millistel seaduspärasustel rajanevad metoodikad õpilaste distsiplineerimiseks tasustamisega, millised on õpilaste väärkäitumist alalhoidvad põhilised sotsiaalsed tegurid, milliste üldpõhimõtetega tuleb arvestada käitumise modifitseerimise metoodika rakendamisel õpilaste distsiplineerimisel, millised on tuntumad tasustusel rajanevad õpilaste distsiplineerimise kompleksmetoodikad ning mis teeb raskeks nende kompleksmetoodikate rakendamise. Tasustuse ja karistuse mõisted Kinnitus ehk tasustus on sündmus või stiimul, mis suurendab või hoiab alal sõltuvusseost märguande ja reageeringu vahel (Krull, 2000). Näiteks kui ema kiidab last toa koristamise eest, kes hakkab seejärel järjekindlalt oma tuba korras hoidma, toimib kiitus kinnitusena. Kinnitus võib olla nii positiivne kui negatiivne. Positiivne kinnitus ehk tasustamine
suhtes, nõrgenevad seosed selle olukorraga, nii et kui olukord kordub, korduvad need väiksema tõenäosusega. Mida suurem on rahuldus või diskomfort, seda suurem on sideme tugevnemine või nõrgenemine." (Thorndike 1911) Teiste sõnadega, kinnitatud reaktsioonid kalduvad juurduma ning karistatud reaktsioonid kaduma. Rangemalt väljendudes võib öelda, et kass õppis reageerima kindlatele keskkonnaoludele ehk märguandele uuel viisil, mis kindlustas tasustuse, vaadeldaval juhul ihaldatud toidu kättesaamise. Psühholoogid nimetavad operantse tingituse puhul tasustamist ka käitumise kinnitamiseks ehk sarrustamiseks. Thorndike'i tööde mõju õppimise uurimisele. Biheivioristliku koolkonna, eriti Thorndike'i fundamentaaluurimused õppimise seaduspärasustest andsid tõuke väga erinevate õppimisega seostuvate probleemide sügavamaks uurimiseks. Osa järgnenud uurimustest lähtus rangelt biheivioristlikust stiimul-
seoste tekkimine keskkonna märguannete ja sellele järgnenud tasustava reageeringu vahel. Ka suur osa kooliõpingustest toimub operantse tingituse vahendusel. Näiteks vastates õpetajale, saab õpilane õpetaja tunnustuse osaliseks kiitmise või hinde näol. Väga paljud õpilased sooritavad kodutöid vaid seetõttu, et pälvida õpetaja või vanemate tunnustus või lihtsalt vältida ebameeldivusi. Tasustuse või kinnitusena toimib õpilaste puhul vaid see, mis on neile meeldiv ja ihaldav. (Krull E, 2000) 3.3. B. F. SKINNERI UURINGUD. VORMIMINE, PROG- RAMMÕPE JA ÕPETAVAD MASINAD Skinner uuris õppimise biheivioristlike seaduspärasuste rakendamist õpetamisel. Ta uuris kuidas keskkonnaga manipuleerides saavutada õppimisel maksimaalne efekt. Skinneri üheks olulisemaks õppimise seaduspärasuseks olid taastumisgraafikud. See ütleb, et õpitu jääb
Toetudes Thorndike efektiseadusele, arendas Skinner välja käitumise vormimise metoodika. See rajaneb tasustamisel ranges sõltuvuses sooritatavast tegevusest. Vormimisel tasustatakse ehk kinnitatakse sooritatud tegevust kindlate kriteeriumitega. Nt sooritatud tegevus on esimeseks sammuks lähenemisel eesmärgiks olevale käitumisoskusele. Saavutanud sel viisil stabiilse reageerimise, asutakse tööle järgmisel lähenduseetapil, kuni lõpuks jõutakse soovitud lõppkäitumiseni. 8) Tasustuse tõhususe kindlustamine. Õpitu kinnistub kõige paremini, kui tasustada keskmise sagedusega, kuid muutuva intervalliga. Õpetajal tuleb luua õppekeskkond, kus igal õpilasel püsib tasustusootus. Muidu võib õpilasel tekkida tunne, et õpetaja tunnustusele ei maksa loota ja ta loobub selle nimel pingutamast. Kui aga õpetaja suudab luua klassis õhkkonna, kus õpilased töötavad õppematerjalidega entusiastlikult tasustuse ootuses, jääb ka õpitu paremini meelde.
harjutamisse lülitada mängulisi, võistlus võtteid. Operantne tingitus. Stiimul reaktsioon (R-S) Suutlikkus meelde jätta saadud kogemust. (E. L.Thorndike) kinnitamine- tasustamine (kass sai toidu kätte nupule vajutades). Harjutamise seadus kordamine tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost. Efekti seadus- käitumine mis toob kaasa meeldivaid elamusi hakkab korduma. Vajalik on tagasiside. suur osa õpingutest toimub operantsuse tingituse vahendusel. tasustuse ja kinnitusena toimib see,mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. Üleõppimine ja jaotatud praktika. Üleõppimine (kordamine) aitab materjali paremini meeles pidada. Pikem kordamine ei õigusta nähtud vaeva. kokkusurutud ajas õppimine õppimine toimub vahetpidamata pikema aja jooksul (huvi korral annab häid tulemusi) jaotatud ajas õppimine lühikeste sessioonidena (mehhaanilise meeldejätmise korral) tagasiside- edukuse kindlustab adekvaatne tagasiside tulemustest
omistama oma käitumise põhjused sisemistele motiividele. Järelikult võib juhtuda, et õpetaja püüd saavutada välise tasustamisega suuremat kontrolli õpilase käitumise üle võib mõnikord viia õpilase sisemise motivatsiooni langusele, sest ta ei tunne end enam olukorra peremehena.. Üldjuhul ei vähenda väline tasustamine sisemist motivatsiooni. Sõnaline kiitmine hoopis tugevdab seda Vastupidi välise tasustuse negatiivsest mõjust suurendab väline tasustamine üldjuhul inimeste sisemist motivatsiooni. Ka koolis aitab õpetaja tunnustus pigem kaasa huvi tundmisele aine vastu, kui toob kaasa õpilaste huvi languse. Ometi ei tohiks unustada, et kui väline tasustus on suunatud sisemise motivatsiooni ajendatud käitumisele diametraalselt vastupidise käitumise toetamisele, kaasneb üldjuhul sisemise motivatsiooni langus. 17
järgneb karistus sageduselt vähenema. 4. Operantse tingimise erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingimisest. Klassikaline on teise tegevuse tulemusel vallandunud reaktsioon. 5. Üleõppimise ja jaotatud praktika mõisted. Üleõppimisjuhtude uurimine näitas et kui jätkata õppematerjali kordamist pärast selle reprodutseerimise võime saavutamist, jääb õpitu paremini meelde. 6. Ülekande piiratus õppimisel. Vormimine. Tasustuse tõhususe sõltuvus sagedusest. Kokkusurutud ja ajas õppimise tulemuste võrdlus näitas, et üldjuhul on efekt suurem kui õppimine toimub lühikeste sessioonidena pikema aja vältel. Ka kujuneb õige käitumine paremini, kui saadakse adekvaatset tagasisidet õpitava oskuse sooritamisest. Käitumise vormimist alustatakse toimingu kinnitamisest, mis on kõige lähemal soovitud lõppkäitumisest. Tasustuse või kinnitusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. 7
Need seaduspärasused kehtivad teatud piires. Stiimul-reaktsioon-seoste kujunemist mõjutavate faktorite uurimine tõi esile mitmeid täiendavaid õppimise seaduspärasusi. Erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest – S-R seos on õppimine oma tegevuse resultaatidest. Klassikaline oli teise tegevuse tulemusel vallandunud rektsioon. Üleeõppimise ja jaotatud praktika mõisted. Ülekande piiratus õppimisel. Vormimine. Tasustuse tõhususe kindlustamine. Operantse tingituse toimemehhanismi eripära inimõppimisel. Üleõppimisjuhtude uurimine näitas, et kui jätkata õppematerjali kordamist pärast selle reproduktseerimise võime saavutamist, jääb õpitu paremini meelde. Kokkusurutud ja jaotatud ajas õppimise tulemuste võrdlus näitas, et üldjuhul on efekt suurem, kui õppimine toimub lühikeste sessioonidena pikema aja vältel. Ka kujuneb õige
rühmadevahelist võistlust. Kuna individuaalvõistlusega kaasneb oht, et ebaõnnestumise korral tuntakse kaasõpilaste ees piinlikkust, on parem kasutada rühmavõistlust ja rõhuda rohkem õpitava sisule. Sobib rohkem rutiinsete õpitegevuste stimuleerimiseks. Ei tule kasuks loomingulisust ja uurimuslikkust eeldavate ülesannete puhul. Võistluslikkus stimuleerib kõigi õpilaste õppimist üksnes siis, kui neil on võrdsed võimalused võita. Õppimine vaid välise tasustuse ootuses ei kindlusta süüvimist õpitavasse. 26. Põhilised meetodid ja võtted väärtustamise suurendamiseks sisese motiveerimisega. Lähenemise voorused ja puudused Põhilised meetodid ja võtted õpitava väärtustamiseks sisemisele õpimotivatsioonile rõhumise teel. Sisemine motivatsioon toetub huvile ja enesetasustusele, mida ammutatakse tegevusest endast. Kuigi kogu õppimise rajamine sisemisele motivatsioonile on ebareaalne, saab alati
Sotsiaalkognitiivsed õppimisteooriad 1. Mis on põhiliseks õppimise ajendiks sotsialkognitiivse õppimise teooria järgi? Sotsiaalkognitiivse õppimisteooria rõhutab ootuse rolli õppimise ajendina. Ootust võib pidada tasustuseks või ka negatiivseks tasustuseks (ebaedu tähenduses), kui tõmmata paralleele biheivioristliku õppimise seletusega, kuid selle erinevusega, et seos reageeringu ja tasustuse vahel ei ole sotsiaalkognitiivse õppimisteooria puhul vahetu ega automaatne. 2. Millise kolme faktori vastastikuse toimena näeb sotsiaalkognitiivne teooria käitumist konkreetsetes situatsioonides? Sotsiaalkognitiivne õppimisteooria on seisukohal, et (edu)ootus, keskkonna olud ja käitumine, on vastastikuses toimes. 3. Millist kolme jäljendava käitumise liiki/tüüpi eristatakse sotsiaalkognitiivse õppimisteooria järgi?
annaabi.ee 
