Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teatri teke antiikajal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
näitleja, tragöödia, komöödia, näitlejad, draama, dionysuse, orkestra, ateena, preestrid, soku, skeene, maskid, pidude, muusika, näidendite, aischylos, sophokles, antiikajal, algmed, minevikku, ehitisi, sabaga, kavva, hiigelsuur, väljak, uhkes, atika, templist, kulusid, dialoogis, klassikalises, perioodis, kujulise, poolringikujuline, kulissiSisukord: Sissejuhatus 3 Antiikteater 4 Kreeka teater 6 Tegelaskujud 8 Kirjanikud 11 Kokkuvõte 15 Kasutatud kirjandus 16 2 Sissejuhatus Teatri algmed ulatuvad kaugesse minevikku,varajaste ühiskondade religiosseisse rituaalidesse. Kõikide rahvaste ajaloos leidub jälgi jumala sündi,surma ja ülestõusmist kujutavatest lauludest ning tantsudest,mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid. Praegugivõib taolisi tseremooniaid näha primitiivrahvaste juures. Teatri jaoks meie tänapäevases mõistes on aga vajalikud kolm komponenti: näitlejad, kes on juba koorist eraldunud; konfliktialge, mida annab edasi dialoog; ja vaatajad ,kes on tegevusest emotsionaalseslt haaratud, kuid ei osale selles. Ilma nende põhikomponentideta võib toimuda religioosne või ühiskondlik tseremoonia, kuid mitte teatrietendus. On väidetud, et Egiptuse
Sisukord...............................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 2. Teater Kreekas 2.1 Teatri teke........................................................................................................................................ 2.2 Tragöödia ja komöödia................................................................................................................... 2.3 Lava................................................................................................................................................ 2.4 Näitlejad ja kostüümid................................................................................................................... 2.5 Pealtvaatajad...............................................
Sisukord................................................................................................................................................. Sissejuhatus......................................................................................................................................... 1. Teater Kreekas 1.1 Teatri teke....................................................................................................................... 1.2 Tragöödia ja komöödia................................................................................. 1.3 Lava....................................................................................................... 1.4 Näitlejad ja kostüümid......................... 1.5 Pealtvaatajad.................................................................................................... 2. Teater Roomas................................................................
Kreeka teater Kreeka draama on välja kasvanud Dionysose auks peetavatest pidustustest. Aga see pole ainuke draama allikas. Draama tekkimise küsimuses on mõndagi vaieldavat, kuid võib kindlasti väita, et draama algeod sisaldusid juba rahvaloomingus, lüürilises luules (näiteks, pulma- ja nutulauludes), milles leidus mõningaid miimilise mängu ja dialoogi elemente. Paljudel juhtudel eraldus koorist eeslaulja, kellega kooril arenes dialoog. Miimilised mängud koos maskeerimisega (kasutati mõne jumala, deemoni ja eriti loomade maske) etendasid tähtsat osa põllunduskultustes: viljakuspidustuste
needuseid. Ka enda suhtes terav. Üks kuulsamaid eleegikuid ja jambograafia rajaja. Palgasõdur, vallaslaps (orja ja üliku laps), seikleja, vajab adrenaliini (sõjad). Tekstid väga subjektiivsed, ei huvita kollektiivne eetika, huvitab enda elu. Kirjeldab ausalt ja siiralt oma tunnetest (keset sõda hakkas hirm ja jooksis ära) ega karda, et tehakse pilkealuseks. Argine, igapäevane, maiste nõrkustega kangelane heeroste ajastu antipood. (Üksikisik esiplaanil.) Solon Ateena seaduseandja, kelle jaoks olid luuletused kodanike mõjutamise vahend. Ta loomingus ülekaalus poliitilised ja kombeõpetuslikud teemad, millel usulis-kõlbeline iseloom. Toon on rahulik-manitsev. Leiab, et ebaõiglasel teel saadud rikkus viib hukatusse. Ülistab ka armu, veini, muusasid. Ei ole pessimistlik. Hellenismi maailmavaate ideaalne esindaja. Anakreon looming on 6 saj II pool. Teemadeks pea eranditult viin ja armastus pilkavas, teravmeelses laadis. Luuletused väiksed. Lihtne ja
Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejärel viidi sisse maakummardamise kultus. Maa kehastas elujõudu, viljakust ja paika, kuhu lähevad surnute hinged. Delfi oraakel kuulutas välja surnute õigused, Apolloni preestrite kätte koondus juriidiline õigus (Apollon andis Orestesele loa oma ema tappa). Tekkis Demeteri kultus ehk maakultus. Demeter pani need, kes eluajal olid õilsad olnud Elüüsiumiväljadele elama, kui nad surid. Demeteri kultusekohaks oli Eleüse linnake Ateena lähedal, seal oli suur Demeteri tempel ja seal toimusid Demeteri müsteeriumid. Kultuse juures oli teatraalne element. Apolloni ja Demeteri kultused olid väga esoteerilised pühendatuid väga vähe. Demeteri ja Apolloni kultusel oli aristokraatlik iseloom. Tekkis vajadus demokraatlikuma rahvakultuse järele. Dionysose kultus lubas paradiisi siin ja praegu. Kustutati piir inimese ja looduse vahel. Vallandusid inimese ürgsed ja stiihilised instinktid. Toimusid orgiad. Kõik toimus alkoholi
tavadele traagilise lahenduseni: kiiva kasuõe poolt libahundiks kuulutatuna lahkub Tiina inimeste hulgast ja hukkub, millega aga ühtlasi on loodud mõra vaimupimeduse ja orjameelsuse müüri. "Libahunti" läbiv pingestatus tugineb oma põhiolemuselt romantilisele konfliktile ja sellele vastavalepeategelasele, kusjuures teos nii oma kujudesüsteemi kui ka kompositsiooni poolest kunstiliselt tihe ja terviklik. Draama külgetõmbejõud kätkebki eelkõige Tiina karakteris. Tiina mõjul lööb tammarulaste tões kõhklema ka Margus, suutmata ometi mõista seda uut, mida Tiina endas ja endaga kannab. Ta püüab sisekõhklusi võita, kuid kodust ja vanematelt piiritud elutunne osutus tugevamaks . Tiina hukkub uhkena ja alistumatuna orjuse ja vaimupimeduse ohvrina, kuid tema lühike traagiline elu, tema mõtted ja unistused inimväärikusest ja vabadusest kõlavad üle aegade
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus
Kitzbergi esimesed näidendid said ainet maaelust ja olid enamasti vähenõudlikud naljamängud. Sellele osutavad ka nende pealkirjad ja teemad: karskussisuline "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894), kaasavara ihkavate meeste halenaljakas kosjaskäigu kirjeldus "Kosjasõit" (algvariant 1890. aastail), varasema jutu dramatiseering "Rätsep Õhk" (1903). Kitzbergi peateosed on draamad "Tuulte pöörises" (1906) ja "Kauka jumal" (1915) ning tragöödia "Libahunt" (1912). "Libahundi" aluseks võttis autor oma varem ilmunud jutustuse. Teos käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma ning sellega seoses erandliku inimese probleemi. Kirjanik uurib, miks püütakse teistest andekamaid või millegi poolest erinevaid inimesi sageli maha suruda või ühiskonnast välja tõrjuda. "Libahunt" põhineb armastuskolmnurgal. Marguse armastuse nimel võitlevad teoses kaks neidu: Tiina ja Mari.
annaabi.ee 
