detsember 1999, lk. 4. Interneti materjalid Soovitatav on kasutada uurimustööde koostamisel Interneti andmebaase. Kasutatud kirjanduse loetelus tuleks tuua autori perekonnanimi ja initsiaalid (kui need on teada), materjali pealkiri, materjali Interneti aadress, materjali kasutamise kuupäev. Näide. Berkowitz,K., Evaluating the Forecasts of Risk Models. (http://www.gloriamundi.org/var/wps.html). 29. märts 1999. 10 Kontonumbri standard. (http://www.pangaliit.ee/strdkonto.htm). 2. veebruar 1999. Intervjuu Kui töö käigus on tehtud intervjuusid, siis tuleb ära tuua intervjueeritava nimi, intervjuu pealkiri, intervjuu tüüp (üleskirjutis või helisalvestis), intervjueerimise aeg ja koht. Näide. Kuusik, U. Autori intervjuu. Üleskirjutis. Tallinn 9. veebruar. 1999. 11 Lisa 1 Tiitellehe näidis ANNAABI KESKKOOL
........................................................................................................2 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 2 IKT PÕHIMÕISTED..................................................................................................4 2.1 Arvutikomplekt.....................................................................................................4 2.2 Arvuti riistvara ja tarkvara....................................................................................5 2.2.1 Klaviatuuri klahvid........................................................................................9 2.3 Kontoritarkvara interaktiivsed programmid.......................................................15 2.3.1 Tekstitöötlus.................................................................................................15 2.3.2 Tabelitöötlus...........................
- dokumenteeringu kirjete korrastamine - lõplik vormistamine OSKUSSÕNASTIKUD Eesti I oskussõnastik: 1909 (kindlalt ilmunud) sks-ee-vn matemaatika sõnastik Eesti suuremad oskussõnastikud: 1975 vn-ee tehnika sõnastik (50'000 märksõna); 2005 elektroenergeetikasõnastik (1023 lk, sh 7000 seletustega mõisteartiklit) Oskussõnastikud olid 1990ndate algul laialt levinud, neid oli palju, kuid olid siiski ebaühtlase kvaliteediga. 1990ndate II poolel olukord ja kvaliteet paranesid, ühtlustusid. praeguseks on nii paber- kui elektroonilisi sõnastikke (nt www.eter.ee). 1) Oskus- ehk terminiartiklisõnastik - Vähemalt 1 eriala terminiartiklite kogu - Kas eraldi sõnaraamat või sõnaloend vm? 2) Seletussõnastik oskussõnastik koos määratlustega 3) Tõlkesõnastik alati mitmekeelne 4) Õppesõnastik õppuri põhiterminitest koosnev 5) Terminiartikkel (mõistega seotud info), algab märksõnaga ehk eelisterminiga
avastamisel.
All, but disk/keyb - süsteemi buutimist ei peatata ainult kettaseadet ja klaviatuuri puudutavate
probleemide avastamisel.
5. Valitud väärtuste vahetamine toimub harilikult klaviatuuriklahvide
Lurichi-vägevune, Tartu-lähedane, Doonau-äärne, Atlandi-tagune, Vabadussõja-aegne, show- maiguline, T-kujuline, lik-liiteline. Georg Lurichi vägevune, Monaco Vürstiriigi kohane, Esimese maailmasõja aegne, Atlandi ookeani tagune, Gustav Ernesaksa vääriline MIS LIIKI VÕI LAADI? jahikoer, karjakoer, toakoer, linnukoer .. kingapood, raamatupood, lillepood, toidupood .. KELLE VÕI MILLE? isa saapad, eesli saba, naabri auto, õpilase kirjand, õpiku autor, toodangu kvaliteet peitlite komplekt peitlikomplekt, autode hooldus autohooldus, marjapõõsaste istikud marjapõõsaistikud ARVSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Sõnad -teist(kümmend), -kümmend ja -sada kirjutatakse eelneva arvsõnaga kokku: kolmteist, seitseteistkümmend, viiskümmend, kakssada Muud arvsõnad kirjutatakse eelnevast arvsõnast lahku: sada kaheksa, nelikümmend kolm, viis tuhat, kuus miljonit, kaks miljardit kaheksasada kolmkümmend seitse tuhat
töötamisel oma käsivart kaugele välja sirutama. Lükake klaviatuur kõrvale, kui te seda momendil ei vaja. Toetage küünarvars lauale ja ärge pigistage hiirt liiga tugevasti. Toetage sõrmed kergelt hiire klahvidele ja ärge vajutage klahvidele liiga tugevasti. 4. EKRAANI VAATAMINE Seadistage ekraani eredus ja kontrast selliseks, et see oleks sobiv ruumi valgustustingimustega. Veenduge, et ekraani pind on puhas. Kasutatava tarkvara puhul seadke teksti suurus selliseks, mida teil on kerge lugeda, kui te istute oma normaalses mugavas tööasendis. Valige värvid, mis oleksid silmale mugavad vaadata (vältige punast teksti sinisel tagapõhjal jms). Sümbolid ekraanil peavad olema selged ja piisava teravusega ega tohi virvendada ega liikuda. Vajadusel kasutage arvutispetsialistide abi. 5. SUNDASENDID JA PUHKEPAUSID Ärge istuge samas asendis pikka aega
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
Loo Keskkool Uurimistöö koostamise juhend Loo 2012 SISUKORD 1 UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISEST...........................................................................4 1.1 Uurimistöö mõiste...................................................................................................4 1.2 Töö korraldus...........................................................................................................5 1.3 Teema valik ja eesmärgi püstitus.............................................................................6 1.3.1 Töö kava...........................................................................................................7 1.4 Kirjanduse valik ja läbitöötamine............................................................................7 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS..................................................................8 2.1 Tiitelleht..................................................
Kõik kommentaarid