hoiavad käes kas raamatut või kirjarulli - vaimse mõjuvõimu sümboleid. Kõik figuurid on haruldaselt tugevad ja musklilised ning meenutavad ülevärvitud skulptuure. Säilinud joonistused kinnitavad, et Michelangelo maalis sibülle lihaseliste meesmodellide järgi. Karniisidel võib näha istuvaid alasti noorukeid, kes pole piiblitegelased, vaid on maalitud ilma mingi sisulise põhjenduseta. Rohked alasti figuurid ja meesmodellide kasutamine Sixtuse laemaalingu tegevusprotsessis kinnitavad Michelangelo homoseksuaalsust. Sixtuse kabeli kolmnurksetele võlvisiiludele akende kohal maalis Michelangelo Kristuse eelkäijate figuurid. Peegli abil on hõlbus näha Taavetit ja Koljatit, Juuditit ja Olovernest, Haamani karistust, Vaskmadu. Need võlvinurkade neli maali kujutavad võimukaid stseene Iisraeli rahva ajaloost. Sixtuse lae restaureerimine algas 1980. aastal ning nimekatest restauraatoritest koosneval töörühmal kulus
suunata põhjustele vastavalt situatsiooni või organisatsiooni olemusele. o Ühise arusaama saavutamine. * Osapooltel peab olema selge arusaam sellest, millest selline olukord on tekkinud. * Kui nad ei jaga üldist arvamust probleemi kohta, ei ole võimalik, et nad töötaksid koos selle probleemi lahendamiseks. o Edasise tegevuskava kavandamine. * Kui on piisavalt tegeletud probleemi analüüsi ja lahendusvariantidega, tahavad inimesed osaleda tegevusprotsessis ja näha saavutatavat tulemust. * Seetõttu on vajalik tegevuskava ja osapoolte kaasamine genereerimaks parimaid lahendusi. Konfliktidesse sekkumise strateegiad * Forsseerimine / domineerimine-st jõu või võimu kasutamine selleks, et teine pool aktsepteeriks olukorda: * mõlemad pooled üritavad saavutada ülevõimu ja põhjustada teise poole kaotust.
Mõõtmisstandardite püstitamine Üldkulude jaotamine: üldkulud, kulukoht, kulukandja. Üldkulude jaotamise meetodid: traditsiooniline kuluarvestus (otsemeetod, astmeline meetod, vastastikuse mõju meetod), tegevuspõhine kuluarvestus, katlameetod OMAHIND= KULUD KOKKU : TOODETUD ÜHIKUTE ARV (KOGUS) Kulude juhtimist ettevõttes käsitletakse järgmiste osadena: Strateegiliste ja taktikaliste plaanide koostamine Eelarvete koostamine Otsustamine tegevusprotsessis Kulude kontrollimine ja analüüs Modelleerimine- tegevus, mille eesmärgiks on mudeleid kasutades võrrelda erinevaid tegevusstsenaariume ja alternatiive. Otsustamine- tegevus, mis toimub ettevõtte kõikidel tasanditel nii pika- kui lühiajaliselt. Sihtkuluarvestus- kuluarvestusmeetod, mille eesmärgiks on pakkuda teatud omadustega tooteid/teenuseid prognoositud nõudlusest, turuhindadest ja sihtkasumist lähtuva sihtkuluga.
koostamist(püstitatakse eesmärgid,koostatakse müügiprognoosist lähtudes müügieelarve, sellest lähtuvalt koostatakse tootmise eelarved ja üldhalduskulude eelarved.eraldi osadena koostatakse investeeringute eelarved ja finantstulude/kulude eelarved.sellisel moel mitu korda läbitöötatud erinevad eelarved moodustavad kokku ettevõtte KOONDEELARVE,mis koosneb erinevatest osadest nagu prognoositav kasumiaruannde,lõppbilanss,rahavoogude eelarve jne.), 3)otsustamist tegevusprotsessis(otsustamine on tegevus,mille abil muudetakse eelarved tegudeks), 4)kulude kontrollimist ja analüüsi. KULUDE KONTROLL JA ANALÜÜS Ettevõtte vajadustele vastava kulude kontrolli süsteemi loomiseks tuleb tunda olemasolevaid piiranguid ja: · määratleda vastutuskeskused, · juurutada vastutuspõhine arvestus ja valida tegevusnäitajad, · jaotada kulud kontrollitavateks ja mittekontrollitavateks. Kulukontrolli süsteemi edusamme vaadatakse perioodiliselt üle
Nimetatud eesmärgist tulenevad kululiikide arvestuse kolm põhiülesannet: o · kulude kompleksne ja süsteemne kajastamine; o · kululiikide klassifitseerimine; o · objektiivsete kuluandmete edastamine järgmistele, vastavalt kuluarvestuse eesmärkidele määratletud valdkondadele, st kulukohtade ja kulukandjate arvestuse teostamiseks. o KULUKOHTADE analüüs o Kulukoht on määratletav osa või punkt ettevõtte tegevusprotsessis, milles on eristatav teatud kululiigi teke ehk kus kulud esinevad. o Kulukohtade alusel saab kanda mingid kululiigid kulukandjatele o Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. o Kulukohana vaadeldakse teatavat määratletavat osa või punkti ettevõtte
nende struktuuri ja olulisust majandustulemuse seisukohast. Nimetatud eesmargist tulenevad kululiikide arvestuse kolm põhiulesannet: kulude kompleksne ja susteemne kajastamine; kululiikide klassifitseerimine; objektiivsete kuluandmete edastamine jargmistele, vastavalt kuluarvestuse eesmarkidele maaratletud valdkondadele, st kulukohtade ja kulukandjate arvestuse teostamiseks. KULUKOHTADE analuus Kulukoht on maaratletav osa või punkt ettevõtte tegevusprotsessis, milles on eristatav teatud kululiigi teke ehk kus kulud esinevad. Kulukohtade alusel saab kanda mingid kululiigid kulukandjatele Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus uldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. Kulukohana vaadeldakse teatavat maaratletavat osa või punkti ettevõtte tegevusprotsessist,
normatiivseid ja moonutatud keeleüksusi. Näiteks: kas on õige Malle sööb suppi kahvliga (sõnavalik), Malle söös suppi (morfeemivariant), Malle sööb supp (sõnavorm)? Lisaks loe “Psühholingivistika ja emakeeleõpetus” Karlep. LK 16-26 2. Tegevusteooria - L. Võgotski + abilised Tegevusteooria järgi on psühholoogia teadus, mis uurib psüühika (psüühilise peegelduse, psüühiliste protsesside) kujunemist, funktsioneerimist ja struktuuri indiviidi tegevusprotsessis. Tegevus on spetsiifiline, ainult inimesele omane käitumise vorm, seda reguleerivad algusest peale inimkonna kogemused ja ühiskonna nõuded, see on inimese sisemine (psüühiline) ja väline (füüsiline) aktiivsus tunnetatud eesmärgi saavutamiseks. Looma käitumisest erineb inimkäitumine põhimõtteliselt selle poolest, et loom käitub vastavalt otsesele vajadusele (S—»R põhimõttel), inimene aga arvestab ühiskondlikke
2) palgakulud (koos sotsiaal- ja ravikindlustusmaksuga); 3) tehnoloogiline soojus; 4) teatav osa tehnoloogilisest elektrikulust (pesuprotsessis jm); 5) külmakulu, mis on vajalik ladude temperatuuri tagamiseks; 6) põhivara hooldus ja remont. 2.3. Kulukohtade arvestus Kulukohtade kujundamise põhimõtted Kulukohtade arvestuse rakendamine eeldab, et kogu ettevõte on struktureeritud teatud kulukohtadeks kui sisemisteks arvestusüksusteks. Kulukohad on kohad ettevõtte tegevusprotsessis, kus kulud tekivad. Kulukohtade kujundamine on siis ettevõttes vajalik, kui ettevõttes toodetakse erinevaid tooteid erinevates mahtudes ja tootmis- protsessis kasutatakse ettevõtte varalisi vahendeid (eelkõige seadmeid) erineval määral. Kulukohtade klassifikatsiooni kujundamisel on teatud puhkudel mõttekas lähtuda (1) ettevõtte funktsionaalvaldkondade määratlusest. Sellele tuginedes kujundatakse välja teatud kulukohtade grupid, millised liigendatakse, nagu eespool märgiti,
2. lähtume osakondade ( erinevate farmide) üldkulude jaotusbaasist 3. lähtume tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõtetest. 108 5.1.3.1.1.1.1 35. Kulude juhtimine ettevõttes Kulude juhtimist ettevõttes käsitletakse kui: · strateegiliste ja taktikaliste plaanide koostamist ; · eelarvete koostamine · otsustamist tegevusprotsessis · kulude kontrollimist ja analüüsi Levinuimad meetodid strateegiliste plaanide koostamiseks on modelleerimine. See on tegevus, mille eesmärgiks on mudeleid kasutades võrrelda erinevaid tegevusstsenaariume ja alternatiive. Mudeli koostamiseks valitakse olulisemad Näitajad ja võrreldakse nende käitumist erinevatel tegevuse tasemetel. Kasutatavate muutujate arv tuleb valida optimaalne. Suurem valitud muutujate arv annab realistlikuma mudeli, väiksema muutujate arvu
aegselt mitme tarneahela lüli või kogu tarneahela tegevust. Selleks, et oleks loodud varude juhtimiseks ettevõttes või tarneahelas vajalikud eeldused, tuleb varud kõigepealt liigitada oluliste tunnuste alustel. Paiknemise järgi ettevõtte tootmis-/ töötlemis- /tegevusprotsessis jaotatakse varud kolmeks põhikategooriaks: • toorained • lõpetamata tooted Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR • lõpptooted Eestis kehtivate raamatupidamise eeskirjade ja ettevõtte majandusaasta raamatu-
annaabi.ee 
