põikpragu(arv), kitsas pikipragu(m), lai pikipragu(m), kitsas ja lai vuugipragu(m), võrkpragu(m2), auk(arv), murenemine(m2), serva defekt(m), defektide osa (%) kandevõime hindamine (koormusseadmed), IRI, roopa mõõtmine,haardetegur 23. Mis andmed lähevad sisse teeregistrisse ja mis nende andmetega peale hakatakse (1) Riigimaanteede andmebaasi kantakse järgmised andmed: 1) asukoht; 2) tee number, nimetus; 3) teeosa number, pikkus, tee liik, tee tüüp, tee klass, sõidutee kood, jaotuspunkti liik ja asukoha kirjeldus, maakonna, kohaliku omavalitsusüksuse, teedevalitsuse ja teepiirkonna, omaniku ja hooldaja kood; 4) katte, sõidutee ja tugipeenarde laius, katte liik, ehitamise kuupäev, ehitamise meetod, segu nimetus, segu kulu, segu omadusi parandavad lisandid, katselõigu paiknemine, pindamise kuupäev ja laius, killustiku liik, fraktsioon ja kulu, sideaine mark ja kulu;
Jaagup pidi autoga läbima teelagunemise tõttu remondis oleva 10 km pikkuse teelõigu. Kiirusepiirangud oli kehtestatud järgmiselt: 1) 2,5 km pikkusel lõigul võis sõita kiirusega 50 km/h, 2) 1000 m ulatuses võis sõita kiirusega 30 km/h, 3) 2500 m pikkuselt oli kiirusepiirang 50 km/h, 4) ülejäänud teeosa läbis auto kiirusega 60 km/h. a) Kui palju aega kulus autol 10 km läbimiseks? V=s/t 1) t= s/v , t1= 2,5/50 = 0.05h 2) t2= 1/30= 0.03h 3) t2=0,05h 4) s4=10- 2,5-1,-2,5 = 4km , t = 4/60 = 0,06h t kogu = 0.05+0.03+0.05+0.06 = 0.19h = 12min b) Koosta teelõigu läbimist kajastav teepikkuse (km) aja (min) graafik. ) Kui suureks kujunes auto keskmine kiirus kogu teelõigu läbimisel? Andmed : t kogu = 12min = 0.2h s kogu = 10km __ V=? Lahendus : V=s/t V = 10 / 0
*Halb nähtavus ilmast või muudest nähtustest (udu,vihm,tuisk) , tingitud ajutine olukord nähtavus alla 300 meetri . *Häda peatumine mõistetakse sõiduki seisma jäämist või jätmist kui sõidu jätkamine on võimatu või ohtlik . *Jalakäija Isik kes kasutab teed jalksi või ratasttooliga , rulluiskudega,tõukeratasttega jne . *Jalgratas inimeste lihaste jõul vähemalt kahe rattalist või mootoriga . *Jalgratta tee jalgratta või moopeediga ette nähtud tee või teeosa . *Juht on isik kes juhib sõidukit ,ratsa või veoloomi,kariloomi,õppesõiduajal ka sõiduõpetaja *Kontrollija mõistetakse seadusega antud volituste piires liiklejaid kontrollivat isikut kellel on ametitunnistus . *Kõnnitee teeosa või sama otstarbega tee , mis on tähistatud vastavate tähistega . *Pimeda aeg ajavahemik ehast koiduni . *Pööre mõistetakse pööret kõrvale või tagasi.
või ratastooliga. Jalakäija all mõistetakse ka isikut, kes kasutab liiklemiseks rula, rulluiske, -suuski, tõukeratast, -kelku või muid nendesarnaseid abivahendeid. (12) Jalgratta all mõistetakse vähemalt kaherattalist sõidukit, mis liigub sellega sõitva(te) inimes(t)e lihasjõul; sellel võib olla ka mootor. Termini all ei mõelda puudega inimese ratastooli. (13) Jalgrattatee all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 5 jalgratta ja mopeediga liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette teed, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega. (14) Juhi all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 4 isikut, kes juhib sõidukit, juhib teel ratsa loomi või veoloomi, või isikut, kes ajab teel kariloomi. Juhi all mõistetakse õppesõidu ja sõidupraktika ajal ka sõiduõpetajat ja -juhendajat vastavalt «Liiklusseaduse» § 32 sätestatud tingimustele.
ja juhib liiklussõlmede kaudu põhiteele · magistraaltee - peamine liiklustee; väljaspool asulaid on magistraalteeks põhi- ja tugimaanteed, linnades ja teistes asulates - põhi- ja jaotustänavad · mitmerajaline tee tee, kus korraga samas suunas või vastassuundades mahub sõitma vähemalt kaks sõidukit · mägitee mägisel maastikul paiknev tee, mille trassi elementide suhtes kehtivad erinõuded · ühendustee samatasandilise ristmiku koosseisu kuuluv iseseisev teeosa, mis võimaldab ühelt lõikuvalt teelt iseseisev teeosa, mis võimaldab ühelt lõikuvalt teelt siirduda teisele teele · üherajaline tee tee, kus korraga ühes suunas mahub sõitma vaid üks sõiduk · ühesuunaline tee tee, kus on lubatud ainult ühesuunaline liiklus · ümbersõidutee asulast, remondilõigust või ajutisest teesulust möödasõiduks ette nähtud tee
Sõiduõigusega tee-mõistetakse teed,millel sõitjal on sõidueesõigus ristuval teel sõitja suhtes. Sõiduk-teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklevat liiklusvahendit mis liigub mootori või muu jõul. Sõidurada-on sõidutee pikiriba,mis on tähistatud vastavate liiklusmärkkide või d-katte märgistiga või on tähistamata ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. Sõidutee-sõidukite liiklemiseks ettenähtud teeosa,teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Sõitja-isik kes kasutab liiklemiseks sõidukit,kuid ei juhi seda. Tee-maantee,tänav,jalgtee või jalgrattatee või muud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatavad rajatist koos seda algavate teehoiu rajatistega. Teega külgnev ala-teeäärne piirkond,kus asuv rajatis on juhile hästi näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee. Tegelik mass-sõiduki mass antud hetkel koos juhi,sõitjate ja veosega
magistraaltee - peamine liiklustee; väljaspool asulaid on magistraalteeks põhi- ja tugimaanteed, linnades ja teistes asulates - põhi- ja jaotustänavad mitmerajaline tee – tee, kus korraga samas suunas või vastas-suundades mahub sõitma vähemalt kaks sõidukit mägitee – mägisel maastikul paiknev tee, mille trassi elementide suhtes kehtivad erinõuded ühendustee – samatasandilise ristmiku koosseisu kuuluv iseseisev teeosa, mis võimaldab ühelt lõikuvalt teelt siirduda teisele teele üherajaline tee – tee, kus korraga ühes suunas mahub sõitma vaid üks sõiduk ühesuunaline tee – tee, kus on lubatud ainult ühesuunaline liiklus ümbersõidutee – asulast, remondilõigust või ajutisest teesulust möödasõiduks ette nähtud tee Maaparandussüsteemi teenindav tee – metsa- ja põllumajandusmaa maaparandussüsteemi teenindav tee
Jalakäija all mõistetakse ka isikut, kes kasutab liiklemiseks rula, rulluiske, -suuski, tõukeratast, -kelku või muid nendesarnaseid abivahendeid. · Jalgratta all mõistetakse vähemalt kaherattalist sõidukit, mis liigub sellega sõitva(te) inimes(t)e lihasjõul; sellel võib olla ka mootor. Termini all ei mõelda puudega inimese ratastooli. · Jalgrattatee all mõistetakse jalgratta ja mopeediga liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette teed, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega. TERMINID · Juhi all mõistetakse isikut, kes juhib sõidukit, juhib teel ratsa loomi või veoloomi, või isikut, kes ajab teel kariloomi. Juhi all mõistetakse õppesõidu ja sõidupraktika ajal ka sõiduõpetajat ja -juhendajat Õppesõidu ajal õpilane ei ole juht. Ta peab õppima sõiduõpetaja või juhendaja juuresolekul.
põhiteele · magistraaltee - peamine liiklustee; väljaspool asulaid on magistraalteeks põhi- ja tugimaanteed, linnades ja teistes asulates - põhi- ja jaotustänavad · mitmerajaline tee tee, kus korraga samas suunas või vastas-suundades mahub sõitma vähemalt kaks sõidukit · mägitee mägisel maastikul paiknev tee, mille trassi elementide suhtes kehtivad erinõuded · ühendustee samatasandilise ristmiku koosseisu kuuluv iseseisev teeosa, mis võimaldab ühelt lõikuvalt teelt siirduda teisele teele · üherajaline tee tee, kus korraga ühes suunas mahub sõitma vaid üks sõiduk · ühesuunaline tee tee, kus on lubatud ainult ühesuunaline liiklus · ümbersõidutee asulast, remondilõigust või ajutisest teesulust möödasõiduks ette nähtud tee 2) Tee liigid, metsateede liigid, tänavate liigitus, maanteevööndid, maanteeklassid, metsateedeklassid
9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 23 Märgid 433 ja 434 ,,Jalgratta- ja jalgtee" lubavad, kui liiklussagedus võimaldab, jalakäijal liikuda jalgratturile ettenähtud osal, takistamata seal jalgrattaliiklust. 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 24 Märgi 435 korral kasutavad jalakäija, jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht teed või teeosa ühiselt. Jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ei tohi ohustada jalakäijat. 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 25 Märk 438 ,,Lumeketid" kohustab mootorsõidukitel vähemalt kahel vedaval rattal kasutama sõidul lumekette. Märk kehtib lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni märgini 448 ,,Lumekettide kohustuse lõpp" või tahvliga 821 ,,Mõjupiirkond" teatatud kauguseni.
3. § 17. Tee andmise üldised kohustused (3) Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. 4. § 2. Mõisted Käesoleva seaduse tähenduses: 99) ülekäigukoht on sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks jalakäijale ettenähtud, arusaadavalt rajatud ja asjakohaselt tähistatud teeosa, kus jalakäijal ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigukohal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites, kuid jalgratturil ega tasakaaluliikuri juhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur või tasakaaluliikurijuht ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab
oluliselt kergendavad käsitsitööd. 28. Puidutranspordi iseärasused. Üheks põhiliseks iseärasuseks on metsateede lühiajalisus, mis on seletatav metsamassiivide piiratud likviidse tagavara olemasoluga. Teiseks iseärasuseks on, et uute metsamassiivide kasutuselevõtmiseks tuleb eelkõige rajada teede võrk (Eestis seda suhteliselt harva), mis koosneks magistraalteedest, haru- ja algteedest. Magistraalteedeks nimetatakse teeosa, kus toimub kogu metsamassiivist saadava puidu vedu. Nende ehituse kvaliteedile tuleb enam tähelepanu pöörata kui seda haru- ja algteede osas. Kolmandaks iseärasuseks on, et metsatranspordi korral esineb liiklemisel suunaline ebaühtlus. See on tingitud, et puit veetakse ühes suunas, metsast lattu, tarbijale või sadamasse. Vastupidises suunas toimub tühisõit, inimeste vedu ja muud majanduslikud veosed. Sellega seoses ei ole transpordi kasutamine maksimaalne ja veokulud veoühiku
Mis aasta koormussagedust kasutatakse katendi projekteerimisel - Asfaldile 15 aastat, siirdekatetele 10 aastat, kruusateedele 7 aastat. Mis on AKÖL Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus. Mõlemad suunad sees. Mis on parkimisnormatiiv - Vajalik parkimiskohtade arvu teatud kinnistule (väljendatakse kohtade arvuna hoone suletud brutopindala, eluaseme kohta või mõne muu kokkulepitud näitaja kohta). Mis on ramp - kaht eritasandil lõikuvat teed ühendav teeosa ristmikul. Riste, iseloomusta ja joonista - eritasandiline lõikumiskoht, kus ei saa siirduda ühelt teelt teisele. Ristikheinristmik, iseloomusta ja joonista - Eritasandiline ristmik, kus lõikuvad teed on seotud nelja silmus- ja nelja sujuvrambiga nii, et kõik pöörded sisaldavad ainult paremhargnemisi ja liitumisi Rombristmik, iseloomusta ja joonista - Eritasandiline ristmik, kus neli peateesuunalist rampi ühendavad peateed kõrvalteega
70. Liiklustihedus- teel või sõidurajal liikuvate sõidukite arv tee ühikpikkusel kindlal ajahetkel. 71. Ooteaeg- viivitus töö alustamisel, et hiljem kulgeks töö vaheaegadeta. 72. Ühikauto- teoreetiline sõiduk, mis kasutab tee läbilaskvusest sama suure osa kui keskmine sõiduauto 73. Tunni liiklussagedus- suurus, mis isel. Üksiku tunni liiklussagedust 74. Sõidutee- ainult sõidukite liiklemiseks ettenähtud teeosa; teel võib olla mitu eraldusribaga eraldatud sõiduteed. Jalgrattatee ja kergliiklustee ei ole sõidutee 75.Maantee põhiparameetrid · plaanikõveriku raadius, · nähtavuskaugused, · püstkõverike raadiused, · pikikalle, · viraazikalle. 76. Plaanikõverik-teetrassi plaani sirgeid lõike ühendav kõver trassiosa 77. Püstkõverik- teetrassai pikiprofiili sirglõike ühendav kõverjooneline osa. 78
Teel või sõidurajal liikuvate sõidukite arv tee ühepikkusel kindlal ajahetkel. 72. Mis on ooteaeg Viivitus töö alustamisel, et hiljem kulgeks töö vaheaegadeta. 73. Mis on ühikauto Teoreetiline sõiduk, mis kasutab tee läbikaskvusest sama suure osa kui keskmine sõiduauto. 74. Mis on tunni liiklussagedus Suurus, mis iseloomustab üksiku tunni liiklussagedus. 75. Mis on sõidutee Ainult sõidukite liiklemiseks ettenähtud teeosa; teel võib olla mitu eraldusribaga eraldatud sõiduteed. Jalgrattatee ja kergliiklustee ei ole sõidutee. 76. Nimeta maantee põhiparameetrid, mis sõltuvad projektkiirusest (5) Plaanikõveriku raadius; nähtavuskaugused; püstkõverike raadiused; pikikalle; viraazikalle; 77. Mis on plaanikõverik Teetrassi plaani sirgeid lõike ühendav kõver trassiosa. 78. Mis on püstkõverik Teetrassi pikiprofiili sirglõike ühendav kõverjooneline osa. 79
Noole С suunas, kui minu kõrval paremal sõidab auto. 13. Te tahate mööda sõita põllumajanduslikust sõidukist, millel on taha külge haagitud kaugele väljaulatuv seade. Millele tuleb tähelepanu pöörata? Eelpool nimetatud sõidukist võib selle väikese kiiruse tõttu alati ohutult mööda sõita. Tagatuled võivad olla tugevalt määrdunud või varjatud, nii et sisselülitatud suunatulesid on näha halvasti. Pöördel vähendab külge haagitud seade vaba teeosa. 16. Kas on erinevust tunnusmärgil "Väljaulatuv veos", kui seda kasutatakse sõidukist ette- või tahapoole ulatuva veose korral? Etteulatuva veose tähisel peavad helkima valged vöödid. Tahaulatuva veose tähisel peavad helkima punased vöödid. Erinevusi ei ole. 17. Eesti Liikluskindlustuse Fond hüvitab kahju kannatanule, kui kahju tekitajal: oli sõlmitud piirikindlustuse leping;
tuleb ületada kiirusel aga kallutada libisemise suunas keha. Mida varem võimalikult risti. Enne takistuse ületamist 'Vähendada ku- tajutakse külglibisemise algust, seda tõenäolisem on tasa- rust miinimumini ja jätkata liikumist madalama käiguga. kaalu säilitamine. Külglibisemise pareerimise oskus võib Hetkel, mil esiratas takistusest väljub, anda sujuvalt gaasi. raskes olukorras osutada hindamatu teene, kuid kõige Veega üle ujutatud teeosa või jõekoolme läbimiseks parem on sellisesse olukorda mitte sattuda. tuleb eelnevalt sisse lülitada esimene käik, laskuda vette Maanteel võib sageli köhata kariloomi, koeri ja kodu- sujuvalt ning läbida veetõke peatumatult ja käiku vahe- linde. Neist tuleb mööduda ettevaatlikult, väikese kiiru- tamata. sega, sest loomad võivad viimasel hetkel oma liikumis- Eriti ettevaatlik peab olema märjal teel
annaabi.ee 
