imiteermise kaudu. Suur osa sotsiaalsest käitumisest omandatakse teiste inimeste käitumise jäljendamise teel.Nii võib väikelastel olla eeskujuks nende vanemad,noortel iidoli käitumine jne Sotsiaalset õppimist iseloomustavad: 1. Uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihtilugu selle ühekordset nägemist 2. Nähtut ei pruugita jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord 3. Uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta. 4. Uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest(karistust toovaid käitumisviise püütakse pigem vältida). Sõstiaalse õppimise neli etappi: 1. Märkamine 2. Meeldejätmine 3. Reprodutseerimine ehk taastamine 4. Motivatsioon. 4.Mälu protsessid Mäluprotsessid on meeldejätmine(toimub tahtmatult või tahtlikult; seda hõlpsustab kordamine), meelespidamine (aktiivne protsess, mille käigus toimub talletava infoga mitmesuguseid muutusi
4. Sotsiaalne õppimine e mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude (mudelite) kaudu (jäljendamine, imiteerimine). Sotsiaalset õppimist iseloomustavad tunnused: · uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihti selle ühekordsest nägemisest (ei pea kordama, harjutama); · nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord; · uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; · uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida). Seejuures piisab tagajärgede ettenägemiseks ka n-ö kaasaelavast kogemusest: nt seades end mudelisiku (eeskujuks oleva isiku) asemele, saadakse aru, mis võib sellise käitumisega kaasneda. Kanada psühholoog A. Bandura eristab sotsiaalses õppimises 4 etappi:
õpetajad olema väga tähelepanelikud, kuidas nad käituvad ning reageerivad erinevatele sündmustele.Sotsiaalset õppimist on ulatuslikult uurinud Albert Bandura Allpool on toodud punktid, mis iseloomustavad sotsiaalset õppimist kõige paremini: · uue käitumisviisi omandamiseks, piisab tihti selle ühekordsest nägemisest; · nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid siis kui tekib sobiv olukord; · uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; · uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida, sest inimesel on võime seada ennast teise isik rolli). KOGNITIVISM 1920. aastate alguses märgati biheivioristliku õppimiskäsitluse piiranguid ning tunnetati, et õppimine ei toimu ainult stiimuli - reaktsiooni põhimõttel. Vastukaaluna kujunes sellele välja kognitivismi koolkond
2. Sotsiaalne õppimine e mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude (mudelite) kaudu (jäljendamine, imiteerimine). Sotsiaalset õppimist iseloomustavad tunnused: · uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihti selle ühekordsest nägemisest (ei pea kordama, harjutama); · nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord; · uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; · uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida). Seejuures piisab tagajärgede ettenägemiseks ka n-ö kaasaelavast kogemusest: nt seades end mudelisiku (eeskujuks oleva isiku) asemele, saadakse aru, mis võib sellise käitumisega kaasneda. Kanada psühholoog A. Bandura eristab sotsiaalses õppimises 4 etappi:
Sotsiaalset õppimist iseloomustavad tunnused: · uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihti selle ühekordsest nägemisest (ei pea kordama, harjutama); · nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord; · uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; · uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida). Seejuures piisab tagajärgede ettenägemiseks ka n-ö kaasaelavast kogemusest: nt seades end mudelisiku (eeskujuks oleva isiku) asemele, saadakse aru, mis võib sellise käitumisega kaasneda.
Seega peavad kõik täiskasvanud ja eelkõige õpetajad olema väga tähelepanelikud, kuidas nad käituvad ning reageerivad erinevatele sündmustele. Allpool on toodud punktid, mis iseloomustavad sotsiaalset õppimist kõige paremini: · uue käitumisviisi omandamiseks, piisab tihti selle ühekordsest nägemisest; · nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid siis kui tekib sobiv olukord; · uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; · uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida, sest inimesel on võime seada ennast teise isik rolli). Albert Bandura · Sotsiaalset õppimist on ulatuslikult uurinud Kanada psühholoog Albert Bandura (1925 - ...). Bandura pidas biheivioristide käsitlust õppimisest liiga lihtsustatuks, mis ei andnud täielikku seletust kogu õppimisprotsessi kohta.
Näiteks on kalade puhul raske saavutada seda, et nad õpiksid karistuse abil. (3: 93) 1.3 Vaatlus- ehk mudelõppimine Mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude kaudu. Sotsiaalset õppimist iseloomustavad tunnused: · uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihti selle ühekordsest nägemisest (ei pea kordama, harjutama); · nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord; · uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; · uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida). Seejuures piisab tagajärgede ettenägemiseks ka niiöelda kaasaelavast kogemusest: nt seades end mudelisiku (eeskujuks oleva isiku) asemele, saadakse aru, mis võib sellise käitumisega kaasneda. (10) Tihti õpitakse kõike oma nahal kogemata, teisi järgides. Mudeliks ei seata grupis kunagi kõige paremat ega halvemat
hiljem kui tekib sobiv moment. Sotsiaalse õppimise vahendusel ei õpita ainult ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumist ning võib omandada ka antisotsiaalseid käitumismalle. Punktid, mis iseloomustavad sotsiaalset õppimist kõige paremini: · uue käitumisviisi omandamiseks, piisab tihti selle ühekordsest nägemisest; · nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid siis kui tekib sobiv olukord; · uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; · uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasa toovaid käitumisviise püütakse pigem vältida, sest inimesel on võime seada ennast teise isik rolli). (Sotsiaalne õppimne, s.a) Bandura sotsiaalse õppimise teooria rõhutab teiste käitumise, suhtumise ja emotsionaalsete reaktsioonide jälgimist ja mudeldamist. Enamus käitumismustreid õpitakse läbi jälgimise.
Õpetaja edasine suunav tegevus võib seisneda abis ideede seostamisel, järelduste tegemisel ja diskussiooniks sobiva mikrokliima alalhoidmises. 2. Sotsiaalne õppimine ja seos operantse tingitusega: Sotsiaalne ehk jäljendamise teel õppimine (ka mallõpe) on vaadeldav operantse tingituse erijuhuna, sest: 1) siin jõuab oodatav uus käitumisviis õpilaseni vaatluse teel ning 2) pealtnähtud uusi käitumisviise jätavad inimesed sageli meelde ilma igasuguse välise tasustuseta. Sotsiaalset õppimist võib vaadelda inimõppimisel erineva operantse tingituse erijuhina , sest siin jõuab oodatav uus käitumisviis õpilaseni vaatluse teel. Veelgi omapärasemaks teeb selle õppimisviivsi fakt, et pealtnähtud uusi käitumisviise jätavad inimesed sageli meelde ilma igasuguse välise tasustuseta. Me õpime keerulisi käitumisviise vaid mudeli ühekordse nägemise põhjal, ilma et keegi neid sel otstarbel spetsiaalselt treeniks. Lastel algab jäljendamine sageli
4. Sotsiaalne õppimine e mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude (mudelite) kaudu (jäljendamine, imiteerimine). Sotsiaalset õppimist iseloomustavad tunnused: · uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihti selle ühekordsest nägemisest (ei pea kordama, harjutama); · nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord; · uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; · uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida). Seejuures piisab tagajärgede ettenägemiseks ka n-ö kaasaelavast kogemusest: nt seades end mudelisiku (eeskujuks oleva isiku) asemele, saadakse aru, mis võib sellise käitumisega kaasneda. Kanada psühholoog A. Bandura eristab sotsiaalses õppimises 4 etappi:
(Bobo-nuku) Sotsiaalse õppimise teooria Teooria käsitleb laste ja täiskasvanute õppimist, kus vaatleja hakkab eelnevalt teise inimese jälgimise teel õpitud käitumist imiteerima. uue käitumisviisi omandamiseks, piisab tihti selle ühekordsest nägemisest; nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid siis kui tekib sobiv olukord; uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida, sest inimesel on võime seada ennast teise isik rolli). Enesetõhusus on Kanada psühholoogi Albert Bandura sotsiaal-kognitiivse teooria võtmemõiste (Bandura, 1986). Albert Bandura pakkus enesetõhususe kontseptsiooni Sotsiaal-kognitiivne teooria keskendub õppimise ning tunnetuslike, sotsiaalsete ja motoorsete soorituste uurimisele.
annaabi.ee 
