isikuomadustele viitamine) Vastu olemise asemel ollakse millegi (alternatiivi) poolt (samas kritiseeritakse) Info väheste liigendaustega (psühholoogiliselt on vastuvõetavam lihtne tekst, must-valged lahendused tekitavad vähem pinget, mis kaasneb keerulise teksti töötlemisega) Hoiakute loomine sõnavara abil (nt valitakse stiil, mis sobib sihtgrupiga; slängi kasutamine jne) Osa teabest jääb edastamata Arvamuse liidrile toetumine (nt X ka teeb/tuleb/mõtleb nii) Teabekanali valik: eksperdile viitamine, tuntud inimesele viitamine kui tuttavale jne Kellegi “sildistamine”, mis hakkab mõjutama selle isiku tajumist ka tulevikus Vastuseisu ületamine, nt. te ei pea meie toodet ostma “Jalg ukse vahele” – inimene pannakse enne nõustuma väiksemate ettepanekutega (enne põhiettepanekut, nt “me tutvustame meie tooteid”, millele järgneb tutvustus meeldivalt sisustatud ruumis jne) Biheivioristlik käitumise vormimine
Hoiak ,,politseinuku" suhtes ,,Ment"? Hoiaku uuringud Peamine hoiaku uuringute meetod:Likert'i skaala PEETER.EKI.EE:5000/VALENCE ABC (hoiaku) mudel Nn Benjamin Bloom'i kolmik Affective factor/afektiivne /hedooniline / komponent Behavioral factor/käitumislik Reklaamipsühholoogias on olulised mitu hoiaku tasandit: *üldine hoiak reklaami kui sellise suhtes *hoiak konkreetse reklaamiteate suhtes *hoiak isiku suhtes kes figureerib reklaamis *hoiak reklaami vahendava teabekanali suhtes *hoiak reklaamitava kauba või teenuse suhtes *hoiak reklaami apellatsiooni kandva nähtuse ringi või sotsiaalse grupi suhtes(kas apelleeritakse nt pereväärtustele või seksile või loodushoiule.. milline on mnu arvamus, hoiak?) *Hoiak reklaamitava firma suhtes - kujuneb suhteliselt keeruline hoiakustruktuur, mida on raske mõõta kuid võimaluse piires vajalik arvestada Mis on mis? imago/imidz KUVAND maine REPUTATSIOON Maine/reputartsioon
reageerida teatud objektile mingil kindlal viisil. Hoiak võib avalduda varjatult, nõnda, et selle mõjust saame teada vaid käitumuslike reaktsioonide või tajutõlgenduste kaudu. Hoiak võib olla ka teadvustatud. Reklaamipsühholoogias on olulised mitu hoiakutasandit: üldine hoiak reklaamimise kui sellise suhtes hoiaks konkreetse reklaamiteate suhtes hoiak isiku suhtes, kes figureerib reklaamis või propagandas hoiak reklaami vahendava teabekanali suhtes hoiak reklaamitava firma või organisatsiooni suhtes hoiak reklaamiapellatsiooni kandva nähtusteringi või sotsiaalse grupi suhtes. Hoiakute rakendamine ja arvestamine reklaamipsühholoogias lähtub kahest põhisuunast olemasolevate hoiakute ärakasutamine ja uute hoiakute loomine. Eesmärkide realiseerimisel toetutakse eelkõige sotsiaal ja isikupsühholoogias väga põhjalikult väljatöötatud hoiakuteooriale.
ülekorrastumine) TUNG MADAL Madal solidaarsus (anoomia, Orgaaniline solidaarsus (lepingud, lagunemine) sallivus, tsiviilõigus) Näide: rahvussuhted Eestis peale taasiseseisvumist SOTSIAALSED KOOSLUSED. AUDITOORIUM - massiteavet vastuvõtvate inimeste kogum. POTENTSIAALNE AUDITOORIUM - inimeste kogum, kellele antud teabekanali kasutamine on kättesaadav (tehniliselt, ruumiliselt, ajaliselt, keeleliselt) REAALNE AUDITOORIUM - antud teabekanaliga tegelikus kontaktis olevate inimeste kogum (lugejad, vaatajad, kuulajad). SIHTAUDITOORIUM - inimeste kogum, kellele edastatav teave on mõeldud, keda sellega tahetakse mõjustada. PUBLIK - organiseerimata inimhulk, mis on kogunenud teatud laadi elamuste ootuses või huvist teatud nähtuste, sündmuste või teadete vastu. Ühiste ootuste ja samade stiimulite toimel
14) Inimestele tuleb esitada seda, mida usutakse neid teada tahtvat – seostamine väärtustega. 15) Ei tohi liialdada sellega, mida kuulaja juba teab. 16) Ei tohi liialdada uue või ootamatuga – uus tuleb seostada juba tuntu, vanaga. 17) Mõjustatava isiku aktiivsuse seadus – mõjustatav osaleb ise aktiivselt uute hoiakute väljatöötamises. 18) Vastandusefekt. 19) Teadliku vastuseisu efekt – kui vastuvõtja tajub kellegi kavatsust teda tegelikult mõjustada, on edu väiksem. 20) Teabekanali või infoallika sobiv valik – usub rohkem teavet kui need pärinevad tema jaoks autoriteetsest, prestiižikast, harjumuspärasest allikast. 21) Mõjustatavuse sõltuvus inimese edukusest – vähem edukad kergemini mõjustatavamad. 22) Printsiip „välisoht liialdab“ – inimesed alluvad rohkem liidri mõjule. 23) Emotsionaalne üleskütmine. 24) Jaga ja valitse printsiip – kui tervikgrupp lahutatakse osadeks, on see rünnatavam. 25) Toetumine arvamusliidrile.
Kõrge madal mehaanil s (jäigad normid, kriminaalõigus) Kõrge kõrge madal s (diskrimineerimine, konfliktid) Madal madal madal s (anoomia, lagunemine) Madal kõrge orgaaniline (lepingud, sallivus, tsiviilõigus) 6. Auditoorium, selle liigid ja publik AUDITOORIUM - massiteavet vastuvõtvate inimeste kogum. POTENTSIAALNE AUDITOORIUM - inimeste kogum, kellele antud teabekanali kasutamine on kättesaadav (tehniliselt, ruumiliselt, ajaliselt, keeleliselt) REAALNE AUDITOORIUM - antud teabekanaliga tegelikus kontaktis olevate inimeste kogum (lugejad, vaatajad, kuulajad). SIHTAUDITOORIUM - inimeste kogum, kellele edastatav teave on mõeldud, keda sellega tahetakse mõjustada. PUBLIK - organiseerimata inimhulk, mis on kogunenud teatud laadi elamuste ootuses või huvist teatud nähtuste, sündmuste või teadete vastu
kindlalt ei nõustu-pigem ei nõustu-neutraalne – pigem nõustun- nõustun täielikult Reklaamipsühholoogias on olulised mitu hoiaku tasandit: (6) • üldine hoiak reklaami kui sellise suhtes (mismoodi sihtrühm suhtub reklaami) • hoiak konkreetse reklaamiteate suhtes (sõnumi vormistus sh) • hoiak isiku suhtes, kes figureerib reklaamis (nt modell, kas pos või neg hoiak) • hoiak reklaami vahendava teabekanali suhtes • hoiak reklaamitava kauba või teenuse suhtes (Osade kaupade puhul on ette teada, et inimestel on negatiivne hoiak mõne toote puhul. Nt poliitika, pesupulber) • hoiak reklaamitava firma suhtes - kujuneb suhteliselt keeruline hoiakustruktuur, mida on raske mõõta kuid võimaluste piires vajalik arvestada. Soodustegurid reklaami suhtes soodsa hoiaku kujunemisel (5)
uskumustega - tuleb rääkida seda, mida ise usutakse, ja püüda vältida rääkimast seda, mida ei usuta. 14) Inimestele tuleb esitada seda, mida usutakse neid teada tahtvat. 15) Ei tohi liialdada sellega, mida kuulaja juba teab. 16) Ei tohi liialdada uue või ootamatuga. 17) Mõjustava isiku aktiivsuse seadus - kui kuulaja on huvitatud. 18) Vastandusefekt - argumentid ja vastuargumendid. 19) Teadliku vastuseisu efekt. 21 20) Teabekanali või infoallika sobiv valik. 21) Mõjustatavuse sõltuvus inimese edukusest. 22) Printsiip «välisoht liidab». 23) Emotsionaalne üleskütmine. 24) Jaga-ja-valitse printsiip - mõjustatav inimene evib mitmesuguseid teadmisi, mälestusi, arvamusi ja suhtumusi. 25) Toetumine arvamusliidrile. 26) Sammu võrra eespool käimine - initsiaator olla on parem, kui reageerija, arundaja või õigustaja. 27) Jäämäe efekt (Thatcheri käekoti fenomen).
Madal osalusmäärl, hedonistlik-emotsionaalne reageerimine (nt teabe edastamiseks kasutatakse staari). Eeldatakse, et inimene töötleb reklaami emotsionaalselt. Reklaamipsühholoogias on olulised mitu hoiaku tasandit: • Üldine hoiak reklaami kui sellise suhtes. • Hoiak konkreetse reklaamiteate suhtes (sh sõnumi vormistus). • Hoiak isiku suhtes, kes figureerib reklaamis. • Hoiak reklaami vahendava teabekanali suhtes. • Hoiak reklaamitava kauba või teenuse suhtes. • Hoiak reklaami apellatsiooni kandva nähtuste ringi või sotsiaalse grupi suhtes – ehk milline on konkreetse sihtgrupi hoiak, nt religiooni suhtes. • Hoiak reklaamitava firma suhtes. Kujuneb suhteliselt keeruline hoiakustruktuur, mida on raske mõõta kuid võimaluste piires vajalik arvestada. Hedoonilisele/emotsionaalsele komponendile baseeruvad hoiakud margi/brändi suhtes (ja/või reklaami
nõustun täielikult Lisaks Osgood'i semantiline differentsiaal- mõõdetakse assotsiatsioone kui sisereaktsiooneFüsioloogiliste reaktsioonide mõõtmised, vaatlusmeetod, intervjuud,tesktianalüüs jmt Reklaamipsühholoogias on olulised mitu hoiaku tasandit: · üldine hoiak reklaami kui sellise suhtes · hoiak konkreetse reklaamiteate suhtes · hoiak isiku suhtes, kes figureerib reklaamis · hoiak reklaami vahendava teabekanali suhtes · hoiak reklaamitava kauba või teenuse suhtes · hoiak reklaami apellatsiooni kandva nähtuste ringi v. sotsiaalse grupi suhtes · hoiak reklaamitava firma suhtes T.Bachmann. Reklaamipsühholoogia. 1994 - kujuneb suhteliselt keeruline hoiakustruktuur, mida on raske mõõta kuid võimaluste piires vajalik arvestada. Soodustegurid reklaami suhtes soodsa hoiaku kujunemisel · Huvi toote liigi vastu
annaabi.ee 
