12.Nimeta erinevat tüüpi printereid. * Maatriksprinter * Tindiprinter * Laserprinter * Termoprinter 13.Mida tähendab 1MHz ja 1GHz? MHz (1megaherts) GHz (1gigaherts=1miljard lülitusimpulssi sekundis) 14.Nimeta emaplaadil paiknevad komponente. * mikroprotsessor * püsimälu ROM (Read-Only Memory) * muutmälu RAM (Random Access Memory) 15.Mis on arvutiprogramm? * arvutiprogramm on arvutikäskude korrastatud järjend, mille täitmise korral arvuti käitub ettemääratud viisil 16.Mida nim. tarkvaraks? * arvuti programmvarustust nimetatakse tarkvaraks (software) 17.Mida nim. riistvaraks * seadmeid nimetatakse riistvaraks (hardware) 18.Kuidas jaotatakse programme otstarbe järgi. 19.Nimeta operatsioonsüsteeme (üksikkasutajele, mitmele kasutajele) *üksikkasutajale: DOS, Windows 95, Windows 98, Windows..., Linux *mitmele kasutajale: Windows NT, Unix 20.Nimeta operatsioonisüsteemi ül. *arvutikäivitamine *süsteemi algseadeparameetrite paikapanemine *süsteemi ümberkonfigureerimine
Objekti olekut peab saama ’arvutada’ objekti atribuutide ja/või seoste väärtuste põhjal. 2. Põhiobjektid, elutsüklid Süsteemi põhiobjektid omavad erinevaid olekuid. Objekti elutsükkel on objekti kulgemine läbi erinevate võimalike olekute 3. Täppismodelleerimine Mudel on kas õige või ei ole. Nikerdatakse, kuni tunnistatakse õigeks ja seejärel convertitakse automaatselt v semi-autom. Töötavaks koodiks või tarkvaraks. 4. Agiil Tehakse visandeid, mille üle kägiseda. Pole otseselt „õiget“ või „valet“. Vaata seda kui duck tape’i, see põhimõtteliselt toimib, aga pole viimistletud. Modelleeritakse nii palju kui minimaalselt vajalik. 5. Täppis vs agiil Täppis puhul võetakse Z raamistik rangelt ülalt alla ja tehakse kõik korralikult valmis enne kui edasi liigutakse. Agiili puhul ei ole järjekord oluline, tehakse mida vaja. 6. Z veergude seosed On hea vaadata 2-3 kaupa
.....................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................................11 SISSEJUHATUS Üheks levinumaks tarkvara jagunemise viisiks on need lahterdada süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Teiseks jaotusmeetodiks on tarkvara lahterdamine selle kasutusõiguse alusel. Antud jaotusmeetodi alusel jaguneb tarkvara avalikuks tarkvaraks, vabaks tarkvaraks, vabavaraks, jaosvaraks ja kommertsvaraks. Järgnevas referaadis kirjeldatakse ülevaadlikult eelnimetatud jagunemisviisidest ja nende omavahelistest erinevustest. 2 1. TARKVARA JAGUNEMINE SÜSTEEMI- JA RAKENDUSTARKVARAKS 1.1. Süsteemitarkvara Süsteemitarkvara on arvutisüsteemi toetav tarkvara, mille põhiülesannete hulka kuulub
Avalik tarkvara (public domain software) Avalik tarkvara on tarkvara, mille puhul programmi autor on selgesõnaliselt loobunud kõikidest varalistest õigustest mis tulenevad programmi loomisest. Vastavalt Eesti Vabariigi autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS) § 7-le tekib autoriõigus teosele (sh ka arvutiprogrammile) teose loomisega, seetõttu on äärmiselt oluline, et kõik seda liiki tarkvarad oleks täpselt määratletud avalikuks tarkvaraks. Viimane tuleneb sellest, et autoriõiguse tekkimiseks ei nõuta mingite formaalsuste täitmist (AutÕS § 7 lg 3). Avaliku tarkvara suhtes kehtivad järgmised üldpõhimõtted: • autori varalistest õigustest programmi suhtes on loobutud; • programmist võib teha arhiivikoopiaid ning samuti ka koopiaid levitamise eesmärgil ilma igasuguste piiranguteta; • muudatuste tegemine programmis on lubatud;
projekteerimisalast.Praegused progeCADi tarkvarapaketid ulatuvad 2D-vektoripõhistest joonestamissüsteemidest 3D-maht- ja pindmodelleerimiseni. Moodsad CADi paketid lubavad tavaliselt 3D-objekte vaadelda mis tahes nurga alt, isegi objekti seest väljapoole. Mõni CADi tarkvara võimaldab ka dünaamilist matemaatilist modelleerimist. Sel juhul nimetatakse seda CADD (inglise computer-aided design and drafting) tarkvaraks. ProgeCADi kasutatakse igasuguste tööriistade ja masinate projekteerimisel ning igasuguste hoonete kavandamisel ja projekteerimisel alates eramajadest lõpetades suurimate kaubanduslike ja tööstuslike ehitistega. Peamiselt kasutatakse progeCADi füüsiliste komponentide detailsete 3D-mudelite ja 2D- jooniste loomiseks. Samas kasutatakse seda terve mingisuguse toote väljatöötamisprotsessi vältel, alates kontseptuaalsest projektsioonist lõpetades
Arvutid ja arvutivõrgud A13 Sissejuhatus Kui Sa laed alla või hangid endale mingi uue suvalise operatsioonisüsteemi, mida Sa tahad eelnevalt proovida ja katsetada ning mis ei saa esialgu olema Sinu esmaseks opsüsteemiks, siis võid teda proovida nn virtuaalmasinas (Virtual Machine). Üheks parimaks tasuta x86 ning AMD64/Intel64 virtualiseerimise tarkvaraks ongi VirtualBox. See üsna paljude võimalustega ja suure jõudlusega VirtualBox on vabalt kättesaadav avatud lähtekoodiga tarkvara (Open Source Software). VirtualBox lubab Sul enda kompuutris luua ühe või mitu virtuaalmasinat (nn "virtuaalkompuutrit"), milledest igaüks jooksutab omaenda operatsioonisüsteemi ja seda kõike ühesainsas füüsilises kompuutris. Haapsalu Kutsehariduskeskus Jürgen Ulla
Mikrokontrollereid leiab kõikjalt pesumasinatest, kohvimasinatest, külmkappidest, autodest, televiisoritest jne. Protsessori käsustik on protsessori ja programmeerija ühine keel. Teisisõnu võimaldab programmeerijal protsessorile ülesandeid anda. Programmi kontrolleri põhimällu laadimiseks tuleb esmalt luua ühendus arvuti ja mikrokontrolleri vahel ning kasutada tarkvara, mis ühildub konkreetse mikrokontrolleriga. Microchip PIC mikrokontrollerite puhul on üheks selliseks tarkvaraks näiteks PBrenner. Assembler on programmeerimiskeel ja assembleri direktiivid on teisisõnu selle keele käsud. 1 3 2. Ülesannete lahendused 1. Programm, mis lülitab nupuvajutusel sisse kaheksa valgusdioodi. Algoritmi plokkskeem: Joonis 1.1. Programmi algoritmi ALGUS plokkskeem
Teise osa moodustavad nn "vähem tähtsad" komponendid. Nende olemasolu muudab mõned tööd ja tegemised tunduvalt lihtsamaks (ka võimalikuks, kuna ilma nendeta lihtsalt ei ole võimalik mõnd asja teostada) ja ka arvuti enese mitmekesisemaks, kuid ka ilma nendeta saab hakkama. Sellised on näiteks kõlarid, printer, skänner, mikrofon. Niisiis kokkuvõtvalt: · Riistvara on kõik see, mida Sa saad reaalselt katsuda. · Arvutisüsteem jaotub tinglikult kaheks: arvutiriistvaraks ja tarkvaraks · Riistvara omakorda jaotub tähtsateks ja vähemtähtsateks komponentideks. · Ilma tähtsate komponentideta on arvuti töö võimatu. Arvuti Riistvara Mis on üldse arvuti riistvara (http://et.wikipedia.org/wiki/Riistvara) Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Enamiku riistvarakomponentide sisse on paigaldatud väike mälu, mis sisaldab riistvara tasandil tööks vajalikke juhiseid, mis enamasti ei ole muudetavad ega
(Open Source Software). 2.6 Avalik tarkvara Avalik tarkvara on tarkvara, mille puhul programmi autor on selgesõnaliselt loobunud kõikidest varalistest õigustest mis tulenevad programmi loomisest. Vastavalt Eesti Vabariigi autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS) § 7-le tekib autoriõigus teosele (sh ka arvutiprogrammile) teose loomisega, seetõttu on äärmiselt oluline, et kõik seda liiki tarkvarad oleks täpselt määratletud avalikuks tarkvaraks. Viimane tuleneb sellest, et autoriõiguse tekkimiseks ei nõuta mingite formaalsuste täitmist (AutÕS § 7 lg 3). Avaliku tarkvara suhtes kehtivad järgmised üldpõhimõtted: · autori varalistest õigustest programmi suhtes on loobutud; · programmist võib teha arhiivikoopiaid ning samuti ka koopiaid levitamise eesmärgil ilma igasuguste piiranguteta; · muudatuste tegemine programmis on lubatud; · arvutiprogrammi dekompileerimine (näiteks pöördprojekteerimine) on lubatud;
(Open Source Software). 6. Avalik tarkvara (public domain software) Avalik tarkvara on tarkvara, mille puhul programmi autor on selgesõnaliselt loobunud kõikidest varalistest õigustest mis tulenevad programmi loomisest. Vastavalt Eesti Vabariigi autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS) § 7-le tekib autoriõigus teosele (sh ka arvutiprogrammile) teose loomisega, seetõttu on äärmiselt oluline, et kõik seda liiki tarkvarad oleks täpselt määratletud avalikuks tarkvaraks. Viimane tuleneb sellest, et autoriõiguse tekkimiseks ei nõuta mingite formaalsuste täitmist (AutÕS § 7 lg 3). Avaliku tarkvara suhtes kehtivad järgmised üldpõhimõtted: 12 · autori varalistest õigustest programmi suhtes on loobutud; · programmist võib teha arhiivikoopiaid ning samuti ka koopiaid levitamise eesmärgil ilma igasuguste piiranguteta; · muudatuste tegemine programmis on lubatud;
1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel Arvuti füüsilisi komponente nimetatakse riistvaraks ning käske ja andmeid nimetatakse tarkvaraks. Igal arvutil peab olema vähemalt järgmine riistvara: keskprotsessor mälu (kiiretoimeline pooljuhtmälu) massmälu (kõvaketas) sisendseade (klaviatuur, hiir jms.) väljundseade (kuvar, printer) 1.1.1.2 Personaalarvuti. Töölauaarvuti, sülearvuti ja tahvelarvuti erinevus tavakasutaja jaoks. Personaalarvuti. Personaalseks kasutamiseks mõeldud mikroarvuti (põhielemendiks mikroprotsessor), mida võib kasutada nii autonoomselt kui ka arvutivõrku ühendatuna
--------- ---------- ----------- | Andur | ------------------^ --------- informatsioon (andur on seade info kogumiseks) Siinkohal tahaksin tsiteerida leedi Lovelace sõnu, kes ütles: "Arvuti ei pretendeeri sellele, et luua midagi uut. Ta teeb ainult seda, mida me oskame tal teha käskida." Selleks, et kasutada arvutit, on vaja luua programme ja programme saavad luua vaid programmeerimist oskavad inimesed. Häid programme, mida võib nimetada tarkvaraks ja mida kasutavad paljud inimesed, oskavad luua vaid professionaalsed programmeerijad ja neid ei ole kahjuks palju. Programmeerimise algkursus 6 - 89 Arvutil on tänapäevases maailmapildis oma koht ka kui modelleerimisvahendil. Arvuti võtab enda kanda mudeli parameetri(te) muutus(t)est tulenevad arvutused ja inimene saab keskenduda mudeli sisulise külje - omaduste ja seoste - uurimisele. Programmeerimine tänapäeval
--------- ---------- ----------- | Andur | ------------------^ --------- informatsioon (andur on seade info kogumiseks) Siinkohal tahaksin tsiteerida leedi Lovelace sõnu, kes ütles: "Arvuti ei pretendeeri sellele, et luua midagi uut. Ta teeb ainult seda, mida me oskame tal teha käskida." Selleks, et kasutada arvutit, on vaja luua programme ja programme saavad luua vaid programmeerimist oskavad inimesed. Häid programme, mida võib nimetada tarkvaraks ja mida kasutavad paljud inimesed, oskavad luua vaid professionaalsed programmeerijad ja neid ei ole kahjuks palju. Arvutil on tänapäevases maailmapildis oma koht ka kui modelleerimisvahendil. Arvuti võtab enda kanda mudeli parameetri(te) muutus(t)est tulenevad arvutused ja inimene saab keskenduda mudeli sisulise külje - omaduste ja seoste - uurimisele. Programmeerimine tänapäeval Tarkvaratööstus on muutunud üheks suurimaks teiste tööstusharude kõrval.
annaabi.ee 
