Avalikus teenistuses on eelisõigus ennekõike teenistujate esindajatel ja siis põhikohaga ametnikel. Teenistujateks peetakse kõiki neid , kes on palgatud n.ö avaliku teenistuse seaduse alusel, seejärel tulevad põhikohaga ametnikud ning siis järgnevad abiteenistujad(TLS). Kui ametitasemed on võrdsed, siis võetakse järgmised parameetrid võrdlemiseks. Põhikohaga ametnike puhul võrreldakse teenistusalaseid näitajaid. Kui aga juhtub nii ,et teenistusalased näitajad on võrdsed, eelistatakse ametnikku, kellel on ülalpeetavad, saanud kutsehaiguse või pikema teenistusstaaziga inimene. Töölepinguseaduse kohasel on tööandjal on õigus lõpetada tööleping töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel, varem töötanud töötaja tööle ennistamisel ja muudel juhtudel, mis tingivad töö lõppemise. Samas, aga töötaja
karjäärisüsteemist. 1996. aastal vastuvõetud ATS-i järgi oli ka Eesti oma avaliku teenistuse aluseks võtnud karjäärisüsteemi.(Pikamäe, 1996, lk 166) Karjääri all mõistetakse tavaliselt ametniku ametialase seisundi muutumist ajas alates tema 4 ametisse nimetamisest kuni ametialase tegevuse lõpuni. Karjäärisüsteemiks on seega süsteem, milles ametnik täidab talle pandud teenistusalaseid kohustusi kogu tema ametialase tegevuse vältel muutuvates tingimustes. Sellest süsteemist tulenevad mitmed olulised juriidilised tagajärjed: 1) ametnik nimetatakse küll vabale, kuid mitte kindlale ametkohale, s.t et oma ametialase tegevuse jooksul peab ametnik mitmeid erinevaid ametikohti; 2) reeglina on ametniku teenistusse võtmise aluseks ametisse nimetamine (käskkirja või korraldusega) mitte leping (s.o teenistussuhe);
asutuste registris. Valla- või linnavalitusel kui ametiasutusel on struktuutriüksused, mis on organisatsiooniliselt ja ruumiliselt eraldatud, kuid neid ei peeta eraldi ametiasutustena. Ametiasutuste kõige väiksema organisatsioonilise ühiku moodustab amet. Amet on ühele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ameti kandja on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid. Ametiasutuse juhil või tema volitatud isikul on õigus ametiasutuse töö korraldamiseks anda teenistusalaseid akte. Ametiasutus esitab reguleeribvate aktide kavandid ametnikele ja neid esindavatele isikutele ja organisatsioonidele tutvumiseks ja arvamuse andmiseks vähemalt 14 kalendripäeva enne nende kehtestamist. Arvamused ja ettepanekud on soovituslikud, kuid mitte siduvad. 22. Kohaliku omavalitsuse hallatav asutus. KOV eelarvest finantseeritav asutus, mille põhifunktsiooniks on avaliku teenuse/avaliku
ole ettepanekus näidatud tähtajaks kahju hüvitanud, tuleb esitada kaebus 30 päeva jooksul kaebuse esitamise õiguse tekkimisest arvates ametnikult hüvitise väljamõistmiseks halduskohtusse. Hüvitise suuruse määramisel arvestatakse: - ametniku majanduslikku olukorda, - kahju suurust ametniku palgaga võrreldes, - teenistuskohustuse iseloomust tulenevat riski kahju tekkimiseks, - teenistusstaažist objektiivselt tulenevat kogemuste puudumist, - ametnikule antud teenistusalaseid korraldusi ja juhiseid, - muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju täielik hüvitamine ametniku poolt oleks ebaõiglane. 12
Teine kriteerium – avaliku halduse täitmine haldusekandjast väljapoole. HMS § 8 lg 1 rohkem haldusorganeid – kohaliku omavalitsuse üksus kui tervik, valitsuse komisjonid, erinevad struktuuriüksused, konkreetne kohaliku omavalitsuse ametnik. 21. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus (siin kindlasti mitte ainult piirduda loeteluga, vaid käsitleda ka muid õpikus äratoodud aspekte. Seoses ametiasutuse juhi õigusega anda teenistusalaseid akte lk 104: konkreetselt neid küsimusi, mida nendes aktides reguleeritakse, pole vaja teada). Lk. 101-104 Ametiasutuse mõiste on mitmetähenduslik. 1) Organisatsioonilises mõttes – vald ja linn kui mitteriiklik haldusekandja täidesaatev organ. 2) Funktsionaalses mõttes – volikogu ja valitsus, sest nad on pädevad avaliku võimu teostamisel täitma haldusfunktisooni. 3) Teenistusõiguslikus mõttes – esiplaanil see, millise avaliku võimu kandja
mis on organisats-lt ja ruumiliselt eraldatud. Need on ametiasutuste osad. KOKS ja ATS ütlevad, et need on iseseisvad ametiasutused. Kõige väiksema organisatsioonilise ühiku mood amet. Organisatsioonilis-õiguslikult on amet ühele isikule institutsionaliseeritud ül-te kogum. Ameti kandja on isik, kes täidab ameti vastavaid ül-d. Ametiasutuse juhil või tema volitatud isikul on õigus ametiasutuse töö korrald-ks anda teenistusalaseid akte. Nendes määratakse: Tööaja algus ja lõpp Tööpäevasisesed vaheajad Töö- ja puhkeaja korraldus Puhkepäevadel, riigipühadel ja pärast igapäevase tööaja lõppu ametiasutuses viibimise tingimused ja kord Teenistusalaste tingimuste teatavakstegemise kord Töötervishoiu ja tööohutuse üldjuhised Teenistusest puudumise teatamise kord Muu ametiasutuse töökorraldust puudutav
Reguleerimisena ei käsitata toiminguid (nt teatamine mingist faktist). Samuti ei ole haldusakt menetluse käigus tehtav otsustus, millega ei otsustata lõplikult isiku õiguste ja kohustuste üle (nn menetlustoiming, nt otsus alustada menetlust või teha ekspertiis); 5. haldusakt on suunatud väljapool haldusorganisatsiooni seisvale isikule. Haldusaktina ei käsitleta nt teenistusülesannete täitmise käigus ülemuse antud teenistusalaseid korraldusi; 6. haldusakt on ühepoolne (eristab halduslepingust). NB! Iseseisev haldusakt on ka varasemat haldusakti muutev või kehtetuks tunnistav otsus, samuti otsus keelduda taotluse rahuldamisest (nt keeldutakse toetuse maksmisest või tegevusloa andmisest). Haldusakti eriliigiks on üldkorraldus, mille mõiste annab HMS § 51 lg 2: „Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.”
põhifunktsioon(id), nõutav erialane ettevalmistus ega teenistuja palk ja ametniku ülesannete maht oluliselt ei suurene. (2) Teenistuja on kohustatud täitma teenistusse puutuvaid õigusakte ja korraldusi ning, ootamata erikorraldust, ülesandeid, mis tulenevad tema teenistuskohast 8. Teenistuskohast mittetulenevate korralduste täitmine 1) Teenistuja on kohustatud täitma vahetu ülemuse või ametiasutuse juhi ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmise kohustus ei tulene tema teenistuskohast, välja arvatud kui... 1) on vastuolus õigusaktidega; 2) ületab korralduse andja võimupiire; 3) nõuab tegusid, mille sooritamiseks korralduse saajal puudub õigus. Ametiasutuse juhi korraldusest peab teenistuja teatama oma vahetule ülemusele. 9. Osalemine ettevõtluses Töötamine teise tööandja juures Riigiametnik võib tegelda ettevõtlusega ainult teda ametisse nimetanud isiku või
maht oluliselt ei suurene. (2) Teenistuja on kohustatud täitma teenistusse puutuvaid õigusakte ja korraldusi ning, ootamata erikorraldust, ülesandeid, mis tulenevad tema teenistuskohast, välja arvatud käesoleva seaduse §-de 62 1. lõikes ja 63 1. lõikes loetletud juhtudel. 8. Teenistuskohast mittetulenevate korralduste täitmine 1) Teenistuja on kohustatud täitma vahetu ülemuse või ametiasutuse juhi ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmise kohustus ei tulene tema teenistuskohast, välja arvatud 1) on vastuolus õigusaktidega; 2) ületab korralduse andja võimupiire; 3) nõuab tegusid, mille sooritamiseks korralduse saajal puudub õigus. Ametiasutuse juhi korraldusest peab teenistuja teatama oma vahetule ülemusele. 9. Osalemine ettevõtluses Töötamine teise tööandja juures Riigiametnik võib tegelda ettevõtlusega ainult teda ametisse nimetanud isiku või
kaebustes kriminaal- ja tsiviilasjades, mida viimased lahendasid esimese astme kohtuna. Administratiivasjadega Kohtukoda ei tegelenud. Kohtuistungid olid põhiliselt avalikud ning neist pidi osa võtma vähemalt kolm kohtunikku. Esimese astme kohtuna lahendas Kohtukoja üldkogu ringkonnakohtute esimeeste, abiesimeeste, liikmete, kohtu-uurijate, jaoskonnakohtunike, lisakohtunike, ringkonnakohtu prokuröride ja nende abide teenistusalaseid kuritegusid. Nendes asjades oli apellatsiooniastmeks Riigikohtu kriminaalosakond. Kohtukoja otsused, mis ta tegi II astme kohtuna, olid lõplikud ning nende peale võis edasi kaevata vaid Riigikohtule kassatsiooni korras. Eesti Vabariigi kõrgeimaks kohtuorganiks oli Riigikohus. Eelkõige oli ta kassatsioonikohus. Riigikohtu otsused olid lõplikud. Riigikohtus toimus töö üldkogus ja kolmes - tsiviil-, kriminaal- ja administratiivasjade - osakonnas.
kaebustes kriminaal- ja tsiviilasjades, mida viimased lahendasid esimese astme kohtuna. Administratiivasjadega Kohtukoda ei tegelenud. Kohtuistungid olid põhiliselt avalikud ning neist pidi osa võtma vähemalt kolm kohtunikku. Esimese astme kohtuna lahendas Kohtukoja üldkogu ringkonnakohtute esimeeste, abiesimeeste, liikmete, kohtu-uurijate, jaoskonnakohtunike, lisakohtunike, ringkonnakohtu prokuröride ja nende abide teenistusalaseid kuritegusid. Nendes asjades oli apellatsiooniastmeks Riigikohtu kriminaalosakond. Kohtukoja otsused, mis ta tegi II astme kohtuna, olid lõplikud ning nende peale võis edasi kaevata vaid Riigikohtule kassatsiooni korras. Eesti Vabariigi kõrgeimaks kohtuorganiks oli Riigikohus. Eelkõige oli ta kassatsioonikohus. Riigikohtu otsused olid lõplikud. Riigikohtus toimus töö üldkogus ja kolmes - tsiviil-, kriminaal- ja administratiivasjade - osakonnas. Riigikohtu üldkogu pädevusse kuulusid :
annaabi.ee 
