Suhtelisust võib mitut moodi mõista ja inimestel on suhtelistest asjadest oma arusaam. Suhteline on näiteks see, et kas punane auto on ilus? Mõnele meeldib punane värv ja arvab, et punane auto on ilus aga teisele ei meeldi punane üldse ja arvab, et punane auto pole üldse ilus aga võib ka olla niipidi, kellegi arust võib olla nii, et punast värvi Ferrari on ilus aga punast värvi Opel pole kohe üldse mitte ilus, see kõik on suhteline. Mis on tõde? Tavaarusaam tõest on, et tõde on see mis vastab tegelikkusele. Descartese mõiste tõele on, et tõde on see milles ei saa kahelda ja Protagorasel aga see, et kõik on tõde, see tähendab kõik on tõde mida tõeks peetakse. On ka mitu tõeteooriat olemas tõe korrespondentsiteooria, tõe koherentsiteooria ja pragmatismi tõeteooria. Minule on kõige vastu võetavam tõe korrespondentsiteooria, sest see tundub kõige loomulikum ja argimõttele kõige lähedasem.
Tudengi kodune keel pole eesti keel. Induktivism: Teadus kui kogemuslikest faktidest tuletatud teadmised 1. Selgita milline on Alan Chalmersi sõnul tavaarusaam faktide ja teaduse seosest. Kas nõustud, et selline arusaam on levinud? Faktide ja teaduse seos seisneb sellel, et teadus põhineb faktidel. Faktid on need väited, mis on eksperimendi käigus kontrollitud või selgeks tehtud. Samuti peavad faktid olema need, mis üldjuhul on järele uuritavad, käega katsutavad ning silmaga nähtavad. Nõustun sellega, et see arusaam on levinud, kun aka meie teada oleva “teaduse” aluseks on
Tõde absoluutne või suhteline? Tõde on üsna keeruline ja mõtlema panev mõiste. Tuhandeid aastaid on selle üle arutletud. Levinud tavaarusaam on selline, et tõde on see, mis vastab tegelikkusele. Ka minu arvamus ühtib sellega. Kuid raske on anda tõele täpset definitsiooni. Leidsin raamaturiiulist oma ema kooliaegse filosoofia leksikoni ja seal on tõde sõnastatud nii: tõde on tegelikkuse õige mõtteline peegeldumine, mida kontrollitakse lõppkokkuvõttes praktika kriteeriumi abil. Ka sellega olen ma nõus. Kui tegelikkus vaataks peeglisse, siis näeks ta seal tõde ja seetõttu võiks tõe ja tegelikkuse vahele tõmmata
Kas kõik tõed on suhtelised ? Läbi aegade on filosoofid proovinud seletada mõistet ,,tõde", kuid keegi pole veel suutnud päris selget ja teiste filosoofidega kooskõlas olevat tähendust ehk definitsioon sellele anda. Minu arvates kõige täpsem ja tavaarusaam tõest on see, et tõde on see, mis vastab tegelikkusele. Nüüd tekib aga küsimus, kas kõik tõed on absoluutsed? Poola päritoluga filosoof Alfred Tarski leidis mõistele ,,tõde" väga selgesti mõistetava tingimuse: ,, Väide p on tõene siis ja ainult, kui p". Näiteks Eesti lipp on sini-must-valge siis ja ainult siis, kui Eesti lipp on sini-must-valge. Minu arvates on see väga selge ja arusaadav, sest lipp, mis ei ole sini- must-valge ei saa olla Eesti lipp
Peeter Müürsepp 22.02.2012 · Ülevaade Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust (mis on, taust, põhiülesanded) 500 sõna Puududa võib vaid 2 loengut (sh. Puudumine esimesest Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga seotud üritusest) · Referaat- lühike sissevaade mingisse globaalprobleemi Globaliseerumine Sissejuhatus Definitsioon (tavaarusaam): Globaliseerumine tähendab sageli sünonüümi ühele või mitmele järgmistest nähtustest: klassikaline liberaalne (vabaturumajanduse) poliitika maailmamajanduses (majanduse liberaliseerimine), lääne (ameerika) poliitilise, majandusliku ja kultuurilise mõju levik, Internetirevolutsioon, nagu ka arusaam, et inimkond seisab ühtse kogukonna kujunemise lävepakul, kus sotsiaalsete konfliktide allikad on hääbunud. Definitsioon (ühiskonnateoreetikud):
Teaduse all peetakse silmas: süstemaatiliste meetodite kasutamist andmete hankimiseks; andmete süstemaatilist analüüsi; tulemuste kriitiline hindamist. Sotsiaalteaduste uurimisobjektiks on inimene ja inimühiskond. Nimetage sotsiaalteadusi! Mida nad täpsemalt uurivad? Sotsiaalteadused on erilised: Ühe nähtuse seletamiseks on tihtipeale mitu võrdselt aktsepteeritud teooriat. Sotsiaalteaduslike uurimisobjektide kohta on inimestel tavaliselt olemas tavaarusaam. Te istute õhtul sõpradega teelauas. Mille üle te arutate järgmistel teemadel: Valgu biosüntees? Intelligentsus? Sotsiaalteaduste terminoloogiasse kuuluvatel sõnadel on tavaliselt ka argikeelne tähendus. PS Teadusliku keele kasutamine ei tähenda automaatselt, et info oleks teaduslik Inimese ja inimühiskonna kohta saame me teavet ka teadust mitte appi võttes (ja nii peabki olema!). Tavateadmine vs teaduslik teadmine
*Probleem:kas rattale tõmmatud vooruslik inimene on õnnelik? *Epikuurlased:ainus tõeline hüve on nauding (vastand-valu) *Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne- ataraxia(hingerahu),mis seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises *Selline seisund saavutatakase vaid vooruse läbi: -häid sõpru -ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi *Kas poliitik saab olla õnnelik? Vahekokkuvõte: *Erinevad arusaamad sellest, kuidas õnne mõista *tavaarusaam-õnn seisneb teatud asjade omamises *Platon, Aristoteles, stoikud-õnn on teatud sorti tegutsemisvõime *epikuurlased-õnn on teatud passiivne seisund Õnneliku elu erinevad vormid-Aristoteles -riigimehe elu -pol. Juht, kes rakendab õigluse,enesev''rikuse etc kogukonna hüvanguks -ei suuda rakendada tarkuse voorust oma elus -täiuslikem-filosoofi elu Aristoteles pol. Ja õnnest -pol. Eesmärgiks nagu inimestelgi on õnn -filos. vajavad pol. Ja poliitikud vajavad filosoofe -parim riigivorm:
-eesmärgid (telos) Epictetos – sündmused ei ole kahjulikud, vaid meie arvamus nendest. -õnn kui lõppeesmärk > lõplik, kõrgeim hüve> mitteinstrumentaalne ÕNN=VOORUS (stoikud arvavad) Erinevad arusaamad: Epikuurlased Tavaarusaam: Platon: Sokrates noomib ateenlasi nende valede Ainus hüve on nauding- ataraxia – vaba ärevusest, valust. eesmärkide eest (rikkus, kuulsus, au), õiges on tarkus, tõde, au) Eeldused: Kolme sorti inimesed: nauding, kuulsus, voorus head sõbrad (nende ringis)
küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (Kasmel & Lipand 2007) • Tervis on multidimensionaalne mõiste, sisaldades endas nii füüsilist kui psühholoogilist heaolu, tegutsemis- ja eneseteostusvõimet, sh stressi ja riskidega toimetuleku ja ressursside kasutamise oskust ning elu mõtte tunnetust. (Kasmel & Lipand 2007) Heaolu:
Ainus tõeline hüve ongi nauding. Õnn on eriline naudingutunne ataraxia me oleme vabad igasugusest valust ja vaimsest rahutusest. Ataraxia on mõõdetamatu suurus . See kas on või seda pole. Selline seisund saavutatakse vooruse läbi, eeldab : häid sõpru ; ihade ja ootsute piiramist, et vältida pettumusi. Kas poliitik saab olla õnnelik? Epikuurlaste vastus : õnnelik elu on poliitikast eemal, sõprade ringis. Kokkuvõte mis on õnn? Tavaarusaam õnn on see kui meil on surres kõige rohkem asju. Platon, Aristoteles ja stoikud õnn on teatud sorti tegutsemisvõime (aktiivne mitte passiivne). Epikuurlased : õnn on teatud passiivne seisund. Õnneliku elu erinevad vormid: Aristoteles. Riigimehe elu poliitiline juht, kes rakendab teatavaid voorusi selleks, et kogukonda teenida ja kõigil oleks parem elu. Ta ohverdab sellega, aga vooruse oma isiklikus elus, sest tal pole selleks aega
induktsiooniprobleem välditud – seda proovivad teha falsifikatsionistid (Karl Popper). 3 – peatükk. Vaatluse sõltuvus teooriast (edasine induktivismi kriitika): Naiivinduktivism väitis, et vaatlus annab tõese aluse teaduslike teadmisele. Vaatluse osas isaldab naiidinuktivistlik seisukoht tähtsat eeldust: teadus saab alguse vaatlusest ja vaatlus annab kindla aluse, millelt teadmisi tuletada. Peatükis on kriitika vaatluse staatuse ja rolli osas. 1.Tavaarusaam vaatlusest (49-50). Induktivistile on nägemine oluline kahes aspektis. Esiteks saab vaadelda ümbritsevat otsesel teel ehk sama informatsioon. Teiseks näevad kaks vaatlejat üldjuhul sama asja, kui vaatlevad sama objekti või olukorda ühes ja samas kohas ehk sama informatsioon. 2.Visuaalset kogemust ei määra alati kujutis võrkkestal (50-55). Ei pruugi samad vaatlejad saada sama visuaalset kogemust. Vaatlused pole ühesugused sest
See näitab, et psühholoogilistel väidetel on sama sisu kui füüsikalisel väitel. Sellest järeldatakse, et keha-vaimu probleem on pseudoprobleem, mis tuleneb mõistete loogika mittemõistmisest. Ei saa vastata küsimusele, kas vaim on olemas jne, sest need küsimused on mõttetud. Psühholoogilisi mõisteid tohib kasutada kui füüsikaliste väidete lühendeid. Väljaspool kasutamine on mõttetu. Sümptom ja protsess(Hempel). Tavaarusaam: protokoll-laused kirjeldavad väliseid sümptomeid, mis annavad märku vaimsetest protsessidest ja vaimsete protsesside toimumist saab järeldada sümptomitest. Neurathi analoogia: „kell käib valesti“ võtab kokku pikema keerulise jutu osutite liikumise kohta. Oleks absurdne öelda, et osutite liikumine on kella käimise sümptom, mis annab sellest ainult märku. Sama absurdne on öelda, et esitatud füüsikalised tingimused on üksnes valu sümptomiks, sest „Paulil on
· Eriline naudingutunne ataraxia valu ja vaimse rahutuse puudumine. Oleme õnnelikumad siis, kui vähem ihaldame, piirdume vähese, kui see-eest olulisega · Saavutatakse vooruse kaudu. Eeldab: · Häid sõpru · Ihade ja ootuste piiramist pettumuste vältimine, maailma melust kõrvaletõmbumine (nt poliitiline elu ei tee suure tõenäosusega õnnelikuks) · Õnnelik elu: elu sõprade ringis, eemal poliitikast Vahekokkuvõte: Tavaarusaam õnn seisab teatud asjade omamises Stoikud õnn on teatud sorti tegutsemisvõimes, aktiivne Epikuurlased õnn on passiivne seisund, mitte tegutsemine, vaid rahuliku seisundi saavutamine Õnneliku elu erinevad vormid: Aristoteles Riigimehe elu poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks. Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus. Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes.
kuuluvusest. Enamik nüüdisaegsetest lääne poliitilistest süsteemidest on seetõttu demokratiseerunud liberaalsed ühiskonnad. Liberaalne demokraatia on – formaalselt sõnastatuna – enamuse võimu põhimõttel rajanev representatiivvõimu süsteem, milles mõned indiviidiõigused on sellele vaatamata kaitstud riigi sekkumise eest ning neid ei saa piirata isegi valijaskonna enamus. Tavaarusaam demokraatiast – miks ja mille poolest ta erineb aristokraatiast, monarhiast, oligarhiast, despotismist või totalitaarsusest – on seotud doktriiniga suveräänsest rahvast, kes teostab oma võimu rahvahääletuse kaudu. Otsedemokraatia on politoloogia mõiste, mis tähistab sellist riigi valitsemisvormi, kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi ilma vahepealsete esindajateta.
(Isegi kui ainult üks õpetaja on „Avatumal“ klassikoosolekul saab õpetaja suunata klassi keskenduma sellistele küsimustele nagu: antud klassiga hädas, peame ikkagi pakkuma varajast kolleegituge). Tüüpiline – häiriv - Mis meie klassis selles teekonna etapis hästi toimib? – takistus hädasolevate õpetajate toetamisel on tavaarusaam, et märkimisväärsete oh- jamis- ja juhtimisprobleemide tunnistamine konkreetse klassi puhul on nõrkuse tunnus. - Miks need aspektid teie arvates meie klassis hästi toimivad? Negatiivseid ja ennasthävitavaid hoiakuid võivad aidata vähendada mittehinnanguline - Mis ei toimi hästi? kollegiaalne lähenemine ja konstruktiivne toetuse pakkumine. Loomulikult kujuneb
annaabi.ee 
