toimuvast. 80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti siseneda ja sealt väljuda. Keisril oli eraldi sissepääs. Paremad kohad alumistes ridades, kus sai jälgida sureva gladiaatori piinu, kuulusid aristokraatidele. Seal asus ka keisri looz. Keskmised read olid tasulised ja määratud jõukamatele kodanikele. Ülemised read olid tasuta, seal viibisid proletaarid ja tihti ka orjad. Muudetava kõrgusega areeni all asusid teenindusruumid ja loomapuurid. Nagu Kreeka teatritel ei olnud ka amfiteatritel katust. Rooma ehitajad leiutasid aga nn päikesepurjed. Vajadusel tõmmati riie päikese- või vihmakaitseks üle amfiteatri. Colosseum on praegu varemeis ja kuigi üle poole temast on hävinud, on ta ikkagi Antiik-Rooma suurim mälestusmärk. COLOSSEUM COLOSSEUM
näha kõik pealtvaatajad. Tänapäeval pole teatrile ja selle külastajatele enam nii rangeid piiranguid kui antiikajal. Teatrit võivad külastada kõik, kellel vähegi huvi ja veidi raha on. Samuti pole tänapäeva teatrietendustel mingit kindlat eeskuju, mille järgi nad kirjutatud on. Etenduste sisu on seinast seina, sama võib öelda ka külastajate kohta. Tänapäeva teatris võivad näitlejateks olla nii mehed kui naised, soo kohta piirangud puuduvad. Kaasaja teatritel võrreldes antiikaja teatriga puudub kindel ehitusskeem. Pigem püütakse välja mõelda just erinevaid arhitektuurilisi lahendusi, et sellega mingil määral veelgi rohkem külastajaid teatrisse meelitada. Siiski on teatri ehituses säilinud algne põhimõte- näitlejad esinevad laval ja publikule on veidi eemal etenduse jälgimiseks istekohad.
Publiku ja võistlejad moodustasid mehed. Mehed võisid sportida paljalt, naised pidid kandma maani ulatuvaid riideid. Kreeka arhitektuuris olid tähtsaimad ehitised templid ja sakraalarhitektuur üldiselt, kuid tähtsad olid ka suurimad ehitised, teatrid. Epitaurose vabaõhuteater mahutas näiteks 12 000 pealtvaatajat kes istusid theatronil e. pinkide real. Näitlejad ja koor asusid all orus orkestraalil e alusel. Tagapool asus skeene e näitlejate riietusruum mis oli puust või kivist. Teatritel polnud katuseid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutast megaroni. Ehitusmaterjalideks olid puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templi alust, millel tempel seisab nim. krepidomaks(3 astmeline). Krepidoma ülemist astet nim. stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine osa friis. #peripteer rida sambaid ümber templi
Sarnaselt on tänapäeval ehitatud staadionid. Amfiteatrid mahutasid kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Parimad kohad alumistes ridades, kust sai jälgida sureva gladiaatori piinu, kuulusid aristokraatidele. Keskmised read olid tasulised ja määratud jõukamatele kodanikele. Ülemised read olid tasuta, seal viibisid vaesed töölised ja tihti ka orjad. Pealtvaatajaid eraldas areenist kõrge vahesein. Muudetava kõrgusega areeni all asusid teenindusruumid ja loomapuurid. Nagu Kreeka teatritel, polnud ka amfiteatritel katust. Rooma ehitajad leiutasid aga nn päikesepurjed. Välisseina neljandale küljele olid püstitatud mastid, mille külge kinnitatud riie tõmmati vajadusel päikese- või vihmakaitseks üle amfiteatri. Mängude algusest andis märku pasunasignaal, mille järel kiivrites, kilpide ja rinnakaitsetega võitlejad marssisid kahekaupa rivis valge mereliivaga kaetud areenile. Gladiaatorid peatusid autribüüni ees ja tervitasid korraldajat parema käe tõstmisega
Samuti pole tänapäeva teatrietendustel mingit kindlat eeskuju, mille järgi nad kirjutatud on. Etenduste sisu on seinast seina, sama võib öelda ka külastajate kohta. 2.1 Näitlejad tänapäeval Tänapäeva teatris võivad näitlejateks olla nii mehed kui naised, soo kohta piirangud puuduvad. Enne näitlejaks asumist tuleb läbida vastav kool, kus lavakunste õpetatakse. See on vajalik, et vaatajatele etendusest maksimum anda. 2.2 Teatrihoone ehitus tänapäeval Kaasaja teatritel võrreldes antiikaja teatriga puudub kindel ehitusskeem. Pigem püütakse välja mõelda just erinevaid arhitektuurilisi lahendusi, et sellega mingil määral veelgi rohkem külastajaid teatrisse meelitada. Siiski on teatri ehituses säilinud algne põhimõte- näitlejad esinevad laval ja publikule on veidi eemal etenduse jälgimiseks istekohad. 6 KOKKUVÕTE
Näidendi põhiraskust kandsid aga traditsioonilised tegelased, kelle kaudu sai pilgata teatud elunähtusi ja sotsiaalseid kategooriad. Näiteks Pantalone rikas ja ihne vana kaupmees, Dottore sarlatan, pseudoõpetlane jne. Kanti tegelastele vastavat maski, mis piiras näitlejate võimalusi kasutada näoväljendusi. 6. Shakespear'i aegne teater Shakespear'i aegsel Inglismaal oli arvukalt avalikke ja erateareid. ( Nt. ,,Globe"). Avalikel teatritel pidi olema toetajaid. Draama muutus kirjandusliigiks, mis mõjutas ühiskonna hoiakuid kõige enam. Tegevus toimus järgemööda eri lavadel: a) eeslava ehk prostseenium põhitegelased, publik ümbritses kolmest küljest b) tagalava see oli eesriidega eraldatud c)palkonlava asus tagalava kohal Näidendis kasutati lavaefekte ja dekoratsioone. Viljeleti nii tragöödiad kui ka komöödiad. Teater oli dünaamiline, ajas ja ruumis kiiresti liikuva süzeega
teoseid? Aleksander Läte 54. Millise teatri juures tegutses August Topman? Estonia 55. Mis seob A. Topmanit, R. Kulli ja M. Lüdigit? Nad asutasid Tallinna Kõrgema Muusikakooli 56. Mida sisaldas peamiselt Konstantin pätsi poolt välja antud ajaleht „Teataja“? Majandusalane teave 57. Mida sisaldas peamiselt Jaan Tõnissoni poolt välja antud ajaleht „Postimees“? Kultuur 58. Miks on 1906. A tähtis aasta Vanemuise ja Estonia teatritel? Need said professionaalseteks/elukutselisteks teatriteks 59. Kes oli 1919. A avatud Tartu Kõrgema Muusikakooli asutaja ja I direktor? Juhan Aavik 60. Missugune on Rudolf Tobiase sümfooniliste teoste üldiseloom (väh 2 omadust)? Dramaatiline, jõuline, monumentaalne 61. Kes tegutses Tartus koos Aleksander Lättega sümfooniaorkestri juures? Rudolf Tobias 62. Kes 20
loodi selle juurde ka vene trupp; aga kuivõrd toetussummad ei kasvanud samal määral, tuli püsipalkadelt minna punktitasule, mis viis teatri mõneti tagasi poolkutselisele tasemele." (Rähesoo 2011: 230) Seega on tegu Narva teatri puhul taandarenguga, kus niigi keerulistes oludes teatril tuleb rahaliselt ots-otsaga hakkama saada, samuti ka Draamateater peab kannatama rahalisi kahjusid ruumide ja esinemisaegade jagamisega. Venestuspoliitika on saanud oma alguse, teatritel ei ole võimalus otsustamisel enam kaasa rääkida ning peab toimima ettekirjutuste järgi. Minu arvates on sellega tehtud teatud mõttes lõpp ka ,,ehtsale" kunstile. Idee poolest peaks kunst olema ideaalis vaba igasugustest piirangutest ning kulgema omasoodi, mööda oma rada, mitte ettekirjutuste järgi. Samas ei saa ka päris öelda, et teater kui kunstivorm oleks nüüd täielikult ära kadunud või et loomingus oleks täielik seisang olnud. Pigem on tegu kunsti
Lava jagunes kolmeks või neljaks mängupinnaks ehk sektoriks, eeslava, tagalava varikatuse all (võis mängida stseene, mis varjulisemad ja salapärasemad kasutati harvem), kolmas lava oli siselava, mis oli eesriide taga. Eesriie oli tagaseinas oli väike toake, selle varjamiseks eesriie, suurema ruumi vajadusel tõmmati see eest ära. Uks/sein. Siselaval võis alata pooleliolev stseen eesriie tõmmati eest ja seal juba midagi toimus. Uksed viisid lava taha. Enamus teatritel kolm ust. Neljas mängupind oli rõdu, mis oli lava kohal. Rõdu iseärasuseks ka see, et seal istusid vaatajad kõige kallimad kohad teatris. Galeriid ehk külgrõdud sisuliselt peenemale ja kõrgemale publikule. Rõdult oli kõige parem kuuldavus, teksti oli kõige parem kuulata, nähtavus ei olnud esikohal vaid kuuldavus. Kõik joonistati välja sõnadega. Palju kasutati palju tõstemehhanisme, immiteeriti tihti lendamist, raskeid asju lasti alla ja hiljem tõmmati üles
Igatahes noorel uurijal on, mida õppida ning järgida. Eesti NSV ajal toimusid teatri ringreisid ja selle abil saadi aimu, mis teater üldse on. Teatrikülastused liitsid ja liidavad töökollektiivi, sest hiljem on võimalik nähtud etenduse teemadel vestelda, arutleda see liidab. Teatrite vastu tunti huvi, sest muid meelelahutusi oli vähe. Teatrite toetusraha tuli riigieelarvest. Repertuaare valiti kirjutamata, aga kindlate reeglite järgi. Teatritel hakkas hästi minema, sest jõulised teatrijuhid tõusid esile ja nad oskasid teha koostööd. Teatreid finantseeriti riigieelarvest piisavalt. 31. Eesti NSV õpetajate Täiendusinstituudis Tallinnas on avatud füüsika metoodiliste õppevahendite näitus (Saarik: 1975). Reaalained olid NSV Liidus esikohal, õppevahendid aitasid õpilastel ainega paremini hakkama saada. Kasutatud ajalehenumbrite uudised sai jagada kultuuri- ja haridusuudisteks. Kõige rohkem
Barker oli tekstritruu, teosetruu. Töötas iga lavastuse jaoks välja oma lavakujunduse. Edukamad võeti õhtusesse kavva short run näidendid. · Independent Theatre: asjaarmastajate teatrid, eeskujuks Pariisi vabateater ja saksa vabateater. Loomiseks andis tõuke Hollandist pärit teatrikriitik Jack Grein. Lõi ka teatriseltsi avaetendusena mängiti Ibseni ,,Kummitusi". Tsensuuri poolt keelatud avalikel teatritel. Ilma skandaalideta ei pääsetud. Konservatiivse pressi üksmeelne meelepaha. Kaitsepositsiooni Ibseni vastu võtsid William Archer ja G.B. Shaw. · Stage Society: erateatri selts, etendused toimusid pühapäeviti, kaasaegsete välismaiste näidendite lavastamine, mis kommertslike teatrite lavadele ei jõudnud. Lavastati ka kaasaegseid inglise-iiri autoreid. · Art-repertory theatres: short run system'is paindliku mängukavaga näidendid. Ühte
tänapäeval ehitatud staadionid. Amfiteatrid mahutasid kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Paremad kohad alumistes ridades, kus sai jälgida sureva gladiaatori piinu, kuulusid aristokraatidele. Seal asus ka keisri looz. Keskmised read olid tasulised ja määratud jõukamatele kodanikele. Ülemised read olid tasuta, seal viibisid proletaarid ja tihti ka orjad. Pealtvaatajaid eraldas areenist kõrge vahesein. Muudetava kõrgusega areeni all asusid teenindusruumid ja loomapuurid. Nagu Kreeka teatritel ei olnud ka amfiteatritel katust. rooma ehitajad leiutasid aga nn päikesepurjed. Välisseinaa neljandale korrusele olid püstitatud mastid , mille külge kinnitatud riie tõmmati vajadusel päikese- või vihmakaitseks üle amfiteatri. Mängude algusest andis märku pasunasignaal, mille järel kiivrites, kilpide ja rinnakaitsetega võitlejad marssisid kahekaupa rivis valge mereliivaga kaetud areenile (ladina arena -liiv).
annaabi.ee 
