Uimastitena tarvitatavate depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, mõneti eraldiseisvana ka oopium jt opiaadid, kanepitooted. Uimastitena tarvitatavad närvisüsteemi depressandid tekitavad juba väikestes kogustes tarvitamisel pidurdusprotsesside pärssimise tõttu eufooriat ning sageli alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega ja pärsivad motoorseid reaktsioone. Suuremates kogustes tarvitamine muudab enamasti kõne segaseks ja võib tarvitaja viia teadvusekaotuseni. Depressantide eripära seisneb selles, et nad võimendavad üksteist kahe depressandi koosmõju on tugevam kui nende mõju eraldi. Nt kui tarbida barbituraate (rahustid, mis vähendavad stressi) koos alkoholiga, võib koostoime põhjustada surma. Depressandid tõkestavad REM-und. Jätkuv kasutamine tekitab katkestustega une, nii et inimene ei maga depressanti võttes ega ka võtmata jättes. Alkohol kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu; neuronitevahelised
ravimitena. Närvisüsteemi depressantideks on ka uimastid. Uimastitena tarvitatavate depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, kanepitooted. Uimastid tekitavad juba väikestes kogustes tarvitamisel pidurdusprotsesside pärssimise tõttu eufooriat ning sageli alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega ja pärsivad motoorseid reaktsioone. Suuremates kogustes tarvitamine muudab enamasti kõne segaseks ja võib tarvitaja viia teadvusekaotuseni. Hallutsinogeenid: Ained, mis tekitavad pettekujutlusi. Nende hulka kuuluvad looduslikku päritolu psilotsübiin, psilotsiin ja meskaliin ning süsteetilised nagu LSD, fentsüklidiin ja ketamiin. Tekitavad nägemis-, puute-, haistmis- ja kuulmishallutsinatsioone. Võivad põhjustada väga ebameeldivaid nägemusi (bad trip). Tarvitamine võib põhjustada nähtust nimega flashback, kus meelepetted taastuvad ootamatult nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem ilma hallutsinogeene tarvitamata.
pidurdada reaktsiooniaega. Depressantide hulka kuuluvad ka teatud ravimida, kuid suur osa depressantidest on siiski uimastitena tarvitatavad, näiteks alkohol ja rahustid, aga mõnel juhul ka kangemad ained, näiteks oopium/opiaadid ning kanepitooted. Uimastitena tarvitatavad depressandid tekitavad ka väikestes kogustes tarvitamisel eufooriat, alandavad tundlikkust ja pikendavad reaktsiooniaega. Suuremad kogused muudavad ka kõne segaseks ja võivad tarvitaja teadvusekaotuseni viia. Kui mitmeid depressante koos tarvitada, siis nad võimendavad üksteise mõju. Stimulandid Stimulant on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi, teisisõnu erguti. Üldjuhul tõstavad ergutid südame rütmisagedust ning vererõhku. Stumilantidest tuntuimad on kofeiin, nikotiin ja narkootilistest ainetest kokaiin ning amfetamiin. Stimulantide tarvitamisel tõuseb tähelepanuvõime, kuid pikeneb reaktsiooniaeg. Üldjoontes parandavad meeleolu ja vähendavad väsimust
Peaaju vapustus ja põrutus – Ajupõrutus - alkoholkahjustuse sündroom (FAS): toitumisharjumusi- Toidupüramiid, Tekib, kui löök tabab pead. Seejuures ajukude ei kasvupeetus, psühhomotoorsed häired ja Regulaarne toitumine: teatud kindlatel kahjustu. Tunnused: mitmesuguse astmega välised stigmad. Kasvupeetus kestab kogu kellaaegadel, Lapse toiduportsjon on ¼ või 1/3 teadvusehäired kuni mööduva teadvusekaotuseni; lapseea, pea ümbermõõt on normaalsest täiskasvanu toiduportsjonist, Kõige paremini peavalu, iiveldus; nägemise- ja tasakaaluhäired; väiksem. Suitsetamine- vähendab loote kohaneb laps uute maitsetega teisel eluaastal, teadvusekadu esineb kuni pool tundi. verevarustust muutuste tõttu platsentas ja kui kõik on uus ja põnev, Süüa ainult toidulaua Tegutsemine- Teadvusekao puhul toimeta
suhkrunäitu, söödavat toitu ja ka planeeritavat liikumist.". See on ideaalvariant ja ega sellelgi lapsel alati kõik nii hästi ei lähe. Vastutus, mida need lapsed peavad endale võtma koormab neid ja võib hakata tekitama emotsionaal- ja käitumisprobleeme. Mõnikord lapsed ka lihtsalt unustavad vajalikud toimingud teha ja see toob kaasa veresuhkrutaseme olulise muutuse, mis võib muuta halvaks enesetunde või viia teadvusekaotuseni. Sellise minestuse käigus lihased lõtvuvad ja harvad pole juhtumid, kus diabeetik teadvusekaotuse ajal ka püksid täis teeb. Milliseks kujunevad pärast seda lapse suhted eakaaslastega? Palju on lapsevanemad vaielnud selle üle, kas õpetajad ja koolikaasalased peaksid olema teadlikud lapse diabeedist. See on lapsevanema valik, kas ta teavitab kooli või mitte. Õnneks tänapäeval soovitavad lastearstid ja diabeediõed lastevanematel kindlasti kooli teavitada ja on
järgida täpseod kasutusnõudeid. Mürke on 2 liiki, kus ühed toimivad üldmürgistavalt, ruineerides mitmete elundite tegevuse ning teised, mis on valiva toimega, kus nad blokeerivad mõne erutus- või ainevahetuskanali. Mürgil võib olla peiteaeg, kus mürgitusnähud ilmnevad kunagi hiljem. Näiteks tsüaniidil paar minutit, metanoolil pool tundi, fosgeenil mitu tundi. Mürgistuse puhul võib tekkida teadvus- ja psüühikahäireid kuni teadvusekaotuseni, hingamishäireid, mürgiste ja söövitavate gaaside hingamisel kopsuturse. Vingugaas ja maomürgid tekitavad verekahjustusi, raskete mürgistuste puhul hakkavad veresoonte seinad läbi laskma. Etanool, unerohud, tsüaniidid põhjustavad kehatemperatuuri langust. Sagedased on ka mürgistuste puhul krambid. Paljud vahendid, mida inimesed iga päev oma töös kasutavad, sisaldavad mürgiseid aineid. Nende ainete keemilised omadused võivad organismi tugevasti kahjustada. Seepärast tuleb
Nende ainete sissehingamine mõjutab hingamisteede tööd ja südame rütmi, võib põhjustada orientatsioonihäireid ja teadvusekaotust. Toksilise aine mõju all olev inimene võib kaotada enesekontrolli, muutuda hulljulgeks ja järelemõtlematuks. Ühtlasi väheneb tema võime endaga toime tulla. Toksiliste ainete sissehingamise korral võivad surma põhjustada lämbumine ja hirmust või liigsest jõupingutusest tekkinud südamehäired. Inimesel, kes jätkab toksilise aine sissehingamist teadvusekaotuseni, võib surma põhjustada ka enda oksesse lämbumine. (2) 1.2 Alkohol Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Paljude arvates on alkoholi tarvitamine osa meie rahvuskultuurist, kuid kindlasti pole tegemist ohutu ainega, millest kõike juba teatakse. Alkohol mõjub ajule nagu tuimesti: mida rohkem juua, seda enam aju end ,,välja lülitab". (4) Inimesed joovad alkoholi eri põhjustel ja eri kogustes, aga peamiselt seetõttu, et neile meeldib
Tunnused: · Lühiajaline teadvusekaotus vahetult pärast traumat. Mida pikem on teadvusekaotus, seda raskem on trauma. · Pärast teadvuse taastumist kaebab haige peavalu, iiveldust, sageli oksendab. · Peavalu, iiveldus ja oksendamine võivad tekkida ka juhul, kui teadvusekaotust ei esinenud. Ajuvapustus Löök vastu pead võib kahjustada ajukude. Tunnused: · Mitmesuguse astmega teadvusehäired kuni mööduva teadvusekaotuseni (kestus kuni pool tundi) välja, · Peavalu, iiveldus · Nägemis- ja tasakaaluhäired 13 Ajuverevalum Löök vastu pead võib põhjustada koljusisese verevalumi tekke, mille korral teadvus taandub ja taastub. 2. Koljuluumurd Võmaliku koljupõimiku vigastuse tunnusteks on verejooks ninast, suust ja kõvadest või kõigist mainitud avaustest korraga
Pearinglus, tasakaaluhäired Tekib iiveldus ja kannatanu oksendab Järgmistel juhtudel kutsu kindlasti kiirabi: Jutt on segane Tekivad teadvuse häired Silma pupillid on erineva suurusega Kõrvast või ninast tuleb verd või vedelikku NB! Teadvuse häiretega kannatanu pane lamama külili asendisse. AJUVAPUSTUS Ajuvapustuse tunnused võivad olla mitmesugused: mitmesuguse astmega teadvushäired kuni mööduva teadvusekaotuseni välja, peavalu, iiveldus, nägemis- ja tasakaaluhäired. Ajuvapustuse korral esinev teadvusekadu on lühiajaline, kestes kuni pool tundi. Peavalu ja iiveldus võib püsida mitu päeva. Teadvusekaoga kaasneb tavaliselt lühiajaline mälukaotus TEGUTSEMINE AJUVAPUSTUSE KORRAL: Juhul kui kannatanu on kaotanud teadvuse kasvõi lühikeseks ajaks: Pane kannatanu lamama küliliasendisse. Kutsu kiirabi. Juhul kui PEATRAUMAGA kannatanu ei ole teadvust kaotanud:
kraadi!!! 8. PEATRAUMAD Peatrauma tekib tavaliselt kukkumisel või mingi kõva esemega vastu pead löömisest. Trauma tagajärjed võivad ilmneda ka järgmisel (vahel ka hiljem) päeval. Kui kannatanu ei tunne peale valu (löögi või kukkumise kohal) midagi, anda talle rahu. Kui kukkumise või löögi tagajärjel on tekkinud haav, tuleb see siduda. Ajuvapustus Ajuvapustuse tunnused võivad olla mitmesugused: · mitmesuguse astmega teadvushäired kuni mööduva teadvusekaotuseni välja, · peavalu, iiveldus, · nägemis- ja tasakaaluhäired. 16 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Ajuvapustuse korral esinev teadvusekadu on lühiajaline, kestes kuni pool tundi. Peavalu ja iiveldus võib püsida mitu päeva. Teadvusekaoga kaasneb tavaliselt lühiajaline mälukaotus. Tegutsemine ajuvapustuse korral: juhul kui kannatanu on kaotanud teadvuse kas või lühikeseks ajaks: · Pane kannatanu lamama küliliasendisse.
623 Süsinikdioksiid Süsinikdioksiidiga puutub kokku elevaatorites, viljaladudes, veinikeldrites, virtsakraavides, koobastes, kaevušahtides, pruulimiskodades, puuvilja- ja kuiva jää ladudes. Kuna CO2 on õhust raskem, koguneb see sageli keldritesse või moodustab põranda kohal gaasijärve. CO2 on lõhnatu, värvitu ja mitteplahvatav. Mürgituse korral tekivad esmalt tahhüpnoe, peavalud, iiveldus, pearinglus, samuti õhupuudus. Seejärel põhjustab CO2 teadvushäireid kuni teadvusekaotuseni, mis juhtub suhteliselt kiiresti. Võimalik on ka krambihoog. CO2- lämbumise sümptomid on tahhükardia, võimalikud arütmiad, tsüanoos, laienenud pupillid, vererõhu tõus ja hilisem vererõhu langus kuni ventikulaarse fibrillatsiooni ja hingamise seiskumiseni. Kõige tähtsamaks meetmeks on viia patsient värske õhu kätte. Päästma peab enda ohutust silmas pidades. Pärast põhiülevaatust ja põhimeetmeid (hapniku manustamine, vajadusel