1989.aastal sai juhatuse esimeheks John Moores (1989-2000, 2002) Astus tagasi 2003.aastal, mil kuulutati välja pankrott Kontorid: Ameerikas, Euroops ja Aasias PETTUS • 2000-2002 • Mitme miljardi suurune väärtpaberite pettus (rohkem kui 4 miljardit) Eesmärk: Tõsta firma tulusid ning suurendada väärstust turul Juhtumit uurisid: Federal Bureau of Investigation ja the Securities and Exchange Commission LAHENDUS 2004. aastal mõisteti süüdi 8 endist tegevjuhti, 1 endine audiitor (väljast) ja 2 äripartnerit. Lisaks veel firma töötajaid, kes olid mingil määral seotud Stephen Gardner Douglas Powanda Matthew Gless Jeremy Crook Andrew V. Cahill, Jr. Berd J Rassam Larry Rodda Richard Nelson Ilse Cappel John Burnham Steven Spitzer Gary Lenz Peter O'Brien Michael Whitt Süüdistustest vabastati Dan Stulac (juhtis auditi tiimi Arthur Andersen-is) 2002 23.september kuulutati välja pankrott
juhtimisstiil siis nüüd on ettevõttes autokraatne stiil. Varem arvestas juhtkond finantsjuhi nõuannetega, kuid uus tegevjuht tegutses oma pead ning ei talunud finantsjuhi kriitikat.Antud situatsioonis on tegevjuhile isiksuseeooria(L.Randman) järgi snaiperi isiksuseomadused.Ta reageerib teravalt on kahemõtteline, narritav, osatav ja mõnitav.Mõjutatud on kogu ettevõtte olemasolu (eksisteerimine)eelkõige aga finantsnäitajad.Kuna juhtkond usaldas liialt tegevjuhti ning andis talle liiga suure otsustusvabaduse, siis ettevõtte sattus tõsistesse finantsprobleemidesse ning kui juhatus lõpuks avastas situatsiooni tõsiduse, otsustas emaettevõtte firma Eestis likvideerida. Tegevusplaan 1. Tegevjuht peaks oma tegevused kooskõlastama juhatusega (juhatus koosneb 3 liikmest, tegevjuht ning 2 persooni emaettevõttest.)Ta peab aru saama, et ta pole ainuisikuline otsustaja. 2. Tegevjuht ja finantsjuht peavad tegema koostööd. 3
8. Kui soovid kaasata võõrkapitali, võimaldab äriplaan investoril otsustada, kas investeerida ettevõttesse või mitte. Investor või laenuandja tahab näha, kuidas tema raha tagasi teenitakse ning kas suudetakse maksta dividende või tasuda laenuintresse. 9. Kui tegemist on mitme äripartneriga, aitab kirjalik äriplaan ennetada hilisemaid vaidlusi ja põhjendada otsuseid. 10. Kui soovid värvata tegevjuhti, annab kirjalik äriplaan selge tegevussuuna, millele juht saab toetuda Äriplaanil võivad olla erinavad sihtgrupid. · Ettevõtja ise · Kaasomanikud, asutajad · Laenuandja, eelkõige pank · Ettevõtlustoetusi välja andev organisatsioon · Riskikapitalifondid · Potentsiaalsed võtmetöötajad · Ettevõtte omanikud · Ettevõtte potentsiaalsed ostjad · Äriplaan - Plaan ehk eelnevalt läbimõeldud tegevuskava annab meile kindla suuna mida,
Vastuolust räägitakse, kirjutatakse, sellega tegeletakse, püütakse lahendada. Töötajad otsisid lahendust, üritasid saada selgust. Viga on see, et nad siiski piisavalt ei suhelnud kohapealse juhiga vaid teda informeerimata võtsid juhtkonnaga ühendust. Mõneti on õigustatud tegevjuhi pahameel kuna temast oli mööda mindud. Algselt tegevjuhile küll räägiti probleemist kuid ta ei arvanud, et see suur mure on ja asi jäi sinnapaika. Töötajad oleks pidanud rohkem kaasama tegevjuhti ja talle selgitama, et see on nende jaoks ikka väga oluline asi, et on tehtud selline palgakorraldus. Konflikt vaibub kuna töötajad annavad alla ja loobuvad. Mina arvan, et oleks pidanud siiski selgitama, miks selline süsteem tehti ja kuidas palgad uue süsteemi järgi kujunevad. Ma arvan, et siin on konflikti põhjustajaks juhtimisviga. Tippjuht ei selgitanud alluvatele uut süsteemi ja tegevjuht ei toetanud oma alluvaid nende mures ja rahulolematuses. Töötajad
seega tuleks arvestada, et Inga ei ole emotsionaalselt stabiilne. Case NR4. Küsimused: 1. Kuidas iseloomustada sellist ettevõtet ning seal valitsevat töökultuuri? 2. Äkki on Angermaa juhtimisstiil õige ja tõhus ja ilus jutt pehmetest väärtustest ei vii kuhugi? 3. Mis on põhiprobleem ja kas ning milleks on vaja muutusi läbi viia? 4. Kuidas seda olukorda lahendada? 5. Millised oleksid muudatuste positiivsed ja negatiivsed mõjud? 6. Kas saaks kuidagi tegevjuhti nõusse, et taktikat tuleb muuta? 7. Mida sa Oti asemel teeksid? Vastused: 1. Ettevõtte tundub olevat püramiid struktuurriga. Kuid tegevdirektor on antud ettevõttes haaranud endale liiga suure portsu ning on võtnud teistelt juhtidelt otsustamis õiguse. Sellega on tegevdirektor teinud justkui diktatuuri, kus kriitika pole aktsepteeritav ja otsustusõigus on ainult temal. Töökultuur on muutunud liiga rangeks ja nende
ehitusmaterjalide jaemüük) ning toitlustamine (kohvik). Ettevõte pakub oma teenuseid ka Soomes, kuna ettevõtte üks juhtidest omab osalust ka Soome ehitusettevõttes, siis peamiselt rendibki Kemendro OÜ oma töötajaid Soome ehitusettevõttele (JEB Consulting UY). Ettevõte end ise ei reklaami, vaid kliendid leiavad ettevõtte ise. Juht nimetas seda Lumepalli efektiks ehk reklaamiks on tehtud tööd ning see liigub läbi klientide edasi. Ettevõttel on kaks tegevjuhti, kellest üks tegeleb ehitusvaldkonna juhtimisega ning teine tegeleb kaubanduse ning toitlustamise poolega. Ehitusvaldkonnas näeb siis tööprotsess välja umbes järgmine: Pakkumine tehakse vastavalt projektile (materjal + töötasu) ning ettevõte püüab lahendada kõik kliendi probleemid. Näiteks kui klient soovib torude puhastamist (mis ei kuulu ettevõtte teenuste hulka) tellitakse antud teenus mujalt, millega täidetakse kliendi soov ning klient ei pea ise
(tegevjuhi rolli täidab mõni ettevõtte osanikest). Kui aga ettevõtte tegevjuhi vastutus kasvab, kasvab reeglina vastavalt ka töötasu. Konkreetseid palganumbreid ei osanud intervjueeritav välja tuua, sest töötasu sõltub mitmetest teguritest. Alustavate ettevõtete puhul võib esineda ka tulemustasukokkuleppe, kus tegevjuht omandab vastavalt oma töö tulemusele osaluse ettevõttes ehk niinimetatud optsiooniskeem. Keskmise suurusega ning suurettevõtetele otsitakse tegevjuhti reeglina väljastpoolt ettevõtet (Lisa 6), kuna see võimaldab tuua ettevõtte juhtkonda uusi oskusi ning kogemusi. Alustavate ettevõte puhul võib aga tegevjuht kasvada välja nii arendajast, finantstöötajast kui turundajast. Kui aga ettevõttel on tugev ekspordipotentsiaal või soov, siis tasuks tegevjuht kindlasti otsida väljastpoolt firmat, sest sellisel juhul on ekspordikogemusega tegevjuht ettevõttele ülioluline
tegevuse kontrollimisel. Juhtimis- või kontrollorganiks on muu hulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. Juhtorganina käsitatakse ka välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhti. 10. Mida tähendab madala maksumääraga territoorium? Madala maksumääraga territoorium on välisriik või välisriigis asuv iseseisva maksujurisdiktsiooniga territoorium, kus ei ole kehtestatud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või kus sellise maksu suurus on väiksem kui 1/3 tulumaksust, mida Eesti residendist füüsiline isik peaks maksma niisama suurelt ettevõtlustulult vastavalt käesolevale seadusele, arvestamata 4.
aastal J. Luppini ja H. Rämmali koostatud õppematerjali ,,Veermik II". Kasutatud on ka 2009. aastal K. Kuurmelt saadud kirjalikke andmeid ja samal aastal T. Rämmali suulsõnalist informatsiooni. Töö autor soovib tänada oma bakalaureusetöös valmimisele kaasa aidanud inimesi: juhendajat Jüri Martinit, Janek Luppinit ja Hans Rämmalit Tallinna Tehnikaülikooli Masinaehituse Instituudist, AS Master juhatusest Tiit Rämmalit suulise informatsiooni eest, MTÜ Eesti Rehviliidu tegevjuhti Kaur Kuurmet kirjalike andmete eest ning kõiki, kes andsid nõu töö valmimisel ja leidsid aega kasutatud rehvide taaskasutamise teemal läbi viidud küsitlusele vastata. 6 2. Rehvidest üldiselt 2.1 Rehvi ehitus ja koostis Rehvi põhiosa põimiku ehk karkassi ülesandeks on võtta vastu rehvile mõjuvad koormused. Rehvi põimik koosneb vähemalt kahest koordi (nöörriide) kihist ning
juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel. (TuMS § 9 lg 1) Juhtimis- või kontrollorganiks on muu hulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. Juhtorganina käsitatakse ka välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhti. (TuMS § 9 lg 2) 10. Mida tähendab madala maksumääraga territoorium? Madala maksumääraga territoorium on välisriik või välisriigis asuv iseseisva maksujurisdiktsiooniga territoorium, kus ei ole kehtestatud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või kus sellise maksu suurus on väiksem kui 1/3 tulumaksust, mida Eesti residendist füüsiline isik peaks maksma niisama suurelt ettevõtlustulult vastavalt TuMS-le, arvestamata TuMS 4
jõudmine võtta aastaid. Arvesse võib võtta ka seda, kui vanglakaristusest on möödas rohkem kui 5 aastat, kuid sooritatud tegu näitab selgelt isiku sobimatust laenutoodete pakkujaks, sellisel tegevusalal tegutseva äriühingu omanikuks või selle juhtorgani liikmeks. Lisaks piisab ka ärikeelust (ei pea olema enam kehtiv) näiteks maksukohustuse või raamatupidamisnõuete tahtliku eiramise eest. Juriidilise isiku puhul puudutab usaldusväärsuse nõue tegevjuhti ja tema asetäitjat, juhtorganite liikmeid, äriühingus otseselt või kaudselt vähemalt kümnendiku hääleõiguslike osakute/aktsiate omanikku (võib sama mõju omada ka mõnes teises äriühingus). Registreerimisnõuete mittetäitmise korral võib ESA eiramiste liigist ja ulatusest tulenevalt keelustada kas kogu tegevuse või üksnes selle osa, näiteks teatud tegevuskohas või teatud piirkonna territooriumil paiknevates tegevuskohtades tarbimislaenu pakkumise keelustamine
kontrollimisel. Juhtimis- või kontrollorganiks on muu hulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. Samuti loetakse juhtimisorganiks välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning Maksuameti kohalikus asutuses registreeritud püsiva tegevuskoha (TMS § 7) tegevjuhti. Sätestatut kohaldatakse nii avalik- kui eraõiguslike, nii residendist kui ka mitteresidendist juriidiliste isikute suhtes. Vastavalt TMS § 10 on madala maksumääraga territoorium välisriik või välisriigis asuv iseseisva maksujurisdiktsiooniga territoorium, kus ei ole kehtestatud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või kus sellise maksu suurus on väiksem kui 1/3 tulumaksust, mida Eesti residendist füüsiline isik peaks maksma
annaabi.ee 
