" "Ma ei kahetse midagi." Rudolf Hess "Kodumaa eest surra tähendab elada." kontraadmiral Etsuzo Kurikara "Isegi silmad pärani ei näe ma midagi!" filmist Zatoichi "Nüüd tehtud kõik ja ma võin uinuda miljoniks aastaks." admiral Onishi "Sa oled õnnelik, et sündisid tüdrukuna. Sa võid nutta sellal, kui poistel pole sellist luksust lubatud." Tashio Kabu "Vaid surres hakkab inimene elama." Budistliku litaania tarkusetera "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" Kofutsiuse tarkusetera "Ilma vere, ilma pisarateta ei ole au." Santa Anna filmis "Alamo" "Olen alandlik jumala ees ja sellega nimekiri lõppeb. " Sam Houston filmis "Alamo" "Ära karda surma, vaid elu." Berttolt Brecht "Me kõik oleme erand juhtumid." Albert Camus "Ilu on igavik, mis kestab hetke." Albert Camus "Siiski jääb elu kõigi aegade kõige suuremaks aardeks." Euripides
Vanasõna ütleb: ,,Tark õpib teiste vigadest loll omadest". Nii püüan tavaliselt minagi olla see tark ja õppida teiste vigadest, kuid pean tõdema, et mõnigi kord pean olema see "loll" kes oma vigadest õpib. Nii on, ma usun iga inimesega, kes on kõvasti kuskilt ise vastu päid ja jalgu saanud ning mõne targa mõttetera kõrva taha pannud. Enim olen õppinud ikka seda, mida olen ikka ise läbi kogenud, proovinud ja katsetanud. On ka selline vanarahva tarkusetera, et ühte ämbrisse ära kaks korda astu, kuid seda juhtub ikka ja jälle. Näiteks kui lähed talvel jää peale ja kukud läbi. Esimeseks reaksiooniks on välja saada ja siis natukene maad roomata ning siis jooksuga kodu poole, aga sa selle peale ei mõtle, et sa võid uuesti läbi jää vajuda. Muidugi kõik inimesed pole ühesuhused ja nede käitumine on väga erinev. Osad märkavad oma viga alles siis, kui see on nende endi peale suunatud. Näiteks kui
see on fantaasia arengu jaoks hea. Kes ei loe, see ei oska end ka korralikult väljendada ei kõnes ega kirjas. Igal inimesel on vähemalt üks eelistatav raamatuzanr, autor või loo teema, mille järgi raamatuid valida. Aga mis kasu peaks saama näiteks fantaasiaraamatutest. Seal on kõik väljamõeldud ja seal pole kindlasti sellist tarkust nagu näiteks eesti keele või kirjanduse õpikus. Kuid seal on küllaltki elutarkust, olgugi et lugu on väljamõeldud. Igal lool on mingi tarkusetera, mis võib vägagi kasulik olla sulle. Raamatu üks häid külgi on see, kui lugu on nii kaasahaarav, et aeg lendab mööda. See on isegi rahustav. Sa võid oma igapäevaelust põgeneda näiteks lugedes oma lemmik raamatut. Raamat vaikib, ent liikumine ja tegevus tekivad lugeja teadvuses. Tänapäeval on kõik tähtis ja huvitav arvutis ja televiisoris olemas. Lugemine jääb tahaplaanile. On ka võimalus lugeda arvutis raamatuid, aga esiteks see kahjustab su silmi ja teiseks, see pole sama
suurepäraselt hakkama, ja seda tahab ka meie riik. Miks vedada iseennast ja oma lähedasi alt? Õpetajad on need inimesed, kes suunavad meid varajasest noorukieast täiskasvanuks saamiseni. Just see , nende suunamine, aitab meil tulevases elus hõlpsamalt hakkama saada. Enamik õpilastest ei tea, mida nad pärast koolilõpetamist tegema hakkavad. Mõned arvavad teadvat ja mõnel üksikul, muutuvad tema soovid ka reaalsuseks. Seetõttu ei tohiks ühtegi tarkusetera alahinnata. Kunagi ei tea, millal neid teadmisi vaja võib minna - tulevik on ettearvamatu. Õpetajaamet on elukutse, mis õpetab kõiki teisi elukutseid, tehes koostööd endast targemate inimestega. Peaks millalgi kätte jõudma see hetk, mil ollakse enda õpetajatest, või siis endistest õpetajatest targemad. Kas ei ole mitte üllas kui õpetaja õpetab saama endast targemaks? Mina arvan, et täna on just õige päev ja see koht siin , kus ma parasjagu
Mentor õpetas Paulole 10 RAM harjutust, mis aitasid tegelasel teekonda paremini läbida. Samuti ei oleks palverännak sooritatud, kui neid harjutusi läbi tehtud ei oleks. Näiteks üks neist kandis nime "kiiruse harjutus". Tuli kõndida 20 minuti jooksul poole aeglasemalt kui tavaliselt, pöörata tähelepanu detailidele, inimestele ja ümbrusele. Korrata harjutust seitsmel päeval. Kirjanik hakkas hoolega kella jälgima, millal 20 minutit täis tiksub. Nüüd tuligi välja esimene tarkusetera. " Aeg ei liigu alati sama kiirusega. See kui kiiresti ta edasi läheb, sõltub meist endist." Me kõik oleme seda tundnud: koolipingis, tööl või isegi siin neid ettekandeid kuulates. Tuntud tõsiasi, aga Coelho on selle väga ilusti kirja pannud. Taolisi mõtteteri on võimalik kogu raamatust leida. Mina pean Coelhot tänapäeva filosoofiks. Kui vanaaja filosoofid Sokrates ja Platon kirjutasid väga sügavalt ning keeruliselt, siis tänapäeva filosoof Coelho seletab
Väärtushinnangud Tuntud saksa filosoof, Arthur Schopenhauer, on lausunud järgmise tarkusetera: ,,Me mõtleme harva sellest, mis meil on, ent muretseme kogu aeg selle pärast, mida meil pole." Need on väga õiged sõnad, kuna see ongi inimeste mõttemaailma üks suurimaid probleeme. Ei mõelda mitte sellele, mis on, vaid sellele, mis võiks olla. Väga tihti on inimeste väärtushinnangud paigast ära. Muudkui unistatakse ja räägitakse sellest, mida oleks vaja, kus tahaks olla või kelleks tahaks saada. Kuna mõtted on koondunud
elus suurepäraselt hakkama, ja seda tahab ka meie riik. Miks vedada iseennast ja oma lähedasi alt. Õpetajad on need inimesed, kes suunavad meid varajasest noorukieast täiskasvanuks saamiseni. Just see nende suunamine, aitab meil tulevases elus hõlpsamalt hakkama saada. Enamik õpilastest ei tea, mida nad pärast koolilõpetamist tegema hakkavad. Mõned arvavad end teadvat, ja mõnel üksikul muutuvad tema soovid ka reaalsuseks. Seetõttu ei tohiks ühtegi tarkusetera alahinnata. Kunagi ei tea, millal neid teadmisi vaja võib minna - tulevik on ettearvamatu. Õpetajaamet on elukutse, mis õpetab kõiki teisi elukutseid. Tehes koostööd endast targemate inimestega, peaks millalgi kätte jõudma see hetk, mil ollakse enda õpetajatest, või siis endistest õpetajatest targemad. Kas ei ole mitte üllas kui õpetaja õpetab saama endast targemaks? Mina arvan, et täna on just õige päev ja see kõnepult, kus ma
" Küsisingi kohe Frankilt, et kas tema arvates jääb siis kodus liiga palju õppida ning ta vastas: "See on õudne, me käime koolis , õpime umbes kuus tundi, puhkame pool tundi ning õpime veel kaks tundi vähemalt otsa, siis veel treeni ja päev ongi otsas. Tundub, nagu ei teekski midagi muud ja elu koosnekski ainult koolist." Üheksanda klassi õpilased Helena ja Getlyn arvasid samuti, et kodus jäetakse liiga palju õppida. Helena suust kuulsin ma veel ühe tihti ennast õigustava tarkusetera: "Iga õpetaja arvab vist iga päev, et ta on ainuke, kellel tuleb pähe meile koduseid töid anda." Getlyn lisas veel, et tema arvates ei olegi vaja kõigile ainetele nii palju rõhku pöörata, piisab sellest, kui keskendud paarile ainele süviti, mida tulevikus vaja läheb. Tema ei pea näiteks matemaatikat üldse oluliseks õppeaineks ja seetõttu juhtub ka tihti nii, et näiteks matemaatika kodused ülesanded tegemata jäävad.
Tahtsin teada, mida inimesed seal nii põnevat leiavad. Milliseid emotsioone suudab see minus tekitada? Andrus Kivirähk kirjutas raamatu, mis pidanuks justkui välja tooma eestlaste põhiomadused iseloomu. Kogu teost läbib negatiivne ja pilav toon meie rahva, eestlaste suunas. Meid kujutatakse ahnete, omakasupüüdlike ning tohutult naiivsetena. Ainult peategelane rehepapp suudab oma karakteriga kogu sisu tasakaalustada. Külarahva vaimne isa, kel alati mõni tarkusetera või kavalus lausa taskust võtta. Külma rahuga suutis ta kuradi Püha Jüri kutsikate piiramisrõngasse püüda, kus kuri ka otsa leidis. Oma meelerahu ja enesekindla käitumisega nõrgestas ta tontide ja kollide võimutsemist. Seda kõike inimeste kasuks, kes valetasid ja varastasid, sest teistmoodi elada oli ju mõeldamatu. Rehepappi ei kohutanud katk, tondid ega Vanakurat ise.
"Siin ilmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude." Benjamin Franklin "Siiski jb elu kigi aegade kige suuremaks aardeks." Euripides "Ilu on igavik, mis kestab hetke." Albert Camus "Me kik oleme erand juhtumid." Albert Camus "ra karda surma, vaid elu." Berttolt Brecht "Olen alandlik jumala ees ja sellega nimekiri lppeb. " Sam Houston filmis "Alamo" "Ilma vere, ilma pisarateta ei ole au." Santa Anna filmis "Alamo" "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" Kofutsiuse tarkusetera "Vaid surres hakkab inimene elama." Budistliku litaania tarkusetera "Sa oled nnelik, et sndisid tdrukuna. Sa vid nutta sellal, kui poistel pole sellist luksust lubatud." Tashio Kabu (snas oma naisele enne kamikaze lendu) "Nd tehtud kik ja ma vin uinuda miljoniks aastaks." admiral Onishi (hes oma hvastijtu kirjas enne harakiri sooritamist) "Isegi silmad prani ei ne ma midagi!" filmist Zatoichi "Kodumaa eest surra thendab elada." kontraadmiral Etsuzo Kurikara "Ma ei kahetse midagi
" Benjamin Franklin "Siiski jääb elu kõigi aegade kõige suuremaks aardeks." Euripides "Ilu on igavik, mis kestab hetke." Albert Camus "Me kõik oleme erand juhtumid." Albert Camus "Ära karda surma, vaid elu." Berttolt Brecht "Olen alandlik jumala ees ja sellega nimekiri lõppeb. " Sam Houston filmis "Alamo" "Ilma vere, ilma pisarateta ei ole au." Santa Anna filmis "Alamo" "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" Kofutsiuse tarkusetera "Vaid surres hakkab inimene elama." Budistliku litaania tarkusetera "Sa oled õnnelik, et sündisid tüdrukuna. Sa võid nutta sellal, kui poistel pole sellist luksust lubatud." Tashio Kabu (sõnas oma naisele enne kamikaze lendu) "Nüüd tehtud kõik ja ma võin uinuda miljoniks aastaks." admiral Onishi (ühes oma hüvastijätu kirjas enne harakiri sooritamist) "Isegi silmad pärani ei näe ma midagi!" filmist Zatoichi "Kodumaa eest surra tähendab elada." kontraadmiral Etsuzo Kurikara
seega ka ise halva vastukaja. Mõne halva sõnaga võid rikkuda inimese päeva, tuju või isegi tema tahtejõu. Kuid vahel võib ostutuda otse rääkimine positiivseks, kuigi laitmisel on negatiivne efekt, vähemalt pikemas perspektiivis. Inimesed unustavad tähelepanu pöörata oma keelekasutusele, unustatakse jälgide kas kasutatud sõnad on negatiivsed või positiivsed. Vanasõna ,,Enne mõtle, siis ütle." on oluline tarkusetera, kuid väga paljud inimesed ei mõlguta oma mõtteid enne suu avamist. Kahjuks hiljem öeldut tagasi ei saa võtta. Ask.fm on hea hiljutine näide, kuidas inimesed anonüümselt kirjutavad sõimu teistele. Kahjuks kõik murdeeas noored pole pingele vastupidanud ning on seega omalt elu võtnud. On raske uskuda, et keegi tegelikult soovis teise surma. Lisaks inimestele, kes oma ütlemiste tagajärgi selgelt ei näe, on ka palju teisi, kes seda ära oskavad kasutada
raadiolainete eest. Selline näeb välja kullakaevandus. 13 Mida andis mulle referaadi koostamine? Sain väga palju uusi teadmisi kullast. Kui varem teadsin seda kui ainult väärismetalli, siis nüüd tean ka selle seotust keemiaga ja milleks seda veel kasutatakse. Referaati tehes tulid ka meelde reaktsioonivõrrandid ja tasakaalustamine nii et referaat oli ka natuke kordamise eest. Kõige suurem tarkusetera ehk oli ka see, et asju ei tohi viimasele hetkele lükata, jube kiireks kisub asi. 14 Kasutatud materjal Internetiallikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Kuld http://en.wikipedia.org/wiki/Gold http://www.chemicalelements.com/elements/au.html Kirjandus: ,,Leiutised ja avastused keemias´´ Hergi Karik lk 67-71 ,,Metallid ja mittemetallid meis ja meie umber´´ Hergi Karik lk 143-146 15
(Küsimustik 4) Vanimas salmikus kirjutati salme usust, armastusest, sõprusest, kodumaast. Palju kirjutati ka tuntud laulude sõnu. Inimese iidol pidi olema aus, lahke, teistega arvestav, uskuma Jumalasse. Austati kodumaad, lugu peeti emaarmastusest ja noorusest.(Lisa 1) Salmikusse aastast 1966 kirjutati salme armastusest, sõprusest, soovitusi eluteele, koolist. Vanemas klassis kirjutati ka laulude sõnu ja luuletati ise. Vahel täitsid salmikut ka õpetajad - lisasid mõne tarkusetera. (Lisa 2) 1975-1978 aasta salmikus kirjutati salmikusse eluteest, sõprusest, armastusest. Kirjutati, millised on salmiku omaniku head omadused, head iseloomujooned, soovitati hästi õppida- inimene jõuab elus kaugele, poistest soovitati eemal hoida ja neid mitte usaldada. Õpetajad pidasid tähtsaks südamesoojust ja hoolsust. Sugulased soovitasid hästi õppida, olla lahke ja teistega arvestada. (Lisa 3)
1989 ,, Lugusid vanalt Läänemaalt" Holger Pukk 1953 ,,Kaks punast kaelarätti" 1955 ,,Salga au" 1956"Lugu ühest meeskonnast" Kolm esimest silmas pidades nõukogulikku ideloogiat 1960 ,,Rohelised maskid" Mahukas osa juttudel ja jutustustel, kus kuritegelikule teele on sattunud teismelised 1961 ,,Jüri" jutustus 1968 ,,Rikas suvi" jutustus 1968 ,, Kes tulistas?" jutustus 1978" Rein ja Riina" jutustus 1975 ,,Mure" jutukogu 1970 ,,Öine lahing" 1976 ,,Tarkusetera ja teised lood" Mjkogu Elari Kuusi 1938 ,,Jänesepoeg, kes luuletas" 1936 ,,Lugu pöialpoisist, kotkast, sitikast" MJ 1978 ,,Memme musi" 1937 ,,Kodukäijad seiklevad" 1975 ,,Seiklusi noorusmaalt" 1978 ,,Välek Vibulane" 1980 ,,Nupumees Ati" Aino Pervik 1961 ,,Kersti sõber Miina" tüdrukute jutt 1962 ,,Rein karuradadel" 1969"Õhupall" noorsooromaan 1971 ,, kaarist on kasu" 1972 ,,Väikesed vigurjutud" 1973 ,,Kunksmoor" 1975 ,, Kunksmoor ja kapten Trumm" 1982 ,,Arabella, mereröövli tütar"
3. klass Aino Pervik , ,Kunksmoor" Annie M. G. Schmidt ,, Viplala" Astrid Lindgren ,, Bullerby lapsed" Otfried Preussler ,, Väike nõid" Tiia Toomet ,, Kodused asjad" 4. klass Aapeli ,, Üle linna Vinski" A. Lindgren ,, Kalle Blomkvist ja Rasmus" A. Milne ,, Karupoeg Puhh" P. L .Travers ,, Mary Poppins" A. Lindgren ,, Rasmus, Pontus ja Lontu" 5. klass Astrid Lindgren ,, Meisterdetektiiv Blomkvist" Richard Roht ,, Jutte loomadest" Eduard Bornhöhe ,, Tasuja" Holger Pukk ,, Tarkusetera" Karl Ader ,, Kui mina sirgusin suuremaks ..." 6. klass Eno Raud ,, Lugu lendavate taldrikutega" Oskar Luts ,, Kevade" Janno Põldma ,, Duudopoisid" Jaan Rannap ,, Agu Sihvka annab aru" 7. klass 7. KLASSI LÕPETAJA ÕPPESISU JA TEGEVUSED MÕISTED ÕPITULEMUSED Lugemine Lugemine on läbi lugenud vähemalt neli Lugemise iseseisev eesmärgistamine. Kiire ja
* mõistmine heaks kiitmine! Võib mõista nt. sõda õhutavat poliitikut, lapsprostituudi kasutajat ... st, aru saada inimese tegutsemismotiividest, sellest kuidas maailm tema jaoks paistab. See on erinevatel inimestel erinev -Mis on ,,normaalne"? # sotsioloog peaks mõistma kõigi uuritud nähtusega seotud polte tegutsemist . ses mõttes pole vahet ,,pätil" ja ,,kangelasel". * Millega siis sotsioloog peab tegelema, küsib Berger retooriliselt ja vastab: Esimene tarkusetera on see, et asjad ei ole nii nagui nad paistavad. # Antropoloogidel on mõiste ,,kultuurisokk". täiesti teistsuguse kultuur mõju uustulnukale. Arusaamine, et ka täiesti teistsugune reaalsus töötab reaalsusena (kannibalism, polügaamia). Antropoloog üritab mõista ja lahti seletada seda võõrast kultuuri enda kultuuri liikmetele. - Berger: ,,Sotsioloog rändab oma kodu ümbruses ja ühiskonnas, kuid kogeb samasugust sokki.
annaabi.ee 
