tasakaalupunktis võrdub jääktulu püsivkuludega. Võttes arvesse veel seda, et tasakaalupunkt võrdub tasakaalupunktiga ühiku kohta, mis on korrutatud müüdud ühikute arvuga, saame järgmise valemi tasakaalupunkti arvutamiseks: Püsivkulud 30000 Tasakaalupunkt ühikutes =-------------------------- = ----------- = 100 Ühiku jääktulu 300 Tasakaalupunktiks kujunes 100 ühikut (tooli). Tasakaalupunkti on võimalik väljendada ka müügikäibena (rahas): Püsivkulud 30000 Tasakaalupunkt (rahas) =-----------------------=------------= 70000 kr. Jääktulumäär 0.4285 Soovitud kasumile vastava müügimahu leidmine Kui soovime teatava kindla kasumi projekteerida, peab teadma, et JÄÄKTULU peab katma nii püsikulud kui ka kasumi ja vastama seega järgmistele tingimustele:
12.- 10 400 -380 11.- 0 500 -500 10.- 0 600 -600 Kasutades näites 6 toodud andmeid koordinaatteljestikus, saame nõudluse ja pakkumise struktuuri esitada graafiliselt (joonis 5). Nagu näeme, graafikus nõudluse ja pakkumise kõverad lõikuvad (punktis T). Nõudlus- ja pakkumiskõverate lõikepunkti nimetatakse turu tasakaalupunktiks, sellele vastavat hinnataset tasakaaluhinnaks ning kaubakogust tasakaalukoguseks. Tasakaalukoguse korral on nõutavad ja pakutavad kogused turul võrdsed. Joonis 5. Nõudlus- ja pakkumiskõverad. Nõudluse-pakkumise mudel. See joonis vajab kindlasti kujundaja abi, ma ise ei saa paremaks. 20 Pakkumine T 15 hind 10
pakutava koguse. Hinda, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad, nimetatakse tasakaaluhinnaks turu tasakaal tähendab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil hinnatasandil nõudlus ühtib pakkumisega tekib turu tasakaal.pannes nõudluse ja pakkumise kõvera ühele teljestikule saame nõudluse pakkumise mudeli. Kõverad lõikuvad nim tasakaalupunktiks. Vastavat hinda tasakaaluhinnaks ja kogust tasakaalukoguseks. Tasakaal püsib kuni tuleb mingi mõjur ja tasakaal hakkab nihkuma. Ülepakkumise puhul langeb hind ja tasakaalu hinnani (kinnisvara). Defitsiidi tingimustes hind tõuseb ja siis stabiliseerub(tatar, nafta). Nõudluse mõjur- munad sisaldavad kolesterooli. Mõjurid -nõudlus- hind väheneb ja samuti pakutav kogus. Suureneb pakkumine
14.- 30 120 13.- 20 140 12.- 10 400 11.- 0 500 10.- 0 600 Kasutades näites 6 toodud andmeid koordinaatteljestikus, saame nõudluse ja pakkumise struktuuri esitada graafiliselt (joonis 5). Nagu näeme, graafikus nõudluse ja pakkumise kõverad lõikuvad (punktis T). Nõudlus- ja pakkumiskõverate lõikepunkti nimetatakse turu tasakaalupunktiks, sellele vastavat hinnataset tasakaaluhinnaks ning kaubakogust tasakaalukoguseks. Tasakaalukoguse korral on nõutavad ja pakutavad kogused turul võrdsed. 9 Joon is 5. Nõudlus- ja pakkumiskõverad. Nõudluse- pakkumise mudel. TURUHIND
informatsioon, siis on nendel turgudel esinev tasakaal Pareto-efektiivne. 11.Pareto printsiip ja kasulikkuste võimaluste raja. Vilfredo Pareto (1848-1923) nime järgi nimetatakse iga ressursside paigutusviisi või kaupade jaotust tarbijatele Pareto paranduseks kui selle tulemusena kellegi seisund paranes ning samal ajal kellegi teise seisund ei halvenenud. Tasakaalupunkti, kus sellised heaolu suurendavad vahetused enam võimalikud ei ole, nimetatakse Pareto optimumiks või efektiivseks tasakaalupunktiks. Pareto paranduste kaudu optimumi poole liikumine läbi vahetuste sõltub esialgsest kaupade jaotusest. Kuna neid jaotusi, millest vahetused saavad alata, on palju, siis on ka Pareto optimumide arv suurem kui üks. Tegelikult on neid suur hulk kuna ka esialgse jaotuse võimalusi on suur hulk. Erinevaid Pareto optimume ühendavat kõverat nimetatakse lepingukõveraks. 12.Heaoluökonoomika teine põhiteoreem.
● raha ajaväärtust ja riske ignoreeritakse. --- Kulu-mahu-kasumi analüüsi üheks keskseks mõisteks on kasumilävepunkt ehk kasumilävi, mis on selline müügimaht, mille puhul kõik kulud on kaetud tuludega ja pole kasumit ega kahjumit. Müügimahu (tootmismahu) suurenedes üle kasumiläve hakkab ettevõte kasumit saama. Kasumiläve saab väljendada nii naturaalühikutes kui ka rahas. Kasumilävepunkti võib nimetada ka tasuvuspunktiks või tasakaalupunktiks. 19 Teiseks keskseks mõisteks kulude, mahu ja kasumi analüüsimisel on piirkasum, mida võib arvutada kolmel moel: kogusummas, kaubaühiku kohta või osatähtsusena müügikäibest (st piirkasumimäärana). Esimesel juhul leitakse piirkasum kogu müügitulu ja kõigi muutuvkulude vahena, teisel juhul kaubaühiku müügihinna ja ühiku muutuvkulude vahena.
milline müügimaht on vajalik tasakaalupunkti (kasumiläve e kulude katte) saavutamiseks; milline müügimaht on vajalik soovitud kasumi saamiseks; millist kasumit võib loota teatud müügitulu mahu korral; kuidas mõjutavad müügihind, muutuvad kulud, püsikulud ja tegevusmaht kasumit Taset, kus müügitulu katab täpselt ära nii muutuv- kui ka püsikulud ja kasum on võrdne nulliga nimetatakse tasakaalupunktiks ehk kasumilävepunktiks. Tasakaalupunkt on tase, kus müügitulu katab täpselt ära kulud. Kui müügimaht ületab tasakaalupunkti taset, tekib esmakordselt kasum. See on oluline teave nii kasumi planeerimise kui ka müügitegevuse tarvis. Kasumi kujundamiseks saame kasutada kahte näitajat – ühiku jääktulu ehk piirkasumit ja jääktulu (piikasumi) määra. Ühiku jääktulu e piirkasum näitab kui palju suureneb kasum toodangu müügimahu suurenemisel ühe ühiku võrra.
Kuna hind ei saa negatiivne olla, siis teisel lahendil PAKKUMINE puudub mõte ja selle jätame kõrvale. Nõutav kogus qD Vastus: Tasakaal turul saabub 12,5 kroonise hinna korral. 12,5 Hind p Juuresolev joonis kujutab nõudmise-pakkumise mudelit. Nõudmise ja pakkumise lõikepunkti nimetatakse tasakaalupunktiks, sellele vastavat hinda tasakaaluhinnaks ja kaubakogust tasakaalukoguseks. Piirkonda, kus nõudmine on pakkumisest suurem, nimetatakse ülenõudmiseks või alapakkumiseks. Piirkonda, kus pakkumine ületab nõudmise, nimetatakse ülepakkumiseks või alanõudluseks. 19 Matemaatika ja statistika 2008/2009 ÜLESANDED Ülesanne 3-9
Kuna hind ei saa negatiivne olla, siis teisel lahendil puudub mõte ja selle jätame kõrvale. Kontroll: q S (12,5) ' 2 @ 12,52 % 3 @ 12,5 & 70 ' 280 q D (12,5) ' 380 & 8 @ 12,5 ' 280 Vastus: Tasakaal turul saabub 12,5 kroonise hinna korral. Graafik joonisel 26 kujutab nõudmise-pakkumise mudelit. Nõudmise ja pakkumise lõikepunkti nimetatakse tasakaalupunktiks, sellele vastavat hinda tasakaaluhinnaks ja kaubakogust tasakaalukoguseks. Piirkonda, kus nõudmine on pakkumisest suurem, nimetatakse ülenõudmiseks või alapakkumiseks. Piirkonda, kus pakkumine ületab nõudmise, nimetatakse ülepakkumiseks või alanõudluseks. ÜLESANDED 3.17 Tooteühiku tootmiseks tehtavad kulutused on 30 kr ja nõudlust kirjeldab funktsioon q (p) ' & 100 p %10 000 , kus p on toote hind. Leida, millise hinna korral on kasum 100 000 krooni. 3
püsivkulude katmiseks ja tasakaalupunktis on nullkasum st tasakaalupunktis võrdub jääktulu püsivkuludega. Võttes arvesse, et tasakaalupunkt võrdub tasakaalupunktiga ühiku kohta, mis on korrutatud müüdud ühikute arvuga, saame valemi tasakaalupunkti arvutamiseks: 1. Tasakaalupunkt ühikutes= Püsivkulud/ ühiku jääktulu Nt 30 000/(700-400)=100 Tasakaalupunktiks kujunes 100 ühikut (tooli) 2. Tasakaalupunkt (rahas) müügikäibena =Püsivkulud / Jääktulumäär 30 000/0,4285=70 000kr Jääktulumäär =jääktulu/müügikäive Siit näeme, et müüdavate toodete hulk või käive peavad olema nii suured, et tekkiv jääktulu kataks ära ettevõtte püsikulud, mis ei ole seotud tegevusmahtudega. Antud kate kujundatakse ühiku jääktulu või jääktulu määra kaudu
annaabi.ee 
