Lähistroopika kuivad metsad - vahemeremaad, usa, austraalia, keskonnakaitseline tähtsus, 1-2m3/ha aastas, tamm, küpress. Parasvöötme leht-ja segametsad- eesti, läti, leedu, prants, usa, pindala on asustuse tihenemise tõttu vähenenud, lehtmetsad 5-10m3/ha aastas, segametsad 2-3 m3/ha aastas, vaher, kask, pärn, tamm, lepp, haab, pihlakas. Parasvöötme okasmetsad venemaa, kanada, usa, rootsi, soome, norra, saadakse peamine osa maailma tarbepuidust, 1-2 m3/ha aastas, kuusk, lehis, mänd, kadakas. Põlljumaj.mõju keskkonnale kuivendamise tagajärjel veekogude reostumine, abinõuks kuivendusvete bio-puhastamine; üleväetamise tagajärjel saagi keemilise koostise muutus, põhja ja pinnavee reostus, abinõuks optimaalne väetise kasutus; mürkkemikaalide kasutamise tagajärjel kasulike eluvormide hävinemine, mürkide kandumine vette, abinõuks mahepõllundus ja viljavaheldus. Venezuela põllumaj. haritav maa moodust. 3%
valitseb teiste lehtpuude ees 22,9 protsendiga. 2009. aastal tootis Suurbritannia 2 818 000 kuupmeetrit tarbepuitu, 2 565 000 kuupmeetrit saepuruplaate ja 4 983 000 paberit, pappi ja muud taolist. Siiski jääb eksport impordile kõvasti alla. Suurbritannia oma tootlikkus ei suuda rahuldada terve riigi vajadusi. Tarbepoitu imporditakse 1,243 miljoni naela, saepuruplaate 832 miljoni naela ja paberitooteid 4,273 miljoni naela eest. Vastavad numbrit ekspordis on 98 miljonit tarbepuidust, 104 miljonit saepuruplaatidelt ja 1,590 miljonit pabertoodetelt. Vett on riigil palju. Suurim järv on Lough Neagh Põhja-Iirimaal. Pikimad ja suurimad jõed on Severn ja Thames. Suurbritannia on saareriik ja tal on 12 429 meetrit rannajoont. Püütakse kala riiki ümbritsevatest meredest - Keldi merest, Põhjamerest, Iiri merest ja La Manche väinast. Kõige rohkem püütakse ahvenat ja lesta. Kuid nagu puidutoodetega, ületab ka kala import ekspordi
Kvaliteedi järgi jagatakse ümarmaterjalid sortidesse või kvaliteediklassidesse. Klass (sort) määratakse väliste tunnuste järgi (läbimõõt, okste arv, kõverused jne). Ümarmaterjalide koguse mõõtühikuks on m3 tihumeeter ja see näitab palkide tegelikku mahtu, palkidevahelist ruumi mitte arvestades. Palkide ruumala leitakse vastavate mahutabelite järgi pikkuse ja ladva läbimõõdu järgi. Valdav osa kasutuskõlblikust tarbepuidust on pärit puu tüvest. Kuigi palke võib saada ka jämedamatest okstest, põhjustab okste ja kaldu kasvanud tüvede aastarõngaste asümmeetria tavaliselt reaktsioonipuidu tekkimist, mis on ebastabiilne ning kipub kaarduma ja lõhenema. Palk on langetatud ja laasitud puutüve järkamisel saadud ümarpuit. Palgiks nimetatakse tavaliselt sellist osa tüvest, mille omadused lubavad temast toota saematerjali, vineeri või ehituspuitu. Üldkeeles nimetatakse palgiks igasugust enam-vähem
Geograafia Maailma metsatüübid: Suurima levikuga on parasvöötme okasmetsad, mis kasvavad aeglaselt, on suhteliselt hõredad ja väikese aastase juurdekasvuga (1-2m3ha). Metsad koosnevad vähestest puuliikidest, kuid peaaegu kõiki neid kasutatakse tarbepuiduna - tselluloosi ja paberi tootmiseks, ehitusmaterjaliks jm. Peamine osa maailma tarbepuidust saadakse okas metsadest. Parasvöötme leht- ja segametsade pindala on aktiivse põllumajandustegevuse ja asustuse tihenemise tõttu oluliselt vähenenud. Nendest metsadest saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust, mida kasutatakse eelkõige mööblitööstuses. Lähistroopika metsad jagunevad kaheks: niisketeks ja kuivadeks. Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad lehtja väärispuud. Aastane juurdekasv on neis suhteliselt suur, 15-20m3/ha kohta aastas
äärtes 3. Sööt ostetakse sisse Metsamajandus Viis puuliikide rühma - majanduslik aspekt 1. Väärispuud - eebemipuu, raudpuu 2. Kõvad lehtpuud - tamm, pöök 3. Tarbepuit - enamasti okaspuud, maarjakask 4. Erikasutusega liigid - kiinapuu, heveapuu 5. Väheväärtuslikud puuliigid - paju, lepp Metsatüübid 1. Parasvöötme okasmetsad (tänapäeval kõige tähtsam) - Tööstuslik tähtsus suur - annavad suurema osa maailma tarbepuidust - Kuna asuvad jaheda kliimaga aladel, siis ei konkureeri - Levik: Venemaa (Siber), Põhja-Euroopa, Kanada 2. Parasvöötme sega- ja lehhtmetsad - Tööstuslik tähtsus keskmine - Annavad nii tarbepuitu, kui ka väärispuitu kõvade lehtpuude näol - Konkurents põllumajandusega suur - Levik: Euroopa lääne- ja idaosa 3. Ekvatoriaalsed vihmametsad - Väärispuidu valikraie - Erikasvatusega liigid
Metsade majandamisel on oluline arvestada metsa keskmist aastast juurdekasvu (kuupmeeter aastas hektari kohta). Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu. 1. Parasvöötme okasmets. kasvavad aeglaselt suhteliselt hõredad väikese aastase juurdekasvuga (12 m³/ha) vähe puuliike tarbepuit tselluloos ja paberi tootmine, ehitusmaterjal peamine osa maailma tarbepuidust 2. Parasvöötme leht ja segamets. aktiivse põllumajandustegevuse ja asustuse tõttu oluliselt vähenenud pindalaga tootlikud (aastane juurdekasv 510 m³/ha) liigiliselt mitmekesised saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust mööblitööstus 3. Lähistroopika metsad niisketes metsades kavavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht ja väärispuud. Suur aastane juurdekasv (15 20 m³/ha)
levinud Parasvöötme Venemaa, Kuusk, Mänd, Aeglane kasv(1- oksamets Kanada lehis, 2 m3/a), seedermänd suhteliselt hõre, vähe puuliike, peamine osa tarbepuidust sealt Parasvöötme Saksamaa, Pöök, tamm, Tootlikum(5- lehtmets Prantsusmaa, kask 10m3), kui Poola, USA, okasmets, palju Jaapan põllustatud, viljakad mullad Lähis- Austraalia Akaatsia, Juurdekasv
Tähtsamad neist on: · ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne ), · hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub), · kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk), · süttivus (üks olulisemaid puudusi), · kahjustatav putukate ja röövikute poolt, · suured töötlemiskaod. 2.1 Tähtsamad puu liigid Ehitusmaterjale valmistatakse peamiselt okaspuidust, harvem ka lehtpuidust. Mänd on Eestis levinuim puuliik (moodustab tarbepuidust 38%). Ta on lülipuiduline. Lülipuit on pruunikas, maltspuit kollakas. Ta on suhteliselt kerge, küllalt tugev, suure vaigu sisaldusega. Männitüvi on võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega. Saetud materjalide pinnal on männi oksad ovaalsed. Kuuske esineb Eestis vähem kui mändi (tarbepuidust 29 %). Ta on küpsepuiduline. Värvilt männist veidi heledam. Vaiku sisaldab männist vähem, seetõttu ka kõdunemisele vähem vastupidav. Männist kergem ja veidi väiksema tugevusega
Suurimate püügimahtudega riigid Hiina,Peruu,Jaapan,India,USA,Indoneesia,Tsiili,Venemaa Sisevetest ja kalakasvatusest maailmamerest 1. Parasvöötme okasmets. kasvavad aeglaselt suhteliselt hõredad väikese aastase juurdekasvuga (12 m³/ha) vähe puuliike tarbepuit tselluloos ja paberi tootmine, ehitusmaterjal peamine osa maailma tarbepuidust 2. Parasvöötme leht ja segamets. aktiivse põllumajandustegevuse ja asustuse tõttu oluliselt vähenenud pindalaga tootlikud (aastane juurdekasv 510 m³/ha) liigiliselt mitmekesised saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust mööblitööstus 3. Lähistroopika metsad niisketes metsades kavavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht ja väärispuud. Suur aastane juurdekasv (15 20 m³/ha)
poolringjad. Ülakülg viltjas karvane või ka omadest poole väiksemad. Niiskussisaldus paljas, pruunikashall. Seeneliha sitke 30-50%. Majamädik viljakeha liibunud määrdunud kollane. Poorid või narmad on nahkjas, sarnane vammiga. Eosed suitshallid. Põhjustab lehtpuude majavammi ovaalsete eostega võrreldes segam'danikku. Eestis harva. Väher. ümaramad. Võib esineda õlgkollaseid Majaseenteks nim igasugusest tarbepuidust seenekilesid ja mütseelilehvikuid ehitatud hoonetes puitu kahjustavaid rohekaspruune (hiljem mustad). Kahjustab organisme. Omadus: nad peavad tekitama okas ja lehtpuud, tekitab pruuni puidus mädanikke. Jagatakse 2 rühma: destruktiivmädanikku. Erinevalt vammist 1)metsamädanikud- seened mis võivad tulla vajab kõrget niiskuse sisaldust, kuid vähem
Männik 100 323-522 261-432 10-15 14-20 67-100 56-84 70-104 Arvutusnäide. Kui palju metsamaa pindalaühikult oleks keskmiselt võima- lik saada puitkütust massi-, mahu- ja energiaühikutes. Oletame, et kavandatakse esimest harvendus- võib olla otstarbeks kogu raiutavast materja- raiet kaasikus, eraldise suurus on 0,4 ha. Väl- list toota hakkpuitu. Sel juhul saab raiutavast jaraie tulemus oleks siis järgmine: tarbepuidust toota 2,5 x (5,2...7,2) tm = 13...18 - tarbepuitu - 0,4 ha x (13...18) tm/ha = 5,2...7,2 pm3 hakkpuitu ja raiutavast traditsioonilisest tm, küttepuidust 1,7 x (4,8...7,2) tm = 8,16...12,24 - traditsioonilist küttepuitu e halupuitu - 0,4 ha pm3 hakkpuitu. Seega eraldiselt saaks raie tule- x (12...18) tm/ha = 4,8...7,2 rm, musel (13...18) + (8,16...12,24) + (16...23,2) - hakkpuitu raiejäätmetest - 0,4 ha x (40..
maltspuitu. Joonis 4. Vasakul kuuse radiaallõige, paremal kuuse tangentsiaallõige. 2.2 Miks on oluline teada puidu põhisuundasi? Puidu suunad määravad saematerjali lõikeviisi on oluline teada millise tekstuuriga (kiudude suunaga) saematerjali soovime. Tekstuur määrab toote hea väljanägemise. Kiudude suunal on oluline roll liimpuidu valmistamisel (vt. Peatükk puidu füüsikalised omadused). Valdav osa kasutuskõlblikust tarbepuidust on pärit puu tüvest. Okaspuudel kasvavad aastarõngad peamiselt, oksa alumisel küljel, mistõttu tekib ränipuit, lehtpuudel toimub põhiline kasv pealmisel küljel ning tekib tõmbepuit. Kvaliteetsed langetatud puud lõigatakse palkideks ning transporditakse saeveskisse, kus nad töödeldakse saematerjaliks. Kõrgekvaliteedilised jämeda ja ühtlase tüvega lehtpuud on kõrges hinnas ning neist valmistatakse tavaliselt spooni. Jäätmeid ja
annaabi.ee 
