............................................................................6 Kasutatud kirjandus...........................................................................................7 2 SISSEJUHATUS Mis on akrobaatika? Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda väljendatakse ka spordis. Akrobaatikaga on võimalik tegeleda erineva kehalise ettevalmistusega inimesel igas vanuse astmes. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust- eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumises- võib nimetada akrobaatikaks. Akrobaatika kattub tantsu, erinevate spordialadega, näiteks vettehüpped ning usukommetega. Akrobaatika harjutused arendavad jõudu, osavust, painduvust, kiirust, liigutuste koordinatsiooni, ruumitaju, tasakaalutunnetust ja teisi omadusi.
Vahendit peab nii parema kui ka vasaku käega kasutama võrdselt. See on tehtud puust või plastist. Selle diameeter on 80-90 cm ja ta peab kaaluma vähemalt 300 grammi. 2. Eesti meister iluvõimlemises aastatel 2003-2008 (Perekonnanimi). Spordiklubi Velar. 3. Rõngakava koosneb 18-st kehaelemendist. Nendest 25% peavad olema hüpped, 25% ................, 25% tasakaalud ja 25% painduvuselemendid. 4. See on kitsas vahend, millel saab teostada mitmesuguseid tasakaaluharjutusi ja võimlemisega seotud harjutusi nt: toenghüpped, kägarhüpped. 5. Kuidas nimetatakse neid võimlemises kasutatavaid vahendeid? Kasutatakse nt küünarvarstoengust hoogtõus harkistesse ja toengusse. 6. See on põrgatuse, visete ja veerete vahend. Sellega sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. See on dünaamiline vahend, mis kava jooksul ei tohi olla staatikas
nimetatakse tasakaalupinki. Core-pinki on võimalik kallutada küljelt küljele, aga ka pöörata. Pingil on kaks jäikustaset, mille abil muudetakse selle liikuvust ja tasasust. Siserattatreeningul kasutatakse spetsiaalset spinninguratast, kus on reguleeritavad nii sadula ja lenkstangi kõrgus kui ka koormus. Bosu treeningul kasutatakse spetsiaalset bosu-palli, õhuga täidetud poolikut kummipalli, millel on palli- ja pingipool, harjutusi tehakse mõlemal poolel. Sellega on võimalik teha tasakaaluharjutusi, mis treenivad tõhusalt kerelihaseid. Lisaks on bosu hea rasvapõletustreening, aitab õppida paremini keha tunnetama ning annab kaunima rühi. Gymstick on teleskoopehitusega kepp, mis on kõikidele sobiv lihtne ja efektiivne treeninguvahend, millega saab teha sadu efektiivse mõjuga lihase- ja venitusharjutusi. Gymsticki erisuseks on takistuse reguleerimise võimalus ka liigutuse ajal. Võimalik on sooritada ka mõjusaid tasakaaluharjutusi, samuti eri
Tallinna Lilleküla Gümnaasium AKROBAATIKA Referaat Koostaja: Anna-Mari Ausa Juhendaja: Sirje Volmer Tallinn 2013 Sisukord Akrobaatika Tirel ette ja taha Kätelseis Sild Kasutatud kirjandus Akrobaatika Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viiakse läbi ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Peaaegu igasugust spordiala, mis sisaldab endas täieliku kehalist liikumist saab pidada akrobaatikaks. Akrobaatikat sisaldavad ka tantsud, erinevad spordialad ning vettehüpped. Akrobaatikat hõlmab: · keerulised tasakaaluharjutused · väledus · koordinatsioon Akrobaatika on ka kunstilise isetegevuse zanr, millest esteetilise naudingu kõrval on suur tähtsus noorte igakülgsel füüsilisel arendamisel.
Alustades intensiivset treeningut ilma eelneva soojenduseta, suureneb oluliselt vigastada saamise tõenäosus. Korralikult läbiviidud soojendus tagab treeningu parema kvaliteedi ja vähendab sporditrauma saamise ohtu. Soome UKK-Instituudis läbiviidud uuringust selgus, et hüppe- ja põlveliigeste traumasid on aktiivsetel sportijatel võimalik tunduvalt vähendada, kui nad vaid enne treeningut end korralikult soojaks võimleksid ega unustaks ka tasakaaluharjutusi. Katsealusteks olid uuringus umbes 460 saalihokit harrastavat 16-50aastast naist, kes olid jagatud kahte gruppi. Üks rühm tegi terve hooaja vältel 1-3 korda nädalas umbes 20 minutit kestvat erinevatest harjutustest koosnevat soojendusvõimlemist. Harjutati nii jooksutehnikat, tasakaaluharjutusi, tehti kergeid hüppeid, jalalihastele ka jõuharjutusi. Teise rühma soojendusvõimlemine oli tunduvalt lühem.
spordialadel või tegevustes, mis on seotud näiteks keha pöörlemise, rippumise ja toenguga. Võimelise eesmärgkiks on arendada paindlikust, tasakaalu hoidmist ning tagada liigeste ja lihaste parem ja vastupidavam töö. (Viide: http://www.cs.ut.ee/~vello/VoimlemiseOpik.PDF) Akrobaatika Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes saab pidada akrobaatikaks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt vette hüpped ning usukommetega. ( Viide: https://www.salto-youth.net/downloads/toolbox_tool_download-file-252/hold.jpg) Kommentaar: Joonisel on näidatud kuidas õigesti toetada erinevate harjutuste puhul .
Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Akrobaatika on ka kunstilise isetegevuse zanr, millest esteetilise naudingu kõrval on suur tähtsus noorte igakülgsel füüsilisel arendamisel. Sportakrobaatika on dünaamiline ja vaatemänguline spordiala, mida harrastavad nii naised kui ka mehed. See spordiala arendab jõudu, vastupidavust, koordinatsiooni, painduvust ja julgust. Harjutusi sooritatakse koos muusikaga, et saavutada keha liikumise suuremat väljendusrikkust.
Põlva Ühisgümnaasium Akrobaatika Autor: Tiina Luht Juhendaja: Liidia Petrova Põlva 2008 Akrobaatika Akrobaatika (tuleneb kreeka keelest: akros -- kõrge; bat -- kõndima) on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust - eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes - saab pidada akrobaatikaks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt. vettehüpped ning usukommetega. Ühes teatmeteoses (1985, ENE1, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, A-Cent Tallinn: Valgus) on akrobaatikat kirjeldatud järgnevalt:
erinevatest tantsudest. Algajate tundides kasutatakse lihtsamaid tantsulisi kombinatsioone, edasijõudnute tunnis on liikumised keerulisemad ja ka koormus organismile tugevam. · Bosu - treening - kujutab endast aeroobset treeningut koos tasakaalu ja lihastreeningu harjutustega, milleks kasutatakse õhuga täidetud poolikut kummipalli. AKROBAATIKA Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust -- eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes -- saab pidada akrobaatikaks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt vettehüpped ning usukommetega. ILUVÕIMLEMINE Iluvõimlemine on ennekõike võistlussport, millega üldjuhul tegelevad noored vanuses 6-17. Seepärast võib iluvõimlemisest rääkida kui noortespordist
Tallinna Ülikool 2 Suusatamise tehnikast ja treeningust 2.1 Õige tehnika valdamine Õige tehnika valdamine on kasulik mitmel põhjusel: Hea tehnika korral kulutatakse sama maa läbimiseks vähem energiat; Väiksem vigastuste ja kukkumiste oht; Hea tehnika võimaldab suusatamisest mõnu tunda. Suusatamisega alustamisel on soovitatav teha mõningaid juurdeviivaid tasakaaluharjutusi. Paaril esimesel nädalal on kindlasti oluline õige suusatamisoskuse omandamine ja tasakaalu kindluse saavutamine. Esialgu suurendatakse treeningu kestvust ja hiljem võib suurendada kiirust. Kui harrastaja ei oska paigal ühtegi suusataja liikumisasendit sooritada, ei tunneta keharaskuse paiknevust, selle liikumist ette varvastele, taha kandadele või raskuse kandumist ühele jalale ja teise vabastamist, siis hakkavad need puudused häirima ka tegevusi liikumisel.
täiskasvanu abi ja sekkumiseta. Vabadusega koos õpib laps varakult vastutustunnet. Ta õpib kaaslastega arvestama ja nende tööd hindama. Foto 3. tänapäevased Montessori õppevahendid 9 Lapsele antavates ülesannetes sisaldub alati kontrollielement, nii et laps saab ise aru, kas ta tegevus õnnestus. Maria Montessori pidas väikelapseeas oluliseks ka tasakaaluharjutusi, kuna lapse keha on ebaproportsionaalne. Mõningaid näiteid selle kohta, mida Montessori lasteaias harjutatakse: 1. avamise ja sulgemise harjutamine (sahtlite, uste, kraanide) 2. raamatu kasutamine (võtmine ja asetamine riiulile, lehtede keeramine) 3. toidu valmistamine (kartulite pesemine, koorimine, munade koorimine, toidu asetamine vaagnale) 4. põranda puhastamine (harja kasutamine, mahakukkunud prügi kokkupühkimine, prügikühvli kasutamine)
valik, rahulik tempo, rahulik muusika ja dünaamika aitavad leida aega ja ruumi tänase päeva kiires, toimekas maailmas.Trenn sobib kõigile olenemata vanusest. (10). 6.9. Bosu Treeningtund, kus kasutatakse spetsiaalset bosu-palli. Bosu-pall on õhuga täidetud poolik kummipall. Tunnis tehakse harjutusi, kasutades bosu-palli mõlemat poolt nii palli- kui pingi poolt. Bosu treening koosneb aeroobsest osast, kus tehakse põhisamme, lihtsaid sammukombinatsioone, hüppeid, erinevaid tasakaaluharjutusi, mis treenivad väga thusalt kerelihaseid. Lihastreeningu osas treenitakse kere- ja ülakeha lihaseid. Tund lõpeb venitusharjutustega. (10). 6.10. Aero-fatburn On keskmise pulsisagedusega, intensiivne ja pideva liikumisega, aeroobset vastupidavust arendav treening. Tunnile on iseloomulik pikem, lihtne sammukombinatsioon ning suur korduste arv. Tund algab 5 min. soojendusega, millele järgneb 40-minutiline aeroobne osa, mis on üles ehitatud aeroobika põhisammudest
viiel päeval nädalas mõõduka koormusega (keskmise intensiivsusega) vähemalt 30 minutit või kolmel päeval nädalas kõrge intensiivsusega vähemalt 25 minutit · Vajaliku liikumishulga võib koguda vähemalt 10-minutiliste järjepanu kestvate tegevustena · Igasugune liikumine tuleb tervisele kasuks ka siis, kui liikumisvõime on piiratud · Mida ühtlasemalt on liikumine nädala peale ära jaotatud, seda parem tervisele 2. Treenida lihaseid kaks või rohkem korda nädalas 3. Teha tasakaaluharjutusi kolm või rohkem korda nädalas 4. Säilitada liigesliikuvus ja lihaselastsus venitusharjutustega 5. Viia miinimumini igapäevane istumisaeg ja ekraaniaeg 6. Viibida võimalusel värskes õhus Ülekaalulistel on soovitatav: 1. Liikuda regulaarselt: · Edukaks kehamassi langetamiseks ja languse säilitamiseks tuleks liikuda keskmise intensiivsusega vähemalt 60 minutit päevas · Kui esialgu ei ole soovitatav liikumiskogus jõukohane, siis tuleb alustada endale sobivast ajalimiidist
• vigastuste vältimiseks LIIKUMISSOOVITUSED: 1. Liikuda regulaarselt – vähemalt 150 minutit nädalas (kuni 300 min.) • 3-5 x nädalas mõõduka intensiivsusega kokku 150 min, tugeva intensiivsusega 75 min * Lapsed: igapäev 60 min mõõduka ja tugeva intensiivsuse juures • Tegevused peaksid olema võimalikult mitmekesised ja last köitvad * Vajaliku liikumishulga võib kokku koguda ka 10 minutit järjepanu kestvate tegevustena 2. Teha jõu- ja tasakaaluharjutusi 2-3 korda nädalas 3. Teha regulaarselt venitusharjutusi 4. Viibida värskes õhus nii palju kui võimalik 5. Viia miinimumini igapäevane istumisaeg ja ekraaniaeg – lähtuda vajadusest, mitte võimalusest Mõõdukas intensiivsus: higistamine ja hingeldamine, kuid üle selle on võimalik vestelda. Tugev intensiivsus: kehalise tegevuse ajal on rääkida raske. Makrotoitainete soovitused Soovitatav makrotoitainete tarbimine baseerub olemasoleval tõendusel nende
annaabi.ee 
