alternatiivide seast parima. o Majapidamse sissetulekud moodustavad ühtlasi tarbimiseelarve o Tarbitakse ära kogu sissetulek (pole säästmist ega laenu võtmist) o Majapidamine üksi ei suuda hindu mõjutada,ehk võtab hindu fikseerituna o Majapidamine käitub ühtse tarbijana,see tähendab puuduvad konfliktid tarbimisotsuste kujundamisel pereliikmete vahel 4) Tarbimiskomplekt ja tarbimisruum (graafikul) Tarbimiskomplektiks nimetatakse mingit konkreetset kombinatsiooni saada olevatest hüvitistest. Tarbimisruum : kui teljestiku positiivne osa hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone GRAAFIK 5) Hüvise kasulikkus Majapidamise hinnang hüvise tarbimisväärtusele, see on alati suhteline(sõltub tarbijast) ning muutlik(sõltub sellest kui tungivat vajadust hüvis rahuldab) 6) Samakasulikkuskõver (graafikul) ja selle omadused
MU- piirkasulikkus (languse tendents) U= MU Piirkasulikkus on kasulikkuse funktsiooni tuletis. MU= U1 MUx/P max P= hind SI;nI N II sII ; n III ; v I IGA JÄRGMINE TÜKK ANNAB VÄHEM KASULIKKUST. Valitakse selle järgi, kui kasulik on ja kui palju on veel raha. Kui sokolaadi hind on ka 1, siis teine joon. Komm 2x odavamaks joon 3 Ema andis Jukule 10 kr. Tal on 2 valikut, on sokolaad (2 kr tk), pulgakumm (1 kr tk). Kolmnurga pindala on tarbimisruum tarbimisvõimaluste hulk. 1. Eelarve joone kalle sõltub hindade omavahelisest suhtest 2. Eelarve suurusest sõltub kui kaugel on eelarve joon kordinaatide alguspunktist. GOSSENi reegel MU/P q1p1 + q2p2= c (m;i) Teisel joonisel samakasulikkuse joon e. Ükskõiksuskõverik. Mv1/P1 ja MU2/P2 kõrgemal asuval samakasulikkuse joonel on rohkem tähtsust tarbijale. (samakasulikkuse joon mida kõrgemal, seda parem) Mida suurem on tüki nr seda suurem on tema piirkasulikkus.
rahuldada. 2) Majapidamised oskavad valida võimalike vajadusi rahuldavate alternatiivide seast parima. 3) Majapidamise sissetulekud moodustavad ühtlasi tarbimiseelarve. 4) Tarbitakse ära kogu sissetulek (pole säästmist ega laenuvõtmist). 5) Majapidamine üksinda ei suuda hindu mõjutada ehk võtab hindu fikseerituna. 6) Majapidamine käitub ühtse tarbijana, see tähendab puuduvad konfliktid tarbimisotsuste kujundamisel pereliikmete vahel. 4) Tarbimiskomplekt ja tarbimisruum (graafikul). Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses ehk valib tarbimiskomplekti. Hüviste- ehk tarbimiskomplektiks nimetatakse mingit konkreetset kombinatsiooni saadaolevatest hüvistest. Lihtsustamiseks vaadeldakse esialgu kahte hüvist (q1 ja q2). Kahe hüvise korral on kõik võimalikud tarbimiskomplektid kirjeldatavad kahemõõtmelises teljestikus, kus telgedel on vastavate hüviste kogused.
2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis
Homo oeconomicus. Valib parima erinevate alternatiivide hulgast. Majapidamise piirangud · Limiteeritud eelarve · Kasutab ära kogu oma eelarve · Kogu sissetuleb läheb tarbimiseks, mitte säästmiseks · Hinnad on teada, need on konstantsed Tarbimiskomplekt kõik, mida tarbija ostab. Lapsel on 2 eurot. Saab osta kas 5 sokolaadi (40 senti tükk) või 10 kommi (20 senti tükk). Mudeli eeldus on, et kogu raha kulutatakse ära. Eelarvejoon ehk eelarvepiirang. See kolmnurk on tarbimisruum (sellest välja minna ei saa, kuna raha pole nii palju). Kui kõver on liiga all, jääb mul raha üle. Kõige parem on tarbimisruumijoone peal olev kõver. Mida rohkem homo oeconomicus me oleme, seda rohkem seda alateadlikult teeme. Kui sokolaadi hind läheb poole odavamaks, on 10-10. Kui kommid lähevad poole odavamaks on 10-20. Kui mamma annab nüüd lapsele 1 euro, oleme tagasi samas kohas. Eelarvejoone kaldenurk sõltub hindade suhtest! Niipea kui üks hind muutub, tõusunurk muutub
Kui hüviste liigid tähistada numbritega 1 ja 2 ning nende kogused vastavalt q1 ja q2 , siis tarbimis-komplekt: (q1 ; q2). Gossen iga järgmine kaup on vähem kasulikum kui eelmine. Viimase ühiku kasulikkum on 0. MU iga kauba/ objekti kasulikkus ehk piirkasulikkus. Piirkasulikkus on vähenev suurus. (3. loeng -2 ) Gossen'i II seadus viimastel kaupadel on kasulikkuse suhe võrdne. Eelarve piirang (3.loeng 3). Kolmnurga pindala tarbimisruum, mille sees tarbija saab otsuseid teha. Eelarve joone tõus, tõusunurk. Eelarve joone tõusunurk sõltub kaupade hindadest/hindade suhtest kuid ei sõltu eelarve suurusest. Eelarve joon on SIRGE. Eelarve suurusest sõltub sellest, kui kaugel on eelarvejoon koordinaatide algpunktist. Samakasulikkuse joon või ükskõiksuskõver mida kaugemal koordinaatide algpunktist on samakasulikkuse joon, seda kasulikum on komplekt. (3.loeng 4). Piirkasulikkus mingise kauba kasulikkus
jaoks. Ordinaalse kasulikkuse teooria võimaldab analüüsida tarbijate valikuid ilma, et oleks vaja teada tarbitavast hüvisest saadava piirkasulikkuse täpset väärtust. Ordinaalse kasulikkuse teooria eeldab üksnes seda, et tarbija oskab tarbimiskombinatsioonid panna eelistusjärjekorda. Teisisõnu suudab ta kõik kombinatsioonid jagada kolme gruppi: eelistatud, vähem eelistatud ja ükskõikne. Tarbimisruum on täis erineva kasulikkusega tarbimiskomplekte. Siiski on osad komplektid küll erineva koossisuga, kuid sama kasulikkusega. Kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte ühendavat joont nimetatakse samakasulikkuskõveraks. Tarbimisruum on täidetud lõpmatu hulga samakasulikkuskõveratega. Mida kaugemal nullpunktist, seda suuremat kasulikkust kõver väljendab.
Selle tõttu on tegelikult harilikult hoopis rohkem sektoreid ja agregaate. Plusspoolteks on ülevaatlikus ning küllaltki lihtne opereeritavus. Empiirilistes analüüsides on sellel väga tähtis roll. 2. Majapidamisteooria Majapidamine ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis
Selle tõttu on tegelikult harilikult hoopis rohkem sektoreid ja agregaate. Plusspoolteks on ülevaatlikus ning küllaltki lihtne opereeritavus. Empiirilistes analüüsides on sellel väga tähtis roll. 2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis
Hüvised kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks, võivad olla materiaalsed (kaubad) või mittemateriaalsed (teenused) Tarbimiskomplekt mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest hüvistest. Oluline on, milliseid hüviseid sisaldab ja nende kogus. (telgedel ei asu mitte komplektid, vaid üks hüvis. Lihtsustamiseks vaadeldakse algul kahte hüvist). Näide komplektist A, kus esimes üvist tarbitakse 1 ja teist 2 A(1;2) Tarbimisruum teljestiku positiivne osa, hõlmab kõiki võimalike kahe hüvise kombinatsioone (kuid kõik komplektid pole kättesaadavad) Eelarvepiirang graafiliselt eelarvejoon, matemaatiliselt eelarvejoone võrrand. Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on kättesaadavad fikseeritud eelarv korral. Eelarvejoon näitab hindade ja sissetuleku vahekorda, kui palju võimaldab eelarve tarbida. See võib muutuda tarbimiseelarve või hindade muutudes. Kui sissetulek suureneb, aga hinnad