oma hinnangu, siis saavad teises ringis oma esialgse hinnangi ümber ja nii edasi kuni saavutatakse consensus. Ettevõttele sobiva tulemuskaardi loomisel leitakse iga osa kohta sobiv hulk olulisi mõõdikuid. Mõõdikud peaksid katma kriitilisi edutegureid, tagama võrreldavuse parimate ettevõtetega ja olema kõigile üheselt arusaadav. Eeliseks on see, et teeb võimalikuks kombineerida lühi- ja pikaajalisi eesmärke, samuti arvestada ka pehmeid näitajaid. Võimaldab eesmärgid ja tegevustulemused tuua ära ühe aruandega Väldib suboptimeerimist, mis tähendaks, et üks eesmärk on saavutatud teise eesmärgi arvelt Tasakaalus tulemuskaart toetab strateegia elluviimist, kaasates sellesse kõiki töötajaid. McKinsey Maatriks Lahtrites 1,2 ja 3 paiknevad äriüksuste positsioon on soodsamaid. Vajalikud investeeringud on kõrge prioriteetsusega. Lahtrites 4,5 ja 6 paiknevad äriüksused on keskmise
Kui strateegiaid on võimalik formuleerida ja täide viia samal ajal, reaalajas, siis saab strateegia väljatöötamisel kasutada reaalaja informatsiooni. · Projektidele baseeruvad · Praktikale baseeruvad Piirangute teooria piirangute teooria lähtub eeldustest, et kasumit taotlevate ettevõtete eesmärgiks on kasumlikkus teenida raha praegu ja tulevikus. Ettevõtet vaadatakse süsteemina ja raha genereerimise protsessina. Eeldatakse, et iga ettevõtte tegevustulemused on piiratud maksimaalselt ühe või kahe teguri poolt. Iga ettevõtet saab vaadelda kui omavahel seotud protsesside ahelat, mis muudab sisendid müügikõlblikeks toodeteks. Efektiivseim viis ahela tugevuse suurendamiseks on nõrgima lüli leidmine ja selle tugevdamine. Seega saab ettevõte oma tegevustulemusi kiirelt ja märgatavalt parandada koondades oma pingutused ja ressursid nõrgemale protsessile piirangule.
arengut kirjeldavad näitajad. Mõõdikud peaksid katma kriitilisi edutegureid, tegema võrreldavuse parimate ettevõtetega ja olema kõigile osalistele üheselt arusaadavad. Tasakaalus tulemuskaardi eeliseks on, et see teeb võimalikuks kombineerida lühi- ja pikemaajalisi eesmärke, samuti arvestada ka nn. pehmeid näitajaid. - Tasakaalus tulemuskaart võimaldab eesmärgid ja tegevustulemused tuua ära ühe aruandega - Väldib suboptimeerimist, mis tähendaks, et üks eesmärk on saavutatud teise eesmärgi arvelt (nt kui rentaablus oleks suurenenud, kuid klientide rahulolu arvelt)
finantsaruandluse analüüsi puhul? Kuidas firmal on läinud, miks on läinud just nii? Millised valdkonnad on edukad ja millised mitte? Millised on hetkelise majandusliku positsiooni tugevad ja nõrgad küljed? Millised muutused oleks veel vaja sisse viia, et olla tulevikus edukamad? 31. Nimetage vähemalt 4 (neli) küsimust, mis tavaliselt huvitavad ettevõtte investoreid finantsaruandluse analüüsi puhul? Millised on olnud ettevõtte eelnevad tegevustulemused nii pikemas kui lühemas perioodis ning milliseks peaksid kujunema tulevikus? Kas ettevõtte tulemused omavad olulist dünaamilist (kasvu või languse) tendentsi, või on stabiilse iseloomuga? Milline on ettevõtte hetke finantsseisund? Millised faktorid võivad mõjutada seda tulevikus? Milline on ettevõtte kapitalistruktuur? Milliseid riske kujutab kapitalistruktuur uue investori jaoks? Milline on ettevõte seis, kui võrrelda eelpool loetletud näitajad teiste sama haru
finantsaruandluse analüüsi puhul? Kuidas firmal on läinud, miks on läinud just nii? Millised valdkonnad on edukad ja millised mitte? Millised on hetkelise majandusliku positsiooni tugevad ja nõrgad küljed? Millised muutused oleks veel vaja sisse viia, et olla tulevikus edukamad? 31. Nimetage vähemalt 4 (neli) küsimust, mis tavaliselt huvitavad ettevõtte investoreid finantsaruandluse analüüsi puhul? Millised on olnud ettevõtte eelnevad tegevustulemused nii pikemas kui lühemas perioodis ning milliseks peaksid kujunema tulevikus? Kas ettevõtte tulemused omavad olulist dünaamilist (kasvu või languse) tendentsi, või on stabiilse iseloomuga? Milline on ettevõtte hetke finantsseisund? Millised faktorid võivad mõjutada seda tulevikus? Milline on ettevõtte kapitalistruktuur? Milliseid riske kujutab kapitalistruktuur uue investori jaoks?
Juhtimis- ja finantsarvestuse sarnasused: 1)Mõlemad arvestuse liigid toetuvad raamatupidamise ühtsele süsteemile. 2)Mõlema arvestuse liigi aluseks on vastutuse ja aruandluse kontseptsioon. Ettevõtte juhtimis- ja kuluarvestuse süsteemi mõjutavad tegurid: Välised tegurid- konkurents, ärikeskkonna prognoositavus Sisemised tegurid- ettevõtte suurus, tehnoloogia, strateegia Juhtimis- ja kuluarvestuse praktika- kulude juhtimine, eelarvestamine, kontroll Ettevõtte tegevustulemused- nende mõõtmine ja hindamine Kuluarvestuse suundumused: Anglo Ameerika: Sellele mudelile on iseloomulik arvestuse orienteeritus investorite ja kreeditoride laia ringi huvidele. Selle mudeli järgsetes juhtriikides on hästi arenenud väärtpaberiturg kui oluline finantseerimisallikas. Arvestus on paindlik ja reguleeritud soovituslike arvestusstandarditega. Arvestuskaadri haridustase on kõrge. See mudel, mida järgivad USA, Inglismaa, Iirimaa, Kanada, Austraalia jne
edukust ning eesmärkide saavutamist, lähtudes rahalisest-, kliendi-, sisemise protsessi-, arengu ning õppimise perspektiivist tasakaalus tulemuskaart aitab toetada strateegia elluviimist, kaasates sellesse kõik töötajad (töötajad teavad, mida ja kuidas tahetakse saavutada ning juhtkond saab tervikliku ülevaate kogu ettevõtte toimimisest). Iga osa kohta leitakse sobiv hulk olulisi mõõdikuid. Tasakaalus tulemuskaart: võimaldab eesmärgid ja tegevustulemused tuua ära ühe aruandega(võimaldab kombineerida lühi ja pikaajalised eesmärgid); väldib suboptimeerimist, mis tähendaks, et üks eesmärk on saavutatud teise eesmärgi arvelt (näiteks klientide rahulolu arvelt). 12.2 Mille poolest erineb emotsionaalne intelligentsus IQ-st? Ärimaailmas on emotsionaalne intelligentsus (EQ) vähemalt sama oluline kui matemaatiline intelligentsus (IQ). EQ abil on võimalik aru saada enda ja teiste tunnetest ning osata neid juhtida
viia. Olenemata perioodi pikkusest, mida strateegia hõlmab, tuuakse arengukavas välja selle ajaperioodi olulised eesmärgid, nimetatakse nende saavutamiseks vajalikud tingimused ning nõuded, mis püstitatakse seoses sellega organisatsiooni kõikides põhi- ja tugitegevusvaldkondades. Äriühingu võimaliku arengukava näide on esitatud lisas 1. Arengukavas määratletakse organisatsiooni oodatavad tegevustulemused ja arenguseisundid. Neid on kirjeldatud mitmete tunnuste ehk kriteeriumide põhjal, tuuakse ära ka näitajad, mille abil saab tulemusi mõõta ning mõõtmise konkreetsed vahendid (mõõtühikud, skaalad jms). Arengukavas põhjendatakse kavandatud tulemuste saavutamiseks vajalikud muudatused ning näidatakse ära millele eelkõige muutuste juhtimises keskendutakse. Arengukava põhjal määratakse hiljem tööjaotus ning informatsiooni liikumise teed. Täpsemalt
Motiveerimine: Võimaldamine osaleda vastutusrikastes tegevustes Suurem iseseisvus Grupi ja ülemuse tunnustus Edutamise võimalus Perspektiiv töökoha säilimiseks Töötasu Preemiad Aktsiaoptsioonid Pensionitõus Stimuleerimine: 57 Stiimulid peavad hõlmama kõiki töötajaid Stiimulid peavad olema seotud vaid nende tegevustulemustega, mis tulenevad väljatöötatud strateegiast Tegevustulemused, mida oodatakse, peavad olema saavutatavad ja olenema konkreetsest töötajast Tegevustulemustest sõltuv tasu peab olema arvestatava suurusega (20% < ...) Organisatsiooni ülesehitus Organisatsiooni ülesehitus peab toetama strateegia elluviimist Eesliin tippjuhtkond kujundab organisatsiooni tegevuse põhisuunad ja strateegia Põhitegevus teenuste osutamine ja toodete valmistamine Keskliin vahepealsed juhtimistasandid
majandusaasta kulu ja tulukontode käivete alusel ja mis annab sellega ülevaate raamatupidamiskohustuslase majandusaasta tegevustulemi kujunemise protsessist. Kasumiaruanne näitab puhaskasumit või kahjumit, mille juhtkond on aasta jooksul omanikele teeninud (Jablonsky jt 1998, lk 9). Kui bilanss kajastab ettevõtte finantsseisusndit teatud ajamomendil, siis kasumiaruanne võtab kokku ettevõtte aruandeperioodi tegevustulemused. Seega võib kasumiaruannet lugeda vahelüliks ettevõtte aruandeperioodi alg ja lõppbilansi vahel. Samas ei anna kasumiaruanne täielikku pilti ettevõtte tegevustulemustest, kui seda ei kasutata koos raamatupidamisbilansi ja rahavoogude aruandega (Kallas 2002, lk 286). 7 Finantsaruanded lubavad ettevõtte kohta üsna palju teada saada. Kui kasutada mitme
tegevustulemusi. Nimetatud tulemused on suunatud kindlatele põhikulukohtadele. Kuid kõrvalkulukohad on kaasatud toodangu tootmisse kaudselt. Eelkõige võib neid vaadelda põhikulukoha kõrvalkulukohana. Näiteks piimatööstuste kompressorjaamad on vaadeldavad kõrvalkulukohana. Nende kulukohtade peamine eesmärk on külma tootmine, mida kasutatakse konkreetsetes põhikulukohtades (tootmis- ja turustus- protsesside üksikutes lõikudes). Üldiste kulukohade ettevõttesisesed tegevustulemused on suunatud mitte ainult kindlatele põhikulukohtadele vaid eelkõige kõigile teistele kulukohtadele. Seetõttu on ka üldised kulukohad kaasatud toodangu tootmisse kaudselt. Üldiste kulukohtadena võib vaadelda hooldusjaoskonda, katlamaja jt. Kulukohtade arvestuse peamiseks eesmärgiks on kaudkulude (eelkõige tootmislike üldkulude) arvestamine (jaotamine) põhikulukohtadele. Kululiikide arvestust puudutavas osas eristasime kaudkulude raames kulukohtade otseseid ja kaudseid kulusid
annaabi.ee 
