe tegutsemine innustab teist ning tulemus on parem sellest, mida kumbki üksinda oleks saavutanud. Sotsiaalne looderamine - koos tegutsedes on summaarne keskmine tulemus iga tegutseja kohta väiksem, kui oleks igal üksikul tegutsejal eraldi. 31 Sigmund Freud - «Psühhoanalüüsi mõned elementarsten õppetunnid» (1938). Leon Festinger (1919-1990) Ameerika psühholoog - Kognitiivse dissonantsi teooria Abraham Maslow (1908-1970)
Osaleja – vaatleja kalle (actor-observer bias): - inimeste kalduvus näha teiste inimeste käitumist kui nende tõeliste iseloomujoonte peegeldusena, kuid enda käitumist rohkem situatsiooni poolt mõjutatuna (Jones, Nisbett, 1972). Kui inimesed sisenevad situatsiooni erinevates rollides, siis tajuvad nad seda erinevalt. - Miks? Osaleja ja vaatleja omavad erinevat infot olukorra kohta. Visuaalne perspektiiv on erinev: tegutseja tähelepanu on väljapoole suunatud, vaatleja tähelepanu aga tegutsejal, tema isikul. Kui räägin kaaslasega, kes sai eksamil sai F-i, arvan, et asi on temas.. Kui lähen ise ja saan F-i, arvan, et küsimused olid seekord rasked Ennast-teeniv kalle (self-serving bias): õnnestumised kirjutatakse enese arvele ja ebaõnnestumised olude arvele (nt Bradley, 1978). Teismeliste minapilt õhtul välja minnes / oma tuba koristades. Seda mitte ainult ei ütle seda vaid ka siiralt usume seda. Sotsiaalse taju etapid:
Tegelane ja karakter. Kunstiline kuju formeerub mitte ainult kui teatud kindla kultuuriskeemi realisatsioon, vaid ka kui temast erikorrastuste teel loodavate oluliste hälvete süsteem. Kasvades sedamööda, kuidas avaldub põhiline seaduspära, muudavad need hälbed ühelt poolt informatiivselt oluliseks tema säilimise, teiselt poolt aga vähendavad kirjandusliku kangelase ettemääratust. Piir tegelaste vahel võib varieeruda näiteks keskaegsetes tekstides võib ässitajal ja tegutsejal olla kaks eri nime, kuigi tegemist on ühe ja sama tegelasega. 20. sajandi kunstis võib üks ja seesama tegelane laguneda mitmeks tegelaseks. Selle või teise isiku kohta tekstis sisalduvate andmete koondamine ühtseks tegelaskujuks-paradigmaks sõltub niisiis teksti autori ja tema auditooriumi kultuurikoodist. Selle kontuuri ses jaguneb tegelane mitmeks omavahel mitteidentseks seisundiks; kontuurist väljaspool asuvad teised
ehtne KAA - isik teadlikult tahab soodustada teist isikut (a) õigustatud KAA ( 1018) (b) õigustamatu KAA ( 1024) 2. mitte-ehtne KAA (ehk asjaajamine enda huvides) - tegutsev isik tahab tegelikult soodustada iseennast (a) ekslik KAA ( 1026 lg 1) (b) lubamatu KAA ( 1026 lg 2) Õigustatud KAA. Eeldused ( 1018 lg 1): obligatoorsed eeldused: 1. aetav asi peab olema võõras 2. tegutsejal peab olema tahe ajada võõrast asja 3. tegutsemiseks puudub õiguslik alus * Näide obligatoorsete eelduste täitmisest: A maja põleb. B jalutab mööda, näeb ja hakkab kustutama. alternatiivsed eeldused (vaja vähemalt ühe esinemist) 1. soodustatud isik kiidab asja heaks * Nt hüppab majast välja ja ütleb: Kustuta-kustuta! 2. soodustatul on huvi + tahe asja ajamiseks (tegelik või eeldatav tahe)
annaabi.ee 
