jaanuaril 1844, suri 10. juulil 1918, noorem tütar Ann sündis 12. septembril 1848, suri 28. septembril 1900 ja puhkab oma mehe kõrval Tartu Maarja surnuaial. Hurda tegemised: Ühiskonnategelase saavutustest ja tegemistest on märkimisväärne osalemine juhtivalt eesti rahvusliku liikumine suurüritustes. Alustades juba üliõpilasena ÕES-is ehk Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis ühiskondlikku tegevust. ÕES, kus Jakob Hurt tegutses asutati 18. jaanuaril 1838 aastal, teadusselts seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. Hurt esindas 18701883 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 18721881 EKmS ehk Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Hurt keeleteadlasena taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. 1880
loodusteadusi ning geograafiat. Filoloogia- Filoloogia on teadus, mis uurib keelt ja kirjandust. Proosa- on levinuim keelekasutamise vorm. Proosavormi kasutatakse kirjanduses, ajakirjanduses, entsüklopeediates, filmides, filosoofias ja paljudes muudes kommunikatsioonivormides. Köster- oli luterliku ja katoliku kiriku kirikuteener, kelle ülesandeks oli abistada (osalt ka asendada) vaimulikke usuteenistustel ja hoida kiriku vara. ÕES-Õpetatud Eesti Selts,lühend ÕES, on vanim Eesti teadusselts. Kasutatud Kirjandus: Peterson- http://tranter-.blogspot.com/ http://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Jaak_Pe terson Kreutzwald- http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Reinho ld_Kreutzwald http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ ajatelje_materjalid? item_id=165&table=Persons Faehlmann- http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Robert _Faehlmann
NÄIDE: Pastoraal maaelu maalilisust kujutav karjaselaul. 8. Petersoni välimus küünilis-boheemliku välimusega pikad juuksed, must pikk laia nahkvööga kuub, must barett, suur okslik jalutuskepp. 9. Fr. R. Faehlmann sündis Järvamaal, Koerus, Ao mõisas. Tema isa töötas mõisavalitsejana. Peale arstipraksise oli ka Tartus ülikooli Eesti keele lektor. 10. ÕES- Õpetatud Eesti Selts (asutatud 18. jaanuaril 1838 - suletud 1950 ja taastatud 1988). vanim Eesti teadusselts. Õpetatud Eesti Selts on eri rahvusteaduste esindajaid koondav selts (aastal 2010 mittetulundusühing). ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. 11. Faehlmann andis välja raamatu ,,Müütilised muistendid", sest teos sisaldab 7 muistendit, mis sündisid üheaegselt eepose "Kalevipoja" loomise ideega. 12. Muistendite pealkirjad: ,,Loomine", ,,Emajõe sünd",
1641. Viiburi gümnaasium. Turu akadeemia avamine 15. juuli. 1640 Pietari Brahe algatusel teoloogia, abiainena filosoofia, õigusteadus, arstiteadus. 1642. akadeemia juurde trükikoda ja raamatukauplus. A. Forsius koostas 17. saj. 1. veerandil esimesesd rootsi-soome kalendrid. Paavali Juusten 1576. piiskoppide kroonika. 1673. Elias Tillandzi taimeloend, ülikooli botaanikaaed. 1686. 1. lahkamine. 1759.- esimene haigla, Turus, Johannes Haartman 1821. soome vanim teadusselts 17. saj. algõpetus pedagoogiumis 1 aasta, õpetati lugema, kijutama. Rahvaõpetuse isa Turu piiskop Johannes Gezelius vanem. 1832. esimene pühapäevakool 1843. uus gümnaasiumi- ja kooliseadus, vana ladina kool hakkas hajuma. Kasvas reaalainete ja keeleõppe osakaal. Õppeprogrammi pääses soome keel. 1866. triviaalkoolide asemele alam-(2 a) ja ülemastme (4 a) algkoolid. Peale ülemastet pääses 2-aastasesse gümnaasiumi.
sihiks rahva päästmise raskest majanduslikust olukorrast. 21. Baltisaksa kultuur kui eesti kultuuri üks aluseid ja mõjutajaid. – Baltisakslaste kultuurielu keskuseks oli Taru, mis oli seotud ülikooli taasavamisega. Kunstielu keskuseks kujunes Raadi mõis. Tallinnas edendasid baltisakslaste kunstielu T. Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Tähtsal kohal seltsiliikumised- hõlmas nii soliidseid teadusselts kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore jne. Arhitektuuris valitses 19 saj I poolel klassitsism, mis avaldus eelkõige mõisaarhitektuuris. Kirjanduses- enamik kirjandusteosed käsitlesid kohalike olusid ning nende levik ei ületanud Baltikumi piire. 22. Estofiilid ja nende tegevus. – 18 saj. kasvav huvi väikerahvaste vastu. Baltisakslastest eestihuvilised- uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust jne. Ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor
1641. Viiburi gümnaasium. Turu akadeemia avamine 15. juuli. 1640 Pietari Brahe algatusel teoloogia, abiainena filosoofia, õigusteadus, arstiteadus. 1642. akadeemia juurde trükikoda ja raamatukauplus. A. Forsius koostas 17. saj. 1. veerandil esimesesd rootsi-soome kalendrid. Paavali Juusten 1576. piiskoppide kroonika. 1673. Elias Tillandzi taimeloend, ülikooli botaanikaaed. 1686. 1. lahkamine. 1759.- esimene haigla, Turus, Johannes Haartman 1821. soome vanim teadusselts 17. saj. algõpetus pedagoogiumis 1 aasta, õpetati lugema, kijutama. Rahvaõpetuse isa Turu piiskop Johannes Gezelius vanem. 1832. esimene pühapäevakool 1843. uus gümnaasiumi- ja kooliseadus, vana ladina kool hakkas hajuma. Kasvas reaalainete ja keeleõppe osakaal. Õppeprogrammi pääses soome keel. 1866. triviaalkoolide asemele alam-(2 a) ja ülemastme (4 a) algkoolid. Peale ülemastet pääses 2-aastasesse gümnaasiumi.
Põhiliseks töötegijaks oligi talupoeg.Kõiki töid tehti talus ja mõisas ühtviisi, talupoja kombel. Seega oli enamikus mõisates kasutusel talu põllutööde ja karjapidamise tehnoloogia. Raskemaid töid tehti ühiselt, nagu näitaks rehepeks, heinategu. Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieet(selts). Eesti ja Läti alal baltisaksa mõisnike poolt asutatud seltsi tegevust on uurinug Tartu pülikooli professor Tiit Rosenberg. Sotsieet asutati 1792.a Riias ja oli esimene teadusselts Venemaa Balti provintsides. Tartus tegutses selts 1813-1939. Valgustusideede mõjul loodud selts võttis töö korraldamisel eeskuju Londoni Kuninglikust Põllumajanduse Seltsist ja Vabast Majandusühingust Peterburis. Sotsieedi ülesandeks oli “kõikide provintsi seisuste – aadli, õpetlaste, linnakodanike ja talurahva üleüldise heaolu edendamine”, mille all mõisteti nii moraali ja hariduse kui ka materiaalse arengu, eriti põllumajanduse, kaubanduse ja tööstuse edendamist
aastal valminud käsitlust eesti keele grammatikast ja sõnaraamatut ning 1739. aastal ilmunud piiblitõlget, mis tegi põhjaeesti kirjakeelest hilisema eesti rahva ametliku suhtlusvahendi. 18. sajandil võimaldas professionaalsemat lähenemist teadusele 1724. aastal Peterburis loodud Teaduste Akadeemia, millega esimesed Eesti aladelt pärit mehed liitusid 1730. aastatel. 18. sajandi lõpul (1792) tekkis Riias Balti provintside esimene teadusselts -- Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet (kolis 1813. aastal Tartusse). Mõisakultuur, mille juurde kuulusid üha enam tööstusettevõtted, kodukooliõpetajad jms, oli mehhanism, mis toetas Eestimaist haridus- ja teaduselu. Siinkohal võib suuremate linnade kõrval mainida tööstuskeskuseks kujunenud Põltsamaad, kus Peter Ernst Wilde (17321785) poolt anti välja esimest eestikeelset, sisuliselt populaarteaduslikku, perioodilist
sajandi teisel poolel. Nende võrgustikust alles 20. sajandi algusest. 1906. aasta oli murranguks, kui anti õigus poliitiliselt organiseeruda. Pikka aega oli riigivõimu suhtumine kõikidesse vabadesse ühendustesse üsna negatiivne, eitav. Kui neid lubati moodustada, siis selgelt riigivõimu kontrolli all. Esimesed organisatsioonid olid teaduslikud ühingud, mis ei kuulund ametlikult ühegi ülikooli ega teadusasutuse juurde. 1765. aastal rajatud Vaba Majandusühing, mis oli esimene teadusselts, mis toimis tegusalt, mille roll Venemaa teaduse edendamisel on üsna suur. Selle loomine toimus alt poolt tuleneva initsatiiivi arvelt. Hiljem saab rääkima hakta ka tööstuskaubanduslikest ühingutest. Kolmandaks saab eristada ka nn valgustuslikke organisatsioone (ühingud, mis püüdsid haridust anda, edendada mingit kitsamat valdkonda). Hiljem tulevad esiplaanile ka kirjandusühingud, heategevusseltsid ja loomulikult on siin oluliseks Ülevenemaaline Punane Rist.
Vooglaid ka sotsioloogia labori juhataja. Et sotsiaalteaduslikult ühiskonda mõtestada, muutus tülikaks, partei terase kontrolli alla. Ja kadedate kolleegide ja partei poolt lõpetati sotsioloogia labori töö. Eesti Teaduste aAkadeemia 1938, teaduse tegemine, ülikoolidele õpetamise roll, kus võis ka teadust teha aga ei oodatud nii suuri asju nagu Eesti NSV Teaduste Akadeemialt. Mille etteotsa Hans Kruus. Loodi Uurimisinstituutide süsteem, kus ka kolm muuseumi (ERM, KM, ajaloomuuseum) ja teadusselts (ka ÕES, 1958 suelti). Ajaloo Instituut 1947. Teaduste Akadeemia liikmeskond sobiva taustaga ajaloolastest täisliikmed ja korrespondentidest liikmeid teaduslikult kaalukama. Hans Kruus, Harri Moora, Artus Vassar, Karl Siilvask. Ajaloo Instituut Arheoloogia (Harri Moora) ja Ajaloo sektor (Artus Vassar) ja 16 teadlast. 1951 koliti Tallinna, 1955 kaheks sektoriks oktoobri eelse (Vassar) ja oktoobrijärgse ajaloo (al 1961 H.
aitama kaasa ühiskonna paremaks muutmisele. Valgustusajal tekkinud ühendused, mis põhinesid eneseharimisel ja moraalsel täiustamisel, sobisid hästi baltisakslaste elulaadiga. Suhtuti hubase seltskonnaga ning veetsid aegu raamatukogudes. 19. saj I poolel baltisakslased hakkasid asutama laulu- ja muusikaseltse. Rajati laulukoore. Baltisakslastel tekkis huvi põlisrahvaste kultuuri vastu ehk taheti uurida ajalugu, rajati teadusseltse. Esimene teadusselts eestlaste alal oli 1817. aastal eesti keele uurimiseks ja edendamiseks loodud Kuressaare Eesti Selts /Johann Wilhelm Ludwig von Luce). Eesti Õpetatud Selts Tartus. Teadusseltside tegevus hakkas sarnanema teaduste akadeemia tegevustega: tegev, korrespondentja auliikmed, uurimistöö toimus eri sektsioonides, moodustati õigusajaloo, pedagoogika, keeleteaduse, kirjanduse, poeesia ja kunsti, matemaatika ning loodusteaduse ja tervishoiu sektsioonid. Kodanikuavalikkus: 1860
1637 eestikeelne luuletus Brocmanni pulmalaul, mis oli juhuluuletus, pulmalaul 1694 Forseliuse eestikeelne aabits 1695 Kelchi kroonika, mis tugines varasematele kroonikatele, nagu Russowi omale 1708 Käsu Hansu kaebelaul ,,Oh mu vaene Tartu linn!" 1732 eestikeelne kalender 1739 Helle toimetusel täielik piiblitõlge, mis fikseeris eesti kirjakeele sajandiks 1813-32 Rosenplänteri ajakiri, mis oli esimene eestikeelne teaduslik ajakiri 1838 Õpetatud Eesti Selts, mis on vanim eesti teadusselts 15. PILET M. LERMONTOVI ELU JA LOOMING , ,,MEIE AJA KANGELANE " F. R. KREUTZWALDI ELU JA LOOMING , EESTI RAHVUSEEPOSE KUJUNEMINE M. Lermontov (1814-1841) sündis Moskvas. Isa oli pärit Sotimaalt ja oli keigarlik pummeldaja, kuid ema poolt oli pärit rikkast ja väärikast vene suguvõsast. Ema suri varakult, isa pojast ei hoolinud ning müüs ta 25 000 rubla eesti vanaemale kasvatada. Kodus sai selgeks prantsuse, saksa ja inglise keele. Ta oli osav püssilaskja, vehkleja ja ratsutaja
annaabi.ee 
