Pärast Karl XII surma uus valitsemisviis, absolutism kaotati. Tähtsamaid küsimusi hakati otsustama aristokraatlikus Riiginõukogus, kus monarhil oli 2 häält, kuid ta pidi alla andma enamusele. Algas nn vabadusteaeg, mis tähendas vabadust aadlikele. Kujunes 2 poliitilist parteid: Mütsidepartei (Venemaale orienteeritud), hiljem väike- ja teenistusaadel, ja Kübaratepartei (Prantsusmaale toetuv), hiljem aadliaristokraatia ja kodanlus privilegeeritud kaubakompaniidest. Katse taastada Rootsi suurriiki, mis ebaõnnestub (sõda Venemaaga), loovutati osa Soomest. Puhkes talupoegade ülestõus, millega seoses kutsuti maale Vene väed, kellelt kardeti riigipööret. Nõuti kodnalikke, valgustusideoloogiast lähtuvaid reforme. > kehtestati trükivabadus; esitati
Jätkas Ivan IV vallutuspoliitikat, mis taotles väljapääsu merele kõigis ilmakaartes. Alustas Põhjasõda, mille käigus kaotas Rootsi domineeriva positsiooni Läänemerel. Venemaast aga sai Põhja-Euroopa juhtivaid riike. Peeter I reformid: · Uus valitsemiskorraldus (tsaar/keiser Senat kolleegiumid) · Uus seisuste süsteem teenistusastmete tabel, mille kaudu sai aadliseisusesse tõusta. See oli suunatud vana pärusaadli vastu. Seega loodi uus, teenistusaadel. Võeti kasutusele uued aadlitiitlid: suurvürste, vürst, krahv ja tiitlita alamaadlik. · Uus halduskorraldus. Riik jagati 8 kubermanguks ja 10 kohturingkonnaks, et lahutada kohtu- ja administratiivvõim. · Uus sõjaväekorraldus. Streletsite asemele loodi nekrutitest koosnev sõjavägi. Ohvitserkond komplekteeriti vene aadlikest, kelle päritolu polnud oluline. · Uus euroopalik elulaad ja õukonnaelu. · Uus pealinn Peterburi 1703. a.
Tähtsaim sõda, mis selle tarvis peeti oli Põhjasõda (1700-1721) sõja tulemusena saavutas väljapääsu Läänemerele ning Eesti läks Rootsi võimu alt Vene võimule. Peeter I aegsed reformid · Uus valitsemiskorraldus, 1721 muutus tsaari nimi keisriks, aitasid valitseda senat ja vastava ala kolleegiumid. · Uus seisuste süsteem (teenistusastmete tabel), selle tulemusena tekkis täiesti uus kiht, keda nimetati teenistusaadel, see süsteem oli välja töödatud vana pärisaadli vastu. Uued aadlitiitlid olid suurvürst, vürst, krahv ja tiitlita alamaadlik. · Uus halduskorraldus- 8 kubermangu ja 10 kohturindkonda, s.t et kohtuvõim ja haldusvõim lahutati. · Uus sõjaväekorraldus Loodi nekrutitest koosnev sõjavägi, ohvitsere vene aadlike hulgast. · Uus euroopalik elulaad uus ajaarvamine kristuse sünnist.
otsustas edaspidi ainuisikuliselt kõik riigiasjad.Karl XII-valitses vormiliselt riiki ka Põhjasõja aastatel,Rootsi muutus Euroopa suurriigist teisejärguliseks riigiks.Haridus- Rajati palju ülikoole,kiiresti arenesid teadussidemed paljude varem tegutsenud Euroopa ülikoolidega.Poliitilised parteid vabadusteajal:Mütsidepartei-orienteerusid Venemaale,peamiseks toeks oli väike-ja teenistusaadel(ohvitserid,ametnikud)Kübaratepartei-Prantsusmaale toetuv,põhijõu moodustasid aadliaristokraatia ning kodanlased privilegeeritud kaubakompaniidest. Puritanism-kalvinismi erikuju.Puritaanid olid protestandid,kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest.Ümarpead- puritaanid hakkasid käima tagasihoidlikus mustas riietuses,moes meestesoeng.Nendeks kutsuti ka kodusõjas parlamendi poolel võitlevaid.Kavalerid-ümarpeade vastasleer
Noorukitena said mehed sõjalise treeningu ja lahingutesse kutsuti neid vastavalt vajadusele. Elanikkond jagunes kahte sotsiaalsesse põhiklassi ülemkiht oli põhiliselt sünnipärane aadel ,,pilli", mis hõlmas ligikaudu 10% rahvastikust. Aadlike ja lihtrahva vahel oli võimalik sõjalisest vaprusest tingitud vertikaalne sotsiaalne mobiilsus, mis võimaldas ka mitteaadlikel saada auastmeid, riigiameteid, maksuvabastusi ja maavaldusi. Sel kombel kujunesid välja arvukas mittepärilik teenistusaadel ja madalam preesterkond. Hernan Cortés (1485 1547) on tuntud kui asteekide impeeriumi hävitajana. Ehkki Kuuba toonane kuberner D. Velazques de Cuéllar oli keelanud igasuguse isetegevuse, eriti konfliktiastumise indiaanlastega, otsustas Cortés tegutseda isiklikes huvides. Saanud pärast mandril maabumist teada, et seal asetseb suur, jõukas ja arenenud asteekide riik, otsustas ta selle alistada. Et ta mehed ei saaks teda hüljata ja
Mehed said noorukina sõjalise väljaõppe ja kutsuti relvile vastavalt vajadusele. Elanikkond jagunes kahte sotsiaalsesse põhiklassi. Ülemkiht oli põhiliselt sünnipärane aadel (pilli), mis hõlmas ligikaudu 10% rahvastikust. Aadlike ja lihtrahva vahel oli võimalik sõjalisest vaprusest tingitud vertikaalne sotsiaalne mobiilsus, mis võimaldas ka mitteaadlikel saada auastmeid, riigiameteid, maksuvabastusi ja maavaldusi. Sel kombel kujunesid välja arvukas mittepärilik teenistusaadel ja madalam preesterkond. Hernan Cortés (1485 1547) H. Cortes oli Hispaania maadeavastaja, kes on peamiselt tuntud asteekide impeeriumi alistajana. Ehkki Kuuba toonane kuberner D. Velazques de Cuéllar oli keelanud igasuguse isetegevuse, eriti konfliktiastumise indiaanlastega, otsustas Cortés tegutseda isiklikes huvides. Saanud pärast mandril maabumist teada, et seal asetseb suur, jõukas ja arenenud
või käsitööliste seast, kõrgemad vaimulikud(peapiiskopid, piiskopid, prelaadid(sageli aadlikuperekonnast) Mustad vaimulikud musta rüüd kandvad , ilmalikust elust eraldunud Vaimulikud(400 000, 1%) Mõõga-aadel nn vana aadel(kunagise sõjaväeteenistuse eest) Õukonnaadel kõrgaadel, õukonda võisid kuuluda ainult enne 1400a aadlitiitli omandanud pered. Mantliaadel Kodanluse seast pärit mehed, kes olid ostnud endale tiitli, sisuliselt teenistusaadel. Kuninga kirjaga võisid saada tiitli ka arhitektid, arstid, muusikud, kaupmehed. Kolmas seisus e ülejäänud rahvastik(98% 26st miljonist) Juhtivaks jõuks oli kodanlus. Rikkaimad olid pankurid ja finantsistid. Mõjukaks jõuks oli kodanlik intelligents, kes kasutas relvana haridust ja teadust. Intelligentsi peaprobleemiks oli tsensuur ja kodanikuvabaduste puudumine, samuti katoliku kiriku ahistus. Rikkaid kodanlasi hakkas häirima seisuslik ebavõrdsus ja poliitiliste õiguste puudumine.
"koloniaalimpeerium", hansalinn. Moskvat mainiti esmakordselt 1147.a. 14.saj Vürst Ivan (I) Kalita võitis Kuldhordi poolehoiu- hakkas koguma makse kogu Venemaalt. Tõusis esile kavalusega, jättes osa rahasid endale. Tegi tatarlastega koostööd. Hiljem Ivan III purustas tatarlased ja ühendas venemaa, Novgorod oli siis suurim linn. Ivan (IV) Julm(1530-1584) 1547 vene tsaariks. Uus valitsuorgan- Valitud Raada. Saadikute maja. Maakogu. 1550a- "Tsaari Koodeks". Uus teenistusaadel- opritsnikud- kogu venemaal piiramatu võim- TERROR. Venemaa tuumikalad. Vaesemad alad e zemstsina Välispoliitika- võitlused tatarlastega -> khaaniriigi vallutamine, Läänes- Liivimaa vallutamine, suur rünnak ka Siberile. · Rjurik- viikingipealik, kes kutsuti valitsema vana-vene riiki 9. saj · Nestor- Kiievi Petserski suurkloostri munk, kes pani 13.sajandil kirja kroonika(leetopis), mis sisaldas olulist infot venemaa kohta: "Jutustus möödunud aegadest"
) Vabadusteaeg Pärast Karl XII surma kehtestati uus valitsemisviis, millega kuninga absolutism kaotati. Riigielu tähtsamaid küsimusi hakati otsustama Riiginõukogus, kus monarhi võis ka üle hääletada. Valmistati isegi valitseja nimetempel, mida kasutati, kui valitseja ise polnud nõus otsust allkirjastama. Regulaarsemaks muutus Riigipäeva tegevus (parlamentarismi alged). Algas nn vabadusteaeg. Kujunes kaks poliitilist parteid: ° Mütsid Venemaale orienteeritud partei. Väike- ja teenistusaadel (ohvitserid, ametnikud, aadlikest haritlased) ° Kübarad Prantsusmaale toetuv partei. Aadliaristokraatia ja kodanlased. Suund valgustuslikele reformidele Rootsi riigi seisund muutus kriitiliseks seoses Kübaratepartei katsega taastada Rootsi suurriik sõjas Venemaa vastu. Sõda kaotati ning loovutada tuli osa Soomest. 1743. puhkes suur Dalarna maakonna talupoegade ja mäetööliste ülestõus, millega seoses
loovad teenuseid, sh kuni info tootmise ja meelelahutuseni välja. Teenistusaadli kui seisusliku riigiteenistujate kihi all tuleb mõista ilmalike feodaalide kihti, mis kujunes Euroopas varasel keskajal ratsasõdureist ja allvasallidest (nt inglise squaier ehk "kilbikandja"), kes teenis suverääni (valitseja) sõjaväes või riigiaparaadis, saades tasuks maavaldusi (lääne ehk feoode) pärusomandina. Vene teenistusaadel moodustus XIII - XV saj vürstide õukondlastest, kes alates XV saj said maavaldusi mittepärandatavate ja mittevõõrandatavate teenismõisatena. Euroopas sulas teenistusaadel pikapeale kokku põlise sugukonna-aadliga ühtseks aadliseisuseks. Seevastu Venemaal ühendas Peeter I haldusreformiga bojaarid (sugukonna-aadel) teenistusaadliga ühtseks aadliseisuseks - 1722.a. kehtestati teenistusastmete (-klasside ehk -järkude) süsteem nii
(orja tapmine 30 solidust, vaba inimese tapmine 200, üliku tapmine 400) 1 solidus=1 lehm, 10 sol=1 hobune.Peale Glodovichi surma riik nõrgenes, järgnevate valitsejate eest valitsesid kojaülemad e. Majordoomused, 8.saj tekkis pärisorjus. Majordoomuste aeg kuni Karl Suureni, kuulsaim Karl Martell, viis läbi reforme, 2 tähttsaimat: maareform (läänisüsteem) ja sõjaväereform. Maad saadi vastavalt teenistusele kuninga sõjaväes, tekkis teenistusaadel. Maavaldus pold päritav. Senjöörid maa omanikud ja vasallid maa rentnikud, ka feodaalne hierarhia. Lõi raskeltrelvastatud rüütliratsaväe, eelduseks jalarauad. Varustus hobune, kiiver, rõngassärk, kahekäemõõk, oda ja kilp, hobuse kaitsepantser, sadul, jala- ja suurauad. 732 Boitivesi lahing araablased, kelle sissetund euroopasse peatati. Karl Martell ja tema poeg Pippin Lühike hakkasid tõrjuma merovingide dünastiat
annaabi.ee 
