- Vedrude funktsiooniks on ka teekatte ebatasasustest ülesõitmise pehmendamine. Hoovastik & kinnitused - Nende elementide põhifunktsiooniks on veojõudu ülekandmine tee ja sõiduki vahel ning rataste õige asendi säilitamine kere suhtes. Puksid - Elemendid, mis takistavad rehvide ja tee poolt tekitatud müra kostumist kabiini. Amortisaator - Amortisaatori põhifunktsiooniks on summutada kere ja rataste vibratsioone ning tagada rataste pidev kontakt teepinnaga. Vedrustuse põhikomponendid: 1) Vedru 2) Põikstabilisaator (valikuline) 3) Hoovastik 4) Puksid/kinnitused 5) Amortisaatorid 1.3. Vedru Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on just vedrud need, mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. 1.3.1. vedru töö Vedru neelab ja hoiab sõiduki kere ja tee vahelisest liikumisest tulenevat energiat. Koormatud sõiduk ilma vedruta
teepinna vahel. 4. Milline on vedrude ja amortisaatorite koostöö? Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompresioonil teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada.See põhjustab sõiduki kiire liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt õhtlikuks ja ebamugavaks.Selle vältimiseks on süsteemi paigaltatud amortisaator. · Püsivad rattad kontaktis teepinnaga · Sõiduki kere on stabiilne · Mugavus on tagatud 5. Peamised vedrustus tüübid · Sõltumatu vedrustussüsteem jäik telg ehk sõltmatu vedrustus · Sõltumatu teljekorral on rattad kerega ühendatud hoovastiku abil,misvõimaldab ratastel iseseisvalt tõusta ja langeda ilma , et nad mõjutaks vastasratast. Tulemuseks on suurem stabiilsus,parem teelpüsivus ja mugavus sõit. 6. Poolaktiivne vedrustus
müra kostumist kabiini. Amortisaator - Amortisaatori põhifunktsiooniks on summutada kere ja rataste vibratsioone ning tagada rataste pidev kontakt teepinnaga. Vedrustuse põhikomponendid: 1) Vedru 2) Põikstabilisaator (valikuline) 3) Hoovastik 4) Puksid/kinnitused
Katalüüsmuundurit kahjustab: mootori halb käivitamine, ebakvaliteetne kütus. Ülevaatus all 10 aasta - iga kahe aasta tagant, üle 10 aasta, - iga aasta. Kineetiline energi sõltub massist ja kiirusest. Kineetiline enetgu ruutsõltuvuses tähendab: kiiruse ksavab kaks korda või neli korda. vähendates kiirus 100km/h-lt 71km/h-ni väheneb otssõidusõud kaks korda. Rikkis amortisaatorite puhul: pikeneb pidutusteekond, rataste kontakt teepinnaga väheneb, sõit on ebamugav. Roolivõime rikkega: rool on raske. Ülejuhitav - auto pöörab rohkem kui peaks Alajuhitav - kui auto sõidab kurvis suurema kaarega kui seda eeldab rataste pöördenurk. Jahutusvedelik - on mürgine, lekkin rohkem kui vesi, tohib lisada kui mootor on jahtunud. Jahutusvedeliku optimaalne temp 85-95C. Erakorralisele tehnoülevaatusele saadetakse kui: tuuleklaasisl on tööalas mõra, kasutatakse lubatust tumedamaid klaase, väljalasketoru on töödeldud.
liikumisest tulenevat energiat. Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompressiooni teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada. See põhjustab sõiduki kere liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt ohtlikuks ja ebamugavaks. Selle vältimiseks on süsteemi paigaldatud amortisaator. Amortisaatori põhifunktsiooniks on juhtida vedru liikumist, mille tulemusena: 1. Püsivad rattad kontaktis teepinnaga 2. Sõiduki kere on stabiilne 3. Mugavus on tagatud Joonis 1. Lehtvedrud Joonis 2. Spiraalvedrud 2. Amortisaatorid 2.1 Amortisaator ja tööpõhimõte Amortisaatorid on põhimõtteliselt õlipumbad. Kolvivarre otsa on kinnitatud kolb, mis töötab rõhutorus olevale hüdraulilisele õlile vastu. Kui vedrustus liigub üles-alla, pressitakse õli läbi kolvis asuvate pisikeste avade. Avad lasevad läbi vaid väikese koguse õli. See aeglustab kolvi
Pidurite ootamatu rikke korral tuleks kasutada järgmist tegevusjärjekorda : Piduripedaali mitmekordne vajutamine . Käikudega pidurdamine . Seisupiduri kasutamine . Pidurite efektiivsus määratakse : Pidurdusteekonna pikkuse mõõtmisega . Pidurdusjõu mõõtmisega katsestendil . Vähima aeglustuse mõõtmisega . Auto juhtimine eriolukordades Tugeva vihmasaju ja suure kiiruse korral tekib rehvide ja teepinna vahele nn. veekiil, mille tulemusena rehvid võivad kaotada haardumise teepinnaga ja hakkavad libisema nagu jääl - tekib vesiliug . Ülilibeda tee ehk kiilasjää olemasolu kaudseteks tunnusteks võib olla : Ø Rooli on kergem pöörata Ø Tee läigib Ø Teised sõidukid sõidavad aeglasemalt Ø Õhutemperatuur on 0* C lähedane Ø Auto on teel ebapüsiv Selline teelõik tuleb ületada sama kiirusega ilma järsu rooli pööramiseta ja järsu pidurduseta . Madalalt paistev päike pimestab vastu päikest sõitjaid
liikumisest tulenevat energiat. Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompressiooni teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada. See põhjustab sõiduki kere liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt ohtlikuks ja ebamugavaks. Selle vältimiseks on süsteemi paigaldatud amortisaator. Amortisaatori põhifunktsiooniks on juhtida vedru liikumist, mille tulemusena: 1. Püsivad rattad kontaktis teepinnaga 2. Sõiduki kere on stabiilne 3. Mugavus on tagatud 4 Joonis 1. Lehtvedrud Joonis 2. Spiraalvedrud 2. Amotisaatorid 2.1 Amortisaator ja tööpõhimõte Amortisaatorid on põhimõtteliselt õlipumbad. Kolvivarre otsa on kinnitatud kolb, mis töötab rõhutorus olevale hüdraulilisele õlile vastu. Kui vedrustus liigub üles-alla, pressitakse õli läbi kolvis asuvate pisikeste avade
amortisaator ja vedru: · Ratta põrkumist · Autokere õõtsumist või kõikumist · Autokere noogutusefekti pidurdamisel · Esiosa tõusu kiirendamisel Füüsikaseaduste kohaselt energia ei teki ega kao, vaid muundub amortisaatorid muundavad soojuseks kineetilise energia, mida vedrud on kokkusurumise ajal kogunud. Kontrollib vedru ja vedrustuse liikumist. · Tagab püsiva juhitavuse ja pidurdusvõime · Hoiab ära rehvide enneaegse kulumise · Aitab hoida rehve kontaktis teepinnaga · Hoiab dünaamilist rataste seadenurka · Kontrollib sõiduki hüplemist, õõtsumist (noogutus ja kõikumine), rataste ülestõusmist pidurdamisel või kiirendamisel · Vähendab teiste süsteemide kulumist · Tagab rehvide ja pidurite ühtlase kulumise · Juht ei väsi nii kiiresti 2.2 Esiamortisaator Jalgamortisaator on selline amortisaator, mis täidab ka hoovastiku ja vedrude toetamise funktsioone. Ta on sõiduki peamine konstruktsiooniosa. See tähendab,
vahelisest liikumisest tulenevat energiat. Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompressiooni teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada. See põhjustab sõiduki kere liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt ohtlikuks ja ebamugavaks. Selle vältimiseks on süsteemi paigaldatud amortisaator. Amortisaatori põhifunktsiooniks on juhtida vedru liikumist, mille tulemusena: · 1. püsivad rattad kontaktis teepinnaga · 2. sõiduki kere on stabiilne · 3. mugavus on tagatud Laiemas mõttes jagunevad vedrustused kaheks - sõltuvateks ja sõltumatuteks. Need terminid viitavad sama telje vasaku ja parema ratta võimele üksteisest mõjutada või mitte. Sõltuvat vedrustussüsteemi nimetatakse ka jäigaks teljeks, sest sama telje rattad on ühendatud jäiga vardaga. Kui ühe ratta kalle muutub, siis vastasratta kalle muutub sama palju, aga vastassuunas. Sõltumatu telje korral on rattad kerega
Mida kiiremini vedrustus liigub, seda suurem on amortisaatori takistus. Tulemusena vähendavad amortisaator ja vedru: · Ratta põrkumist · Autokere õõtsumist või kõikumist · Autokere noogutusefekti pidurdamisel · Esiosa tõusu kiirendamisel 2.1 Amortisaatori põhifunktsioonid: · Kontrollib vedru ja vedrustuse liikumist. · Tagab püsiva juhitavuse ja pidurdusvõime. · Hoiab ära rehvide enneaegse kulumise. · Aitab hoida rehve kontaktis teepinnaga. · Hoiab dünaamilist rataste seadenurka. · Kontrollib sõiduki hüplemist, õõtsumist (noogutus ja kõikumine), rataste ülestõusmist · pidurdamisel või kiirendamisel. · Vähendab teiste süsteemide kulumist. · Tagab rehvide ja pidurite ühtlase kulumise. · Juht ei väsi nii kiiresti. 2.2 Jalgamortisaatori ja tavalise amortisaatori peamised erinevused: Jalgamortisaator on selline amortisaator, mis täidab ka hoovastiku ja vedrude toetamise funktsioone
klapiga. Ventiili kere 4 on selle ääriku ja mutriga 2 kinni- Igal mõõdul on omad head ja vead. Näiteks 19" läbimõõ- tatud sisekummi ava külge. Kere ülaossa on keermega kin- duga rattad hoiavad hästi teed ja tunnetavad teekonarusi nitatud südamik e, mille põhiosad on klapp 3 ja selle pesa vähem. Nad kalduvad ka vähem külglibisemisele kui väi- 2. Klapi surub pesale keerdvedru. Ventiili avamiseks on kesed rattad, sest nende kontakt teepinnaga on suurem. klapil varras, mille ots ulatub ventiili suudmesse. Ventiili Ratta suure läbimõõdu korral on suurel kiirusel raskem kaitseb kübarmutter l, mida käsutatakse ka võtmena süda- rooli pöörata, kuid samal ajal on sõiduk stabiilsem. miku sisse- ja väljakeeramisel. Väikesel, 16-tollisel rattal on teised eelised. Ta on ker- Õhu sissepumpamisel vajutab pumba vooliku otsakus gem, mistõttu suureneb masina kiirendus
annaabi.ee 
