Ita Ever ehk õige nimega Ilse Ever; sündinud 1. aprillil 1931 Paides. Vanemate töö tõttu kolis ta Tallinna, seejärel samal põjusel Võrru. Hiljem kolisid nad tagasi Tallinna, sest Ilse omandas ,,kohaliku keele" liigagi korralikult ja vatras selles keeles liialt puhtalt. Eesti Draamateatri lavale astus esimest korda 1949. aastal 10. klassi õpilasena, mängides isetegevuslaste näiteringis Arbuzovi "Tanja" nimiosa.1953. aastal lõpetas ta Moskva Lunatsarski nimelise Riikliku Teatriinstituudi. Esialgu oli Everil tööd vähe ja seepärast tegi ta ka raadios, kuuldemängudes kaasa. Samuti kutsuti ta ka filmi esinema. Ta esimene film oli ,,Andruse õnn" 1955. aastal. 1957. aastal oli taI esimene estraaditöö - ,,Kellega seda ei juhtu".Ta mälestuste raamatus " Ita Ever" on juttu sellest, et Ever võib ümber kehastuda, häält muuta ja laval isegi silmnähtavalt pikemaks muutuda. Daamist võib saada labane mutt. Ever ei valeta laval ja oskab ka elus usutavalt mängida
Voldemar Panso (1920-1977) ,,Parem kirkalt elus läbi põleda kui keskpäraselt end elust läbi vedada." Elulugu Voldemar Panso (30. november 1920 Tomsk 27. detsember 1977 Tallinn) oli eesti lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane. Panso lõpetas 1941.aastal Tallinna Konservatooriumi Lavakunsti Kooli ja 1955 Moskvas Teatriinstituudi. Rajas Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit, mida ta juhatas surmani. 1941-1950 töötas Panso Draamateatris näitlejana ja hiljem lavastajana. 1965. aastast Noorsooteatri ja 1970. aastast Draamateatri peanäitejuhina. Voldemar mängis ka filmides. Ta on avaldanud huvitavaid reisilugusid, vesteid ja dramatiseeringuid. Teosed Dramatiseeringud: "Inimene ja jumal" ja "Inimene ja inimene" A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" põhjal, Oskar Lutsu "Kevade", Maksim Gorki
Eino Baskin Eino Baskin on sündinud 17.juunil 1929 Tallinas.Tema isa oli proovireisija ja ema oli juuksur. Ta on Eesti näitleja ja lavastaja. Ta on õppinud 19351940 Tallinna prantsuse lütseumis, 19411944 Tseljabinski 1. keskkoolis, 19441945 Tallinna õhtukeskkoolis ning lõpetas 1951 Eesti Riikliku Teatriinstituudi. Ta on olnud Draamateatri, Leningradi Komöödiateatri, Eesti Filharmoonia, Leningradi oblasti filharmoonia ning Leningradi Music Halli näitleja. Teinud kümneid estraadilavastusi, sh Moskvas ja Leningradis, lavastanud Soomes, esinenud estraadikunstnikuna, loonud Eesti Raadio saatesarja «Meelejahutaja», lavastanud teleteatris, mänginud telelavastustes, kuuldemängudes ja filmides. Tema loomingud on mõjutatud kuulsa vene estraadinäitleja Arkadi Raikini loomingust. Ta asutas 1980
märtsil 2015. Ta oli Eesti lavastaja ja näitleja. Baskin oli Eesti Draamateatri näitleja. Ta asutas Vanalinnastuudio, Vana Baskini teatri ning andis välja mitu anekdoodi raamatut. Baskin osales kaua aega raadioprogrammis “Meelelahutaja” tootmises. Eino Baskini vanemateks oli Hirsch Baskin (1900–1978) ja ema Maria Baskin (neiuna Raage) (1905–1984). Baskini ema omas oma juuksuri äri ja isa oli ametilt rätsep. Baskini hariduseks oli Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi mille ta lõpetas 1951. aastal. Kahjuks ei saanud ta diplomit kuna tal puudus keskkooli lõputunnistus. oma kursusega pääses ta ainult tööle Draamatetrisse. Töökäik meelelahutuses oli tal see, et ta töötas 1958–1961 aastatel mitmetes Leningradi komöödiateatrites. Ta oli 1961–1964 aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia sõnakunstnik. 1960 aastate lõpp möödus tal Eesti ja Venemaa erinevates teatrites. Ta töötas Draama teatris näitlejana 1968–1980 aastatel. 1972. aastal
Voldemar Panso 30. november 1920 (Tomsk- Venemaa) – 27. detsember 1977 (Tallinn) Voldemar Panso oli: Eesti lavastaja Näitleja Teatripedagoog Teatriteadlane Lõpetas: 1941- Tallinna Konservatooriumi Lavakunsti Kooli 1955- Moskvas Teatriinstituudi Töötas: 1941–50 - Draamateatris näitlejana 1965- Noorsooteatri peanäitejuhina 1970- Draamateatri peanäitejuhina 1957- surmani juhatas Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit (mille ta ise 1938. aastal rajas) Mõned teosed: "Põrgupõhja uus Vanapagan: kolmeteistkümnes pildis" (dramatiseering; Tallinn 1946) "Laevaga Leningradist Odessasse, ehk, Miks otse minna kui ringi saab" (reisikiri; Tallinn 1957)
tulema otsejoones ta koju, lapsepõlvemaile; noore kodukaitsja ainus valik sai sel hetkel olla Saksa sõjaväemunder, mis tal läks korda vahetada taas tsiviilriietuse vastu siis, kui isamaa vabaks võitlemine oli juba võimatu. Seikluste ja juhustega pooleks, kuid see vahetus õnnestus. Üks andekas inimene jäi ellu. Ja mis pole ka vähetähtis, ta jäi kodumaale. 1946. aastal lõpetas Rakvere 1. keskkooli. Vahetanud õpingud TPI-s 1947. aastal Eesti Riikliku Teatriinstituudi vastu, oli ta teinud otsutava valiku näitekunsti kasuks, kuid juba 1948 vahetas ta Tallinna teatrikooli Moskva "kaitsvate müüride" vastu, sest paradoksaalselt oli tema ja mitmete temasuguste eelnevast elukäigust tulenev risk tollal väiksem impeeriumi südames kui Eesti NSV-s. Moskva GITIS-e legendaarse Eesti stuudio lõpetajana saabus näitleja Kaljo Kiisk 1953.aastal Tallinna Draamateatrisse. Ta jõudis siin koos Kulno Süvalepaga lavastada Lutsu "Kevade" (1954), mängides ise ka Tootsi
Zinaida Ivanoviga ning neil sündis tütar Riina, kelle abikaasa oli luuletaja ja näitleja Juhan Viiding ning tütar on poetess Elo Viiding. Aastatel 1946-1948 õppis Kaljo Kiisk korraga nii Tallinna Polütehnilises Instituudis mäeinseneriks kui ka Eesti Riiklikus Teatriinstituudis näitlejaks. Olles juba teinud valiku näitekunsti kasuks, avanes Kiisal ootamatult võimalus jätkata teatriõpinguid Moskvas. Mees haaras võimalusest kinni ning 1953. aastal lõpetas ta Moskva Riikliku Teatriinstituudi eesti stuudio. Pärast seda naasis noor näitleja Tallinna ning asus tööle Draamateatrisse. Vaatamata sellele, et seal tegutses ta kõigest paar aastat, jõudis ta mängida mitmes tuntud lavastuses, näiteks etendustes ,,Figaro pulm" ja ,,Kaks kaptenit". Üsna populaarseks sai ta mängides Tootsi etenduses ,,Kevade", mida ta muu hulgas ka lavastada aitas. 1955. aastal kutsus Tallinnfilmi direktor Kaljo Kiisa Moskva rezissööridele eesti keele tõlgiks
või saamatus korraldada oma elu," arvab Ever. Meistrid Ever ja Baskin kohtusid jälle ETV "Pühapäevitajas", mis pole juhuslik. Tahe mängida või sarze luua on nende loomuses igihaljas. Eino Baskin: "Soojendasime üles need tohtrid, mis pole sugugi raha küsimus, vaid tahtmine teha, sest tasu on ju naeruväärne. Eks see materjali kokkusaamine on ju ka omamoodi raske, neli pühapäeva kuus pole naljaasi. Kõik, mis me oma ajal tegime, polnud kuld. 1953. aastast, Moskva Teatriinstituudi lõpetamisest kuni tänaseni on Ever Draamateatri trupis ja mänginud siin ligi 120 osa. Teist sama palju rolle on ta teinud aga filmides, tele- ja raadiolavastustes. Tunnustust on talle õigustatult jagatud nii NSV Liidu ajal kui ka Eesti Vabariigi poolt. 1966 ENSV teeneline kunstnik 1973 ENSV rahvakunstnik 1973 hooaja näitlejapreemia (Mees, naine ja kontsert) 1978 näitlejatöö eest teleteatris (Kosmogoonia, Kolm rubiini) 1980 Nõukogude Eesti I filmifestivali parim naisnäitleja
Neffi originaali järgi, mis asus keiserlikus kabelis Peterburis. Altarinishi on kujundanud kunstnik A. Roosileht. Kasutatud materjal: http://www.eestigiid.ee/?SCat=10&CatID=0&ItemID=64, http://et.wikipedia.org/wiki/Paide_kirik 6 Kuulsus minu kodukohast Minu kodukohas on sündinud näitleja Ita Ever. Ita Ever on sündinud 1.aprill aastal 1931 Paides. Õppinud: Lõpetas Moskva Riikliku Teatriinstituudi (GITIS) Eesti lennu 1953 . Draamateatrisse asus ta aastal 1953, ning töötanud ongi ainult draamateatris. Muu: esinenud väga palju estraadil, mänginud kuuldemängudes ja esinenud raadios (Meelejahutaja 19701990. aastad, Naksitrallid 1999), telelavastustes (Surm käib ümber Diana 1975, Kosmogoonia 1978, Evergreen show 1981, Tema Majesteet Komödiant 1983, Viimane suvi 1987, Sa oled koor minu kohvis 1999), seriaalides Salmonid 19931995, V.E.R
kooli pooleli. Kümnendat klassi ta ei lõpeta. 1949. aastal tulevad Ervini juurde Arvo Kruusement ja Jaanus Orgulas, öeldes, et neil on Moskvasse stuudiosse täiendust vaja. Hillar Abel on öelnud: ,,See oli Ervini õnn, et Kruusement viis ta Moskvasse. Tal oli kaks võimalust: kas ta läheb raisku või 1 Moskvasse. Ta läks Moskvasse." Kuni 1953. aastani õpib Abel GITISes (Moskva Riikliku Lunatsarski-nimelise Teatriinstituudi Eesti stuudios) ja lõpetab selle. GITISes veedetud aja jooksul kohtab Ervin Abel enda esimest naist Asta Lotti, kellega ta 1951. aastal ka abiellub. Sama aasta 30. detsembril sünnib neile ka tütar, kellele Ervin paneb enda lemmik nime Tiina. 1953. aastal kolib noorpere Tallinnasse, kus nad sätivad ennast sisse Asta onu korterisse. Seal elasid nad õnnelikult kuni Ervinil hakkas huvi tekkima noore näitleja Tamara Gaenko vastu. 1966
teatrile - 1935, mil tantsujuhiks kutsuti Ida Urbel, ooperi etteotsa Eino Uuli, dirigendipulti aga Eduard Tubin. Tema võttis Vanemuisesse tööle ka Kaarel Irdi ja Helend Peebu. Sellest ansamblist tulid, võitsid ja jäid mitte ainult Vanemuise, vaid kogu eesti teatrilukku arvukas ja võimekas rida näitlejaid. 1941. aastal oli Kaarli sunnitud lõpetama töö Vanemuises, kuna oli võidelnud Vabadussõjas ja olnud Kaitseliidu liige. 1948-1951 oli ta ENSV Riikliku Teatriinstituudi lavapraktika õppejõud ja 1951-1952 Endla lavastaja. K. Aluoja lavastustest on silmapaistvamad: A.H. Tammsaare "Vargamäe" (1932) "Abielu ja armastus" (1934, 1942) "Vargamäe vanad ja noored" (1935, 1942) Esimene eesti rahvuslik ooper, Aava "Vikerlased", lavastati Vanemuises 1935. aastal. Olulise koha omandas ooper.L.Kalmet mäletas Kaarli Aluoja Paul Sepa stuudiost 1920.aastast - laiades madrusepükstes ja pluusis. ’’Temas oli midagi
Olulist rolli hakkas etenduma uus põlvkond haritlasi, kelle lõplik läbimurre toimus 1960. aastatel nad olid sündinud ja kasvanud okupatsiooni ajal, seega ei pidanud tõestama, et on nn. nõukogu inimesed. Kultuurielu iseloomustas vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikatsetused, uued ideaalid. Uuendused teatris: - Voldemar Panso oli lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane. - Panso lõpetas Tallinnas Riikliku Lavakunstikooli ja Moskvas Teatriinstituudi Draamateatri peanäitejuhina. - 1957. aastal rajas ta Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri, mida juhtis - Panso lavastused olid fantaasiarikkad ja uudsed - Panso mängis ka filmides (Näitleja Joller) - Aastast 1978 antakse Voldemar Panso sünniaastapäeval välja Voldemar Panso nimeline preemia, mis on mõeldud noorte andekate EMTA Lavakunstikooli lavaüliõpilaste esiletõstmiseks ja tiivustamiseks
Jaanuaris 1949 Pravdas ilmus artikkel, kust läksid käiku märksõnad: formalism, estetism jm. Lisaks oli üks karmimaid tolleaegseid süüdistusi kodanlik natsionalism. Formalism eelistavad vormi sisule (N oli sisu ikka tähtsam kui vorm) Estetism pööratakse liigset tähelepanu esteetikale, selle asemel, et tegeleda sisu ja ideoloogiliste küsimustega. Eestis sattusid ,,rahvavaenulike kahjurite" musta nimekirja teatrikriitik Rasmus Kangro-Pool ja Teatriinstituudi õppejõud Karin Kask. 1950 pandi mõlemad vangi. Repressioonid ja survestamine kaadripoliitika kaudu: Survestati töökohtade poolt, neid ei võetud tööle enam. Priit Põldroos eemaldati Draamateatrist, siis ka Teatriinstituudist, jäi tööle TMM-i. Ants Lauter kuulutati formalistiks ja natsionalistide käsikuks, sunniti Draamateatrist lahkuma, jätkas Vanemuises näitlejana. Kaarel Ird vallandati Vanemuisest, oli mõnda aega töötu, siis üliõpilasnäiteringide
saabunud, on üsna loomulik, et meie džässbändid seal kedagi ei huvitanud 58 . Seega võib Läti- poolsed mõjutused meie džässile olematuks lugeda. 2.4.3. Nõukogude Venemaa Kronoloogiat silmas pidades on raske otsustada, kas enne tuleks käsitleda Eesti teist maismaanaabrit Venemaad või Soomet. Vene džässiajakirjaniku, Venemaal ilmuva ajakirja JAZZ väljaandja Nick Dmitrievi (1996: 11) sõnul toimus esimene džässikontsert Venemaal 1. oktoobril 1922 Moskvas Riikliku Teatriinstituudi saalis, kus vene džässiajaloolase Aleksei Batašovi andmeil (Ȼɚɬɚɲɟɜ 1972: 10–11) oli esinejaks Valentin Parnahhi sekstett. Samas on teada, et Parnahhi ansambel mängis lärmidžässi – seega, kas seda ettevõtmist on õige džässi- kontserdiks pidada, on küsitav. Pealegi teame, et lärmidžässi mängiti samal ajal ka Helsingis, kuid soomlased seda oma otsese džässiajaloo hulka ei loe. See fakt ise viitab aga sellele, et
annaabi.ee 
