Kirjandusmuuseumi laiendatud teadusnõukogu, ühehäälselt järgnevaks viieks aastaks Kirjandusmuuseumi direktoriks tagasi senise direktori Krista Aru 3 EKM Tähtsus. 1. Teeb haridusministrile ettepanekuid Kirjandusmuuseumi põhikirja muutmiseks. 2. Kinnitab sihtfinantseeritavad teadusteemad, nende täitmise aruanded. 3. Kinnitab Eesti Teadusfondi grantide lõpparuanded. 4. Valib õigusaktides sätestatud korras Kirjandusmuuseumi korralised teadustöötajad. 5. Kuulab iga aasta I kvartali jooksul ära direktori aastaaruande. 6. Esitab Kirjandusmuuseumi töötajaid majavälisteks autasustamisteks ning Eesti Teaduste Akadeemiasse või auastmeisse valimiseks ning annab vastavaid soovitusi. 7. Aitab kaasa Kirjandusmuuseumi teadus- ja arendustöö ning asutuse üldisele arengule 5
Eesti ajalugu II Eesti keskaeg Koostanud ja toimetanud Anti Selart 4 SISSEJUHATUS Projektijuht Aivar Kriiska Retsensent Jüri Kivimäe Keeletoimetaja Siiri Rebane Kujundaja ja küljendaja Kristel Külljastinen Raamatu valmimist on toetanud Eesti Vabariigi Teadus- ja Haridusministeerium ning teadus- programmid SF0130019s08, SF0130038s09, ETF 7129, ETF 7744, ETF JD 134 ja Euroopa Teadusfondi EuroCORECODE programmi grant „Cuius Regio“. Autoriõigus: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ja autorid Autoriõigus (sarja üldkujundus): kirjastus Ilmamaa Autoriõigus (illustratsioonid): autorid ja valdajad SISUKORD 5
Ühtset palgasüsteemi psühholoogidel ei ole, töötasu sõltub valdkonnast, kus psühholoog töötab.Erapraksises töötavad psühholoogid reeglina tunnitasu alusel.Koolides, haiglates töötavatel psühholoogidel on kuupalk. Persoon : Jüri Allik Jüri Allik on Eesti psühholoog, kes on sündinud aastal 1949.Ta on omandanud psühholoogia doktorikraadi Tampere Ülikoolis.Allik on suurema osa oma karjäärist veetnud Tartu Ülikoolis.Ta on TÜ psühholoogiaosakonna juhataja ja Eesti Teadusfondi esimees.Jüri Allik on olnud ka aastatel 1988-1994 Eesti Psühholoogide Liidu president ja 1994-2001 asepresident. Allik on uurinud peamiselt kahte psühholoogia valdkonda: nägemistaju ning kollektivismi ja individiualismi võrdlusuuringud.Ta on avaldanud ka kriitilisi artikleid Sigmund Freudi loomingu kohta. 2005 aastal omistati Jüri Allikule 150 000 krooni suurune teaduse aastapreemia sotsiaalteaduste alal eksperimentaal-, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogiliste uurimistööde eest.
vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl. Domain Name System), mis tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP-aadressideks. 3.1 Interneti ajalugu Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983.a. ning seda kuupäeva loevad paljud Interneti sünnipäevaks. 1992.a. asutati Internetiühing (ISOC - Internet Society) ning 1993.a. avati firmadele ja eraisikutele juurdepääs Internetile. Internetil pole omanikku ja kõik sellesse ühendatud arvutid on sõltumatud. Selline
sõlmpunktideks.4 Tänasele T&A riiklikule süsteemile pandi alus 1990. aastal alanud teadus- ja kõrgharidussüsteemi reformiga, mille käigus loodi T&A-d reguleerivad seadused ning täiustati rahastamise süsteemi. Eesmärk oli viia teadustegevuse suunad vastavusse Eesti majanduses ja sotsiaalsfääris toimuvate muudatustega. Valitsuse nõustajana T&A küsimustes loodi 1990. aastal Eesti Teadusnõukogu ning kolm fondi. Eesti Teadusfondi (ETF) ülesandeks pandi alusuuringute finantseerimine ning Eesti Innovatsioonifond (EIF) oli suunatud turule orienteeritud rakendusuuringute ja arendustegevuse finantseerimisele. Kolmas - Eesti Informaatikafond ja ka EIF on tänaseks likvideeritud.5 2001. a. lõpul võeti Riigikogus vastu riiklik teadus- ja arendustegevuse strateegia "Teadmistepõhine Eesti" aastateks 2002-2006. Seni ulatusid T&A era- ja avaliku sektori
Tabeli pealdises on funktsioon ja funktsiooni tähis. Funktsioone on 9: juhtimine, asjaajamine ja arhiivitöö korraldamine, personalijuhtimine, töötervishoid ja töökaitse, haldustegevus, raamatupidamine, teadusraamatukogu töö, teadus- ja arendustegevus, teadusprojektide finantseerimine ja korraldamine. Allfunktsioonid puuduvad. Allsarju on funktsiooni teadusprojektide finantseerimise ja korraldamise sarjades Eesti Teadusfondi garantiid (2 allsarja), Eesti-sisesed projektid (2 allasarja), Euroopa Liidu raamprogrammide projektid (3 allsarja), struktuurifondide projektid (7 allsarja) ning rahvusvahelise koostöö projektid (3 allsarja). Sarjad on moodustatud vastavalt dokumendiliigile (nt direktsiooni koosolekute protokollid) ning teemale (nt kirjavahetus asjaajamise ja arhiivitöö küsimustes). Enamkasutatavad säilitustähtajad on alatine (nt asutuse põhimäärus, direktori käskkirjad
folklore.ee/tagused Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast valdkonnad, mille kardinaalsemaks muutmiseks on tarvis aega. Just seda Ehna- tonil ei olnud tema ulatuslikum reformitegevus kestis vaid veidi rohkem kui kümmekond aastat. Niisiis on võimalik, et Ehnatoni eksperiment oli üks varaseimaid teadaole- vaid varatotalitaarse riigi loomise katseid inimkonna ajaloos. Kommentaarid 1 Artikkel on seotud Eesti Teadusfondi grandiga nr. 6626. 2 Daatumid tuginevad teosele Clayton 2001: 120. 3 Ka 13641347 eKr (vt Stadnikov 1998: 313) või 13791362 eKr (vt David 2005: 359). 4 Siinkirjutaja esitas kõnealuse kontseptsiooni süstematiseeritud kujul esmakord- selt 2002. aastal saksa keeles. Publikatsioon, mis kannab aastanumbrit 2003 ja ilmus tegelikult 2005, on eelmise mõnevõrra muudetud ingliskeelne versioon (vt tekstis olevat viidet). Kirjandus Assmann, Jan 1975
koduvõrke, territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IP protokolli. Internet sai alguse ArpaNET'ist, mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958. aasta veebruaris reaktsioonina venelaste Sputniku üleslennutamisele 1957. aasta oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969. aasta oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgu-magistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983. aasta ning seda kuupäeva loevad paljud Interneti sünnipäevaks. 1993. aasta avati firmadele ja eraisikutele juurdepääs Internetile. Internetil pole omanikku ja kõik sellesse ühendatud arvutid on sõltumatud. Selline sisseehitatud anarhia on osutunud väga viljakaks, Internet kasvab väga kiiresti ja toimib suurepäraselt. Internet
piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IPprotokolli. Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983.a. ning seda kuupäeva loevad paljud Interneti sünnipäevaks. 1992.a. asutati Internetiühing (ISOC Internet Society) ning 1993.a. avati firmadele ja eraisikutele juurdepääs Internetile. Internetil pole omanikku ja kõik sellesse ühendatud arvutid on sõltumatud. Selline sisseehitatud anarhia on osutunud väga viljakaks, Internet
Infoteadus oli arenenud faasi, mil tekkis vajadus kokku kutsuda foorumeid teadusala probleemide arutamiseks ning anda välja kogumikke ja monograafiaid valdkonna arengust. Vannavar Bushi kirjutatud artikli ,,As we may think" (1945) ilmumine. Bush juhtis tähelepanu infouputusele ning soovitas sellega toimetulekuks arvuti ja tehnoloogia kasutamist. Idee masinast nimega Memex, mis põhines nn ideede seostel. Ideed tutuvustati riiklikul tasandil. Bush osales ka Ameerika Teadusfondi rajamisel 1950a. Fond toetas teadusuuringuid infoteaduse vallas. Infoteaduse evolutsioon Ameerika Ühendriikides toimus suures osas tänu valitsuse toetusele. Bushi oluline roll seisnes selles, et ta aitas tähelepanu juhtida infoprobleemidele ja sellega infoteaduse arengule oluliselt kaasa aidata. 9 5. Infoteaduse arenguetapid. Infoteaduse arengut võib vaadelda kolme etapina: I ETAPP 1958-1977
õppekavade arendamine ja uute loomine vastavalt tööturu nõudmiste muutustele; õppetöö teaduspõhisuse tagamine. Metsandus- ja maaehitusinstituut on mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustike, nagu näiteks IUFRO (International Union of Forestry Research Organisations), Euroopa Metsainstituudi, Euroopa metsandusteaduskondade SILVA võrgustik. Teadlased osalevad aktiivselt Euroopa Teadusfondi rahastatava COST programmi erinevates projektides. Suur hulk aastakümnete vältel rajatud metsanduslikke püsikatsealasid on sisestatud rahvusvahelisse katsealade võrgustikku nimetusega NOLTFOX. Kutseharidus Eesti ainuke metsanduslik kutseõppeasutus on Luua Metsanduskool, mis asutati 1948. aastal. Koolil on töötamise ajal olnud erinevaid nimesid, kuid õpetus on alati olnud seotud praktilise metsandusega. Luua
rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud 4 882 400 4 882 400 0 0 0 0 4 882 400 Euroopa Söe- ja Terase Teadusfondi liikmemaks 13 690 775 13 690 775 0 0 0 0 13 690 775 OECD PIIAC uuring 1 060 000 1 060 000 0 0 0 0 1 060 000
annaabi.ee 
