homostaas org Võime tagada sisekkstabiilusu Elundite talituse regulatsioon: 1. neutraalne regul-närvisüseemi vahendusel 2.humoraalne regul-hormoonide abil vere kaudu pos tagasisede org tekkinud kõrvalekallet võimendatakse veelgi nt sünnitus, oksend neg tagasiside-põhiline; väliskk saadakse inf ja sisekk püütakse muut nii, et kõrvalekalle väheneks nt soe-higistamine energia=ainev_kasv_metaboolne e kadu_väljaheited_uriin Veresuhk kt veri viib glükoosi iga raku mitokondrisse. G tuleb verre: 1.süsivesikute seedmine 2.glükogeenilõhustumine 3. glükoosi sünteesimine aminoh, rasv. Kui glükoosi tase vallandub insuliin, mis laseb liigse glükoosi rakkudesse ja muudab liigse glükoosi glükogeeniks, kui tase mad, siis vallandub glükagoon, mis lagundab glükogeeni glükoosiks. insuliin ja glükogeen on hormoonid, mis on ensüümid, neid tooab kõhunääre. Diabeet on insuliini puudulikkus org, mis on kaasasünd v pärilikkuse eelsoodumusega. Maks ül: veresuhkru...
Pingutuse ajal suureneb ka piimhappe sisaldus veres. Nii süsihappegaasi kui ka piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH tase. Hingamiskeskuses asuvad kemoretseptorid on tundlikud vere CO2 sisalduse ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaali hingamiskeskusesse, mis omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni. Nende muutuste tulemusena on hingamine sügavam ja kiirem. pH tase näitab organismi happeliseuse sisaldust Viikmaa, M./ Tartes, U. Bioloogia Gümnaasiumile II osa 3. kursus. Eesti loodusfoto, 2008 Südametöö ja hingamine Kui vere süsihappegaasisisaldus on langenud, saadetakse südamesse signaalid, mis vähendavad südame löögisagedust. Peale hingamisgaaside sisalduse veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid: · Adrealiin, mis eritub verre vastuseks stressile, erutusele või teistele emotsioonidele. See on hormoon, mis valmistab organismi ette tegevuseks, ja
pärilikkuse ainet ehk DNA-d on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades muudetud. (Ehrlich, et 4 al., 2006, lk 5) Geneetiliselt muundatud organismide tekitamisega tegeleb geenitehnoloogia. Geenitehnoloogia (ehk insenerigeneetika, tehnogeneetika) seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri - kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 37) Praegu turul olevad GMO põllukultuurid on eeskätt muudetud vastupidavamaks putukate või viiruste poolt põhjustatavatele taimehaigustele või on suurendatud nende herbitsiidikindlust. (GMO, 2017) 1.2.1. Geneetiliselt muundatud taimede saamise metoodika Geenitehnoloogid on hakanud otsima järjest uusi võimalusi, kuidas võimalikult eri viisidel ja täpselt tekitada soovitud omadustega geneetiliselt muundatud organisme. Transgeensete
Leukeemiate ja lümfoomide klassifitseerimine Immuunvastuses osalevate rakkude identifitseerimine Hormoonide identifitseerimine ja hulga määramine Kudede ja vere tüpeerimine Antikehi: Herceptin rinnavähi ja mõningate lümfoomide korral Panorex jämesoolekasvajate raviks Remicade reumatoidatriidi ja Crohni haiguse (teatud kroonilise soolepõletiku) raviks Orthoclone OKT3 südame, maksa ja neerude siirdamisel Kasutatud materjalid Viikmaa, M, Tartes, U, Bioloogia õpik gümnaasiumile II osa 3. Kursus. Eesti Loodusfoto Tartu 2008 http://www.ebu.ee/esitlus/meristeempaljundus_hybridoom.ppt http://a12klass.blogspot.com/2009/11/bioloogiatoo.html Tänan Tähelepanu eest
Vereringe regulatsioon Vereringe kapillaarides Kapillaarides toimub vere ja kudedevaheline ainevahetus, mille käigus toimib vaid osa kapillaare. Suletud kapillaarid avanevad ning kohalik verevool suurenevad kehalisel tegevusel. Vereringe veenides Veenides toimuva vere liikumise käigus surutakse veri edasi raskustungi toimel. Selle protsessi tagasiliikumist takistavad vastavad klapid. Rõhu muutumise veenides põhjustab rindkere liikumine hingates. Sissehingamisel rõhk langeb koguni alla atmosfääri rõhu, väljahingamisel aga tõuseb 2-5mm/Hg. Ka on veenivereringe suure venoosse süsteemi mahtuvusega. Väike vereringe Väike vereringe saab alguse südamest. Sealt paiskab parem vatsake venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad omakorda kapillaarideks. Kopsus toimub difusioon, mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad ed...
KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.annaabi.com/materjal-2111-kloonimine / 2010, 03.07. 2. http://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:wYi0JG7OV4J:powerhead.freehostia.com/studie/baka/KLON.pdf+kloo nimine&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEEShhRghJUrwxraQTzXnOydYA9dmtd OBRhey8TOgowE2zxME7MRBVLO3NTXrlkJrHeyQMfI7HhO1DkTVmfmMxw5zS F2nwyyIe8hbQ2XWVWPcCn68oiAzSaaMAcYb1yHaBDKebn6&sig=AHIEtbQPkb1 P_Yw9a26L89JSEZ33_FHmcg / 2010, 03.07. 3. VIIKMAA, M. TARTES, U. Bioloogia gümnaasiumile II osa 3. kursus. Tartu 2008.
mälurakud organitesse püsima mälurakkudena Kasutatud materjalid: · Tenson, T. 2003. Immuunsüsteem aitab nakkusest jagu saada. - Eesti Loodus 54 (9): 6-12. + samalt autorilt: · http://www.tlu.ee/files/arts/3217/Immuud8241fc5f3ef1e1fd9aebd25023bd84 d.pdf · Timmusk, S. 2003. Immuunsüsteemi evolutsioon loomariigis kestab lõputult. - Eesti Loodus 54 (9): 20-24. · Viikmaa, M., Tartes, U. 2008. Bioloogia gümnaasiumile II osa 3.kursus: 86- 89. · Kokassaar, U., Martin, M. 2003. BIOLOOGIA põhikoolile IV: 44-46. · Kahn, H., Loit H.-M. (koostajad) 2009. Tervise ABC: 172-175. · http://biomedicum.ut.ee/aran/aloeng/KKlymf.pdf · http://www.immunologyexplained.co.uk/HowItWorks.aspx · http://www.denniskunkel.com · http://www.hughston.com/hha/b_13_2_7a.jpg · http://4.bp.blogspot.com/_OrYGtRC--A8/SgySK0KW68I/AAAAAAAAC9E/ cKTSmyCmRHg/s400/lymphnodes.jpg
emotsioonide koondamiseks ning oluliste mälestuste talletamiseks. · Muinasjutud ja jutukeste kirjutamine: Muinasjutud sobivad hästi eelkooliealistele. Muinasjutu võib ette lugeda ning sel teemal pildi joonistada. Muinasjutt toetab joonistamise protsessi ning võtab vähemaks ärevust midagi ise välja mõelda. Jutukese võib lugeda enne kunstilist tegevust või toetavalt selle ajal, samuti on arendav ning infortmatiivne lasta lastel kirjutada jutukesi enda valmistatud tööde põhjal.(Tartes- Babkina,H; 2010) 1.2 Kunstiteraapias kasutusel olevad materjalid: Savi tekstuur võimaldab luua kolmemõõtmelist vormi, olles tihedas puutekontaktis. Savi saab puudutada ning savi poolt saab olla puututatud. Saviga töö annab võimaluse haarata tegevusse mõlemad käed ja kogu keha: haaramine, tampimine, voolimine. Pintsli ja pliiatsiga töötamisel ei ole otsest puutekontakti valmiva kunstitööga. Kunstitööd vesivärvidega võimaldavad tekitada õrnemaid struktuure, läbipaistvust
Foto 4. Sini-paelöölane. Foto internetist http://marika- klass.blogspot.com.ee/2015/01/2015-aasta-liblikas-ja-lill.html Otsustasin info liblikate kohta kirjutada eraldi kogumikuna (LISA 1), et see info ei võtaks töö kirjalikus osas liiga palju ruumi ja seda saaksid lugeda need, kes tahavad liblikate kohta rohkem teada saada. Infot liblikate kohta sain kahest raamatust: Eesti liblikate määraja, autorid J. Viidalepp, H. Remm ja Eesti päevaliblikad, autorid E. Õunap, U. Tartes. Kogumikus on liblikate fotod, mis on minu enda pildistatud ja juurde on otsitud info nende elupaiga ja toitumise kohta (Foto 5). Kaanepildiks infokogumikule valisin ühe liblika pildi pildikaardilt. 8 Foto 5. Infokogumiku foto. Foto autor Edvin Tämm 2. LIBLIKATELE KASTIDE VALMISTAMINE 2.1. Tööriistad ja materjal
kaitsealune liik. Paljudes riikides on ta väljasurnud. Mustlaik-apollo eelistab väiksemaid niite jõe kallastel. Seetõttu on ka oluline, et Eesti säiliks võimalikult palju niite, neid vajalikult hooldades. Kui inimene pöörab piisavalt tähelepanu liigikaitsele, siis on võimalik, et ka mustlaik- apollode arv Eestis suureneb. 9 Kasutatud kirjandus Ader, A. ja Tartes, u. (2010). Eesti looduskaitse. Tallinn, Keskkonnaamet. Boronina, V. ja Kabucis, L. (2011). Saagem tuttavaks niidud. Lätimaa Looduse Fond Liivamägi, A. 2006. Mustlaik-apollo levik ja seosed elupaigaga Kagu-Eesti populatsioonis. Tartu Ülikool, bakalaureusetöö Sterry, P. ja Mackay, A. (2005). Looduse taskuraamat. Liblikad. Tallinn, Varrak. Viidalepp, J. (2000). Mustlaik-apollo. ( Parnassius mnemosyne) Eestis. Tallinn, Teaduste Akadeemia kirjastus. http://et.wikipedia
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. INIMESE MÕJU KESKKONNALE.....................................................................3 1.1 Linnastumine...................................................................................................3 1.2 Autostumine....................................................................................................3 1.3 Kliima mõjutamine.........................................................................................4 1.4 Veekriis ja veereostamine...............................................................................4 1.5 Energia probleemid.........................................................................................5 KOKKUV...
Järgnevalt on välja pakutud kolm võimalikku. Esimene võimalus on nime/aasta viitamine, mille puhul viidatakse teksti sees autori(te) perekonnanime(de)le ja ilmumisaastale. Kui viidatakse raamatule, tuleb ilmumisaastale lisada ka leheküljenumber, kust viide pärineb. Sel juhul pannakse viite viimast lauset lõpetav punkt sulgudes oleva viite kirje järele. Näide: Allergia ehk ülitundlikkus on immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele (Viikmaa ja Tartes, 2008, lk 89). Kahe autoriga teosel pannakse viites sulgudesse mõlema perekonnanimed ning nende vahele sõna ja, nagu ülaltoodud näites. Juhul, kui refereeritava(te) autori(te) nimi on osa tekstist, lisatakse ilmumisaasta nime(de) järele sulgudesse. Näide: Eppleri ja Harju (1997) arvates keskenduvad edu saavutamisele suunatud inimesed peamiselt õppimise tulemusele. Kolme ja enama autoriga teosel pannakse sulgudesse esimese autori nimi ning lühend jt või et al.
KOKKUVÕTE Koostatud õpimapis on ülevaatlikult välja toodud bioloogiateaduste kasutamisvõimalused. Need on andnud ühiskonnale väga palju, eriti aga geenitehnoloogia, tänu millele on olemas erinevad ravi- ja paljundamisvõimalused. Kuid kindlasti on ees veel väga pikk arengutee, sest on veel palju haigusi, millele pole ravi veel leitud ja palju muud, mis vajab avastamist ja rakendamist. KASUTATUD KIRJANDUS Viikmaa, M. ja Tartes, U. 2008. Bioloogi gümnaasiumile II osa 3. Kursus. Tartu, Eesti Loodusfoto: 128
, Andreas, M., Kristfek, V., Benes, J., & Novák, J. (2015). The thousand-year history of the Slovak Karst inferred from pollen in bat guano inside the Domica Cave (Slovakia). Folia Geobotanica, 50(1), 4961. http://doi.org/10.1007/s12224-015-9205-0 Zimmermann, S. (2012). Screening and HPLC-Based Activity Profiling for New Antiprotozoal Leads from European Plants. Scientia Pharmaceutica, 80(1), 205213. http://doi.org/10.3797/scipharm.1111-13 Tartes, U. jt. (2008). Eesti Punane Raamat. (Red Data Book of Estonia), 150. Taylor, L., & Roberts, D. L. (1992). Biological Flora of the British Isles: Epipogium aphyllum Sw. List Vasc. Pl. Br. Isles, 4(162). http://doi.org/10.1111/j.1365- 2745.2011.01839.x Wang, G., Wang, M., Yuan, Y., Lu, X., & Jiang, M. (2014). Effects of sediment load on the seed bank and vegetation of Calamagrostis angustifolia wetland community in the National Natural Wetland Reserve of Lake Xingkai, China
............................................................................................................................. 32 Võõrliigid ............................................................................................................................................................................................................................ 35 Koostajad: Arne Ader ja Urmas Tartes Natura 2000 ..................................................................................................................................................................................................................... 38 Fotod: Arne Ader, Urmas Tartes, Rainar Kurbel (lendorav lk. 30 ), Siim Veski (kivisisalik lk. 31)
Paljude karvaste röövikute karvad on kergesti murduvad ja seetõttu võivad tungida naha sisse või tekitavad sissehingamisel allergiat. Osa karvu on ühenduses mürginäärmetega. Alamseltsideks jaotamisel mitu võimalust. Meie jaotame nad pisiliblikateks ja suurliblikateks Liikide arv: 150 000 (liikide arvu poolest teine selts mardikaliste järel), Eestis umbes 2388 liiki. Kirjandus: Viidalepp, J. , Remm, H., 1996. Eesti liblikate määraja. Tallinn: 443 lk. + 40 värvitahvlit Õunap, E., Tartes, U., 2014. Eesti päevaliblikad. Varrak: 294 lk. Sugukond koilased Tineidae. Väikesed liblikad, kelle röövikud toituvad kuivanud orgaanilisest ainest. Tuntumad on nahakoi Tinea pellionella , kelle röövik toitub kuivanud loomanahkadest, riidekoi Tineola bisselliella, röövik toitub villasest riidest ja villast. Sugukond kapsakoilased Plutellidae. Kapsakoi Plutella maculipennis röövikud toituvad kapsa ja teiste ristõieliste lehtedes kaevandades. Sugukond sulgtiiblased Pterophoridae
annaabi.ee 
