klassi ordeni, 1880 Osmanite impeeriumi teemantmedali ja 1890 sultan Abdülmeciti asutatud Mecitija 1. klassi ordeni. Aivazovski tegeles aktiivselt oma kodulinna asjadega. Ta huvitus arheoloogiast ja Krimmi arhitektuurimälestiste kaitsest. Tema algatusel valmis 1892. aastal Feodossia-Dzankoi raudtee. Oma raha eest ehitas ta Feodossia ajaloomuuseumi uue hoone Pjotr Kotljarevski mälestusmärgiga. Arheoloogia-alaste teenete eest valiti ta Odessa ajaloo- ja arheoloogiaühingu tegevliikmeks. Aastal 1880 avas ta oma galerii. Galerii hoone projekteeris ta 1845 ise. 1880 avas ta seal näitusesaali, kus tutvustas avalikkusele oma töid enne seda, kui need Feodossiast lahkusid. Tema testamendi kohaselt läks galerii pärast tema surma linna omandusse. Tänapäeval kannab see tema nime ja on täielikult pühendatud Aivazovski loomingu tutvustamisele. Aivazovski dokumentide arhiivi säilitatakse Venemaa riiklikus kirjanduse ja kunsti arhiivis,
Pärnumaa Malev, Rapla Malev, Saaremaa Malev, Sakala Malev, Tallinna Malev, Tartu Malev, Valgamaa Malev, Viru Malev ja Võrumaa Malev. Maleva struktuuri kinnitab Kaitseliidu ülem. Kaitseliidu palgalise 4 koosseisu kinnitab rahuajal kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul, sõjaajal - kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseliidu liikmed Kaitseliidu liikmed jagunevad tegev, au, toetaja ja noorliikmeteks. Tegevliikmeks saab olla vähemalt 17aastane Eesti kodanik. Tegevliikmeks ei võeta isikut : 1) kes on sõltuvuses alkoholist või narkootilisest või psühhotroopsest ainest; 2) kellel on takistavaid füüsilisi puudeid või psüühikahäireid; 3) kellele kohus on piiratud teovõime tõttu määranud eestkostja; 4) kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune või kellel on karistus tahtlikult toimepandud esimese astme
1956 alusas ta tööd Tartu Riikliku Ülikooli pedagoogika kateedris õpetajana, olles hiljem ka vanemõpetaja, dotsent ning kateedri juhataja. 1 1959. aastal omistati Liimetsale pedagoogikakandidaadi kraad, uurimuse “Koolisisese metoodilise töö süsteem” eest. Peale akadeemilise töö ülikoolis oli Heino Liimets ka ühiskondlikult väga aktiivne. 1967 valiti ta NSVL Pedagoogika Akadeemia akadeemikuks-tegevliikmeks. 1975-1988 oli Liimets NSVL Psühholoogide Seltsi Eesti osakonna esimees. 1962. aastast alates juhendas pidevalt õpetajate uurimistöö kursusi, oli antud kursuste baasil loodud Ühiskondliku Uurimisinstituudi (ÜPUI) direktoriks selle loomises kuni oma surmani. Ta on kuulunud ka mitmete väjaannete ja ajakirjade toimetuskolleegiumitesse ning olnud mitmete teaduslepingute juhiks. Neist pikaajaliseim (1973. aastast surmani) oli koostöö Eesti Raadioga õpilaste elustiili uurimisel. 1987
Malev, Viru Malev ja Võrumaa Malev. Maleva struktuuri kinnitab Kaitseliidu ülem. Kaitseliidu liikmed Kaitseliidu liikmeks astumine ja sellest väljaastumine on vabatahtlik ning toimub Kaitseliidu põhikirjas kehtestatud korras. Kaitseliitu astumisel annab uus liige pühaliku tõotuse, mille vormi ja andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kaitseliidu liikmed jagunevad tegev-, au-, toetaja- ja noorliikmeteks. Tegevliikmeks saab olla vähemalt 17-aastane Eesti kodanik. Tegevliikmeks ei võeta isikut: 1) kes on sõltuvuses alkoholist või narkootilisest või psühhotroopsest ainest; 2) kellel on takistavaid füüsilisi puudeid või psüühikahäireid; 3) kellele kohus on piiratud teovõime tõttu määranud eestkostja; 4) kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune või
Selleks, et oma ülesandeid võimalikult hästi täita on seltsi juurde loodud mitmeid erialasektsioone, komisjone, haruseltse, töörühmi jt allüksusi. 23. jaanuar 1998 aastal kirjutati alla assotsiatsioonileping Eesti Loodusuurijate Seltsi jaEesti Teaduste Akadeemia vahel. Eesti Loodusuurijate Seltsi maja (foto: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Looduseuurijate_Selts, autor Adeliine) Eesti Looduseuurijate Seltsi liikmeskonna moodustavad tegevliikmed ja usaldusmehed. Tegevliikmeks saab hakata kõrgharidusega isik, kes on aktiivne tegutseja loodusteaduste alal, esitab oma tööde tulemusi teaduslike ettekannetena , avaldab oma teaduslikke töid trükiks või aitab olulisel määral kaasa seltsi ülesannete täitmisele. Seltsi eluaegseks liikmeks on ka võimalik saada, selleks peab tasuma liikmemaksu kolmekümnekordses väärtuses või olema tegevliige üle 50.aasta. Seltsil on ka usaldusmehed, selleks võib olla vanusepiiranguta loodusehuviline, kes aitab kaasa seltsi
§ 4. Emakeele Selts on eraõiguslik juriidiline isik koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. § 5. Seltsi majandusaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini. § 6. Emakeele Selts juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast. § 7. Emakeele Seltsil on pitsat ja nurgatempel. Seltsil võib olla lipp ja embleem. II. LIIKMED § 8. Emakeele Seltsil on tegev ja auliikmed. Seltsi tegevliikmeks võivad olla isikud, kes tegutsevad filoloogidena eesti keele ja selle sugulaskeelte alal, samuti isikud, kel on teeneid nende keelte ainestiku kogumisel või kes seltsi eesmärkide taotlemisele muul viisil kaasa aitavad. Seltsi auliikmeks võib valida esileküündivaid filolooge, samuti muid isikuid, kellel on erilisi teeneid seltsi eesmärkide taotlemisel. § 9. Emakeele Seltsi auliikme valib üldkoosolek kas seltsi juhatuse ettepanekul või vähemalt viie tegevliikme kirjalikul
Vietnamis, Norras, Süürias auliikmeks 1965 Nõukogude Eesti preemia AUHINNAD graafiliste lehtede eest 1948 Eesti NSV riiklik preemia 1972 valiti Leningradi Eksliibriste "Estonia" laemaali eest (koostöös E. Ühingu auliikmeks Kitse ,R.Sagritsaga) 1975 valiti NSVL Kunstide Akadeemia 1950 Nõukogude Eesti preemia tegevliikmeks kristallvaasi kujundamise eest 1977 Balti liiduvabariikide I 1959 Nõukogude Eesti preemia tööde eksliibrisebiennaali peapreemia "Mahtra sõda", "Madalmaade Sari" eest Vilniuses 1961 Lubljana IV rahvusvahelise 1978 Vilniuse maalitriennaali graafikanäituse preemia peapreemia tööde "Tehase ehitus", 1962 NSVL kunstide Akadeemia "Maria Okas" ja "Akt linna taustal" eest
Pedagoogilise Instituudi pedagoogika ja psühholoogia kateedris. Alates detsembrist 1956 töötas H. Liimets Tartu Riikliku Ülikooli pedagoogika kateedris õpetaja, vanemõpetaja, dotsendina (1966. aastast), kateedri juhatajana (1963-1975)." (A. Liimets 1998:9) 1959.aastal omistati Liimetsale pedagoogikakandidaadi kraad, uurimuse "Koolisisese metoodilise töö süsteem" eest. (A. Liimets 1998) "1967 valiti Ta NSVL Pedagoogika Akadeemia akadeemikuks- tegevliikmeks. 1975-1988 oli NSVL Psühholoogide Seltsi Eesti osakonna esimees. 1962. aastast juhendas pidevalt õpetajate uurimistöö kursusi, oli antud kursuste baasil loodud Ühiskondliku Uurimisinstituudi (ÜPUI) direktoriks selle loomisest (1972) kuni oma surmani." (A. Liimets 1998:10) Ta on kuulunud ka mitmete väjaannete ja ajakirjade toimetuskolleegiumitesse ning olnud mitmete teaduslepingute juhiks. Neist pikaajaliseim (1973. aastast surmani) oli koostöö Eesti Raadioga õpilaste
komplekteerimisel on algusest peale silmas peetud Tartu Ülikooli eesti ja sugulaskeelte õppejõududest ning üliõpilastest seltsi liikmete vajadusi õppe- ja teadustöös. Erialaraamatukoguna sisaldab see peamiselt eesti ning lähemate sugulaskeelte alast keeleteaduslikku kirjandust, valikuliselt ka väljaandeid rahvaluule ja etnograafia vallast. 2.2 Emakeele Seltsi liikmed Emakeele Seltsil on tegev- ja auliikmed. Seltsi tegevliikmeks võivad olla isikud, kes tegutsevad filoloogidena eesti keele ja selle sugulaskeelte alal. Lisaks isikud, kel on teeneid nende keelte ainestiku kogumisel või kes seltsi eesmärkide taotlemisele muul viisil kaasa aitavad. Seltsi auliikmeks võib valida esileküündivaid filolooge, samuti muid isikuid, kellel on erilisi teeneid seltsi eesmärkide taotlemisel. Emakeele Seltsi liikmel on õigus võtta osa seltsi tegemistest, kasutada seltsi kogusid ning uurimisvahendeid.
1962 NSVL kunstide Akadeemia hõbemedal "Kalevipoeg" ja "Reisimuljed Itaaliast 1961" eest 1962 Suur Hõbemedal NSVL Rahvamajanduse Saavutuste Näituse kunstiekspositsioonis esinemise eest 1962 valiti NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliikmeks 1963 NSVL rahvakunstniku aunimetus 1963 Valiti Firenze Kunstiakadeemia auliikmeks 1965 Nõukogude Eesti preemia graafiliste lehtede eest 1972 valiti Leningradi Eksliibriste Ühingu auliikmeks 1975 valiti NSVL Kunstide Akadeemia tegevliikmeks 1977 Balti liiduvabariikide I eksliibrisebiennaali peapreemia Vilniuses 1978 Vilniuse maalitriennaali peapreemia tööde "Tehase ehitus", "Maria Okas" ja "Akt linna taustal" eest 1979 Kristjan Raua nim. Aastapreemia laureaat maali "Linn ja kunstnik eest" 11 Fotod Evald Okasest 1 aastane Evald Okas, 1916 20 aastane Evald, 1935 Evald Okas 2008 aastal
Kodutütreid on Järvamaa rühmades kokku 277. Kõige rohkem tüdrukuid on Väätsal; järgnevad Paide Paepiigad ning Paide Väiksed Päiksed. Tegevliikmeteks on täiskasvanud noortejuhid, kel on pedagoogiline või noorsootööalane kogemus, kes tunnistavad Kodutütarde eesmärke ja oma tegevusega aitavad kaasa organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. Igal rühmal on vähemalt üks täiskasvanud juhendaja. Järvamaal on neid kokku 19. Kodutütarde ringkonna tegevliikmeks saab olla vähemalt 18-aastane Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab Kodutütarde eesmärke ja oma tegevusega aitab kaasa Kaitseliidu ja Kodutütarde eesmärkide saavutamisele ning kes vastab Kaitseliidu seaduses toodud nõuetele. Toetajaliikme võtab isiku avalduse alusel vastu ringkonnavanem käskkirjaga, kus märgitakse ära tema kohustused organisatsioonis. Järvamaal on 7 toetajaliiget. Kodutütarde ringkonna auliikmeks võib tema nõusolekul valida Eesti või välisriigi
1875 ,,Grammatik der ehstnischen Sprache" 700 lk eesti keele grammatika. See oli eesti keele uurimise suursaavutus. See oli teaduslik ja püsis üle 120 aasta. Grammatikal on neli osa: häälikuõpetus, tuletusõpetus, vormiõpetus ja lauseõpetus. Ta oli viimane kuid teenekaim saksasest eesti keele uurija. Algselt õppis õigusteadust, kuid keeleteadus huvitas rohkem. Ta kirjutas komi, mari ja udmurd keele grammatikad. Ta valiti Peterburgi teaduste akadeemia soome-ugri keelte tegevliikmeks. Esitas mitmeid parandusettepanekuid Ahrensi grammatikale. Pooldas pikkade häälikute kahekordset ja lühikeste ühekordset kirjutamist.ta oleks tahtnud võtta nõrga s-i märkimiseks kasutusele z-i, võtta kasutusele ka palatalisatsioonimärgid. Ta ei pidanud õigeks Ahrensi liiga suurt sõltuvust soome keelest, ta pidas eesti keelt täiesti eraldiseisvaks soome-ugri keeleks, millel on sugulussidemed soome keelega, mitte pole selle tütar. Ta tahtis välja anda uut grammatikat ja
annaabi.ee 
