2. õpilaste arengupotentsiaali leidmine ja arendamine 3. lisateadmiste ja oskuste andmine 4. koostööoskuste arendamine 5. vastutustunde kasvatamine 6. lastele eduelamuse andmine ning selle läbi nende enesehinnangu tõstmine 7. ülekooliliste ürituste kaudu traditsioonide ja ühtsustunde loomine 8. preventsioon" Nõustamine 1998.a. sügisel alustas kooli juures iseseisva osakonnana tööd Nõustamis- ja Õpiabikeskus, mis annab infot tavakoolide õpetajatele ja teistele lastega tegelevatele spetsialistidele, lapsevanematele ja erivajadustega õpilastele endile ja pakub rehabilitatsiooniteenust. Nii kujunes koolist eri- ning koordineeriv keskus Tartu linnas, kuhu viimaste aastate jooksul on pöördunud üha enam tavakoolide pedagooge, lapsi ja lapsevanemaid, kel on probleeme õpiraskuste ületamisega. Keskuse juhatajaks on Tartu defektoloogia osakonna 2. lennu vilistlane Ana Kontor.
Ma ei arva, et koolivorm muudab haridusasutuse mingiks karistusasutuseks, pigem vasupidi. Koolivormi kandmine aitab välistada õpilaste kihistumist, et kes on rikkad ja kes on vaesed. Vaesemate perede lapsed ei pea kannatama oma odavamate riiete pärast ega erine rikkamate perede lastest. Samuti kui lapsel on koolivorm, siis peab ta ka väljaspool kooli oma kooli esindama ning viisakalt ja väärikalt käituma. Paljud tavakoolide õpilased arvavad, et eliitkoolidest kasvavad välja ülbed inimsed, kes peavad ennast teistest paremateks, kuna nemad on lõpetanud teistega võrreldes parema kooli. Nii see sugugi ei ole. Pigem on selline asi kinni inimese iseloomus. On muidugi selliseid inimesi, kes peavad ja tahavadki olla teistest paremad, aga selliseid inimesi leiab igast koolist, mitte ainult eliitkoolidest. Seega arvan, et selline suhtumine on täiesti väär.
Alates 2009.aastast tegutseb Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Õppenõustamissüsteemi arendamine" raames Tartu Emajõe Kooli Õppenõustamiskeskus, kus koostöös maakondlike keskustega pakutakse nõustamist nägemispuudega lastele ja õpilastele, nende vanematele ja pedagoogidele üle kogu Eesti. Esimeseks tingimuseks vaegnägija õpilase tavakoolis õpetamiseks võikski seada, et eripedagoogilise nõustamis- ja tugikeskuse asjatundjad juhendavad ning toetavad tavakoolide õpetajaid. Spetsialistid koostavad koostöös tavakooliõpetajatega õpilase individuaalsed arenguplaanid, annavad nõu õpetamise didaktika ja metoodika modifitseerimiseks tunnis ning muude koolitegevuste raames. Nõustamis- ja tugikeskuse spetsialistid juhendavad sobivate õpetamis- ja õppevahendite valikut, samuti sobiva õpikeskkonna loomisel ja rakendamisel. Kuna nägemine koosneb erinevatest aspektidest: nägemisteravus, vaateväli,
Rahvaülikoolid ja kodanikualgatuslikud vabaharidusrühmad on laialt levinud ja tegutsevad üle Eestimaa, eriti rahvamajade juures. Hariduse kättesaadavus, sammuti regionaalselt, ei ole probleemiks. PIDEVATE HARIDUSREFORMIDE EESTI Erahariduse osakaal on järjekindlalt suurenenud nii täiskasvanu - ja kõrg - kui gümnaasiumi- ja alushariduses. Koolikohustuse täitmatajätmisele ei ole suudetud piiri panna. Tänavail hulguvad endiselt lapsed, kelle koht on põhikoolis. Eliit - ja tavakoolide õppekavades ja õpikeskkondades on tekkinud põhimõttelised erinevused. Õpetaja prestiiz on suhteliselt madal, välja arvatud eliitkoolides töötavatel õpetajatel. Keskhariduse ümber on pikemat aega käinud omamoodi rebimine. Rahva enamik püüab oma lastele anda üldist keskharidust gümnaasiumites, sest ebastabiilses ühiskonnas on see parim, võimaldades õpinguid jätkata kõigis kõrkkoolides ja erinevail erialadel. Samal ajal on võetud
ning lastele traumeerivaks. Tegelikkuses ei ole see põhjendatud..." 3. ,,Arvan, et ühtlasest tasemest, edumeelsetest õpetajatest ning headest õppetulemustest mitte vähem tähtsad pole paljude süvaõppega koolide pikaajalised traditsioonid, mis kõrvalseisjale võivad tunduda jaburad, kuid mis loovad koolis erilise õhkkonna ning seovad koolikaaslased ja kooli kogu eluks" 4. ,,Valdavalt arvatakse, et süvaõppega koolide investeeringud tulevad nn tavakoolide arvelt ning neid eelistatakse teistele koolideletegelikult on paljud investeeringud saanud teoks tänu MTÜ-dele ja oma kooli hindavatele vilistlastele." 5. ,,Paljud haridusametnikud ning visionäärid on soovitanud nn eliitkoole laiendada ning võtta vastu rohkem õppureidesmapilgul suurepärane idee, mis vähendaks nurinat "väheste väljavalitute" üle. Kurb tõsiasi, on aga see, et nn eliitkoolid kannatavad juba aastaid ülerahvastatuse all ega peaks suuremale rahvamassile vastu." 6
Monnet' elukestvaõppe programmi raames. Me hõlbustame andmete kogumist, töötlemist ja edastamist Euroopa tasandil ning riigisiseselt, pakkudes meie liikmesriikidele võimalust üksteiselt õppida läbi erinevate teadmiste ja kogemuste vahetamise. Meie lühi-ja pikaajalised tööprogrammid kajastavad nii meie liikmesriikide prioriteete kui ka ELi poliitikat mõeldes õppijate hariduslikele erivajadustele ning edendades nende täielikku osalemist tavakoolide hariduses. 5 Artikli ,,Tugisüsteemid kõikide õpilaste kaasamiseks ja võrdsete võimaluste tagamiseks hariduses'' mõningad tähtsamad lõigud. Koolile on antud tähtis kasvatuslik ja õpetuslik roll. Õpe ei hõlma ainult kindlate ainealaste teadmiste omandamist, vaid ka isiklikku ja sotsiaalset õppimist ning arengut. Õppe eesmärgipärastamisega peetakse silmas sedagi, et õppurid saaksid tulevikus nii era- kui tööelus hakkama
Parem haridus HEV õppurile. Õpetavad vastava väljaõppe ja kogemustega õpetajad. Sobivamad ja rohkem sobivaid õppevahendeid. Suurem õpiedu. Suurem rõhk praktilistel asjadel ja ettevalmistusel tulevase kutseõppe/ tööturu jaoks. Väiksem võimalus tagakiusamise ohvriks saada, sest HEV õppur on erikoolis teiste HEV õppuritee keskel, kellega ta sarnaneb rohkem. Erikooli miinused. Võib olla kulukam vanematele. Võib olla kodust kaugemal. Väiksem tõenäosus puutuda kokku tavakoolide õpilastega kellega suhelda. Leian, et HEV õppuri jaoks võib Eesti Vabariigi üldhariduskool olla igati sobilik koht. Siinkohal tuleb aga rõhuda sellele, et see ei käi iga HEV õppuri kohta ning kohati tuleb hoolega selle üle mõelda, kas konkreetsel õppuri jaoks on parim lahendus üldhariduskool või erikool. Kasutatud kirjandus: Ants Reinmaa, seminaridest ja loengutest saadud info. Tiina Kivirand, Haridusliku erivajadusega õppurite haridus http://www.hm.ee/index.php?049578 (11.03
Lisaks uuriti kuulmislangusega õpilastelt endilt, missugune on klassikaaslaste suhtumine temasse. Peamiselt tundsid kuulmislangusega õpilased, et neisse suhtutakse positiivselt (60-89%). Mõned üksikud lapsed (11%) vastasid, et temasse suhtutakse vaenulikkusega. Sellest võib järeldada, et õpilased, kellel on kokkupuuteid kuulmislangusega õpilastega, on oma hoiakutes positiivsematel seisukohtadel. Aasta varem 1997 a. kevadel läbi viidud küsitluse kohta Kagu Eesti tavakoolide õpetajate seas annab ülevaate Eripedagoogikas Kaja Plado (1997). Uurimus näitas, et erivajadustega laste hulk on suhteliselt suur igas maakonnas on esindatud kõikvõimalikud hälvete rühmad. Samast uurimustest selgus, et erivajadustega laste õpetamiseks on õpetajate ettevalmistus ja soov väga erinev. Kõige meelsamini töötatakse andekate lastega (72,6 %). Suhtumine kuulmislangusesse
kohapeal. Nagu ilmselt paljudel, oli ka isal peamiseks mõjutajaks kolonniga liitumisel kambavaim. Perekond ei kujunenud liitumisel takistuseks, kuna oli eestimeelne. Kuigi ema natuke ikka pabistas, oli isa piisavalt vana, et ise oma otsused teha. Ta ei kartnud, sest tal polnud midagi kaotada. Ta käis koolis sel ajal Täiskasvanute Gümnaasiumis, kus kooliväline tegevus ei mõjutanud õpilasi nagu tavakoolides. Tavakoolide õpilased kartsid oma käitumishinde pärast ning hullemate rikkumiste korral ähvardas neid koolist väljaviskamine. Seetõttu oli kolonni ridades üsna vähe tavakoolide õpilasi. Lisaks 21. oktoobri sündmustele on isa mällu sööbinud pilt temast ja teistest kolonnlastest, kes seisid praeguse Jüri ja Vabaduse tänava nurgal. Isa hoidis sinimustvalget lippu kõrgel peakohal. Ta mäletab, kuidas vanemad mööda läinud inimesed peatusid lipu ees ja pisaraid valasid. Nad
mitte õpetuse kvaliteedile, ning kulutati väga palju ressursse - aega, raha, jõudu. Eriti palju tööd nõudis avatud kasvatus õpetajalt. Tema pingutused tavaõpetusega võrreldes olid palju suuremad, ent see ei kajastunud saavutatud tulemustes. 2) Avatud kasvatuses, kus töötati kindlate projektidega ning kus probleemide lahendamise kaudu tulemusteni jõudmine oli väga aeganõudev, ei olnud pingutustele vastavaid tulemusi. Empiirilised uurimused näitasid, et tavakoolide õpilaste teadmised olid paremad; muutusi õpilaste arengus ja loovuses ei olnud aga võimalik fikseerida ja kindlaks teha. 3) Avatud kasvatusele oli ka tugev vastuseis vanematelt, kes muretsesid oma laste edasiõppimise võimaluste pärast. Suur koolidebatt Suur koolidebatt (Great School Debate) vallandus Ameerika Ühendriikides pärast seda, kui 1983. aastal ilmus National Comission on Excellence in Educationi (NCEE) raport.
on vähem selged. Erikoolide, hooldusasutuste, õpilaste tugikeskuste ja noorte kinnipidamisasu- tuste õpetajad ja hooldajad läbivad teemakohase erikoolituse – tavakoolide õpetajad mitte. Alati, kui täiskasvanu kasutab kehalist jõudu – kontrollival ja talitseval viisil – on ta haavataval positsioonil, nii kehaliselt kui seaduslikult. Terminid nagu „positiivne kohtlemine“, „minimaalne
annaabi.ee 
