Läbirääkimised toimusid Paides, loodeti vöitu. 1343, 4 mai . 4 kuningat koos 3 sõjasulasega läksid kohale orduga kohtuma. Taani huve kaitses Tallinna peapiiskop. Viibis ka kroonik Hoeneke. Ordukad süüdistasid eestlasi sakslaste tapmises ja nad tapeti. Eestile oli see traagiline. Ordu pealetung Sakslased hakkasid tulema Tallinna poole. Teepeal oli kokkupõrkeid, üks Kanaveres. Eestlasi suri. Eestlased olid nõus alisutma, kaasa aitas soine pinnas. Nõuti lähedaste tapjaid. Lühikese ajaga langes 3 000. Eestlasi jäi siiski ka alles. Orduvägi asus Tallinnasse laagrisse. Appi jõudis Rootsi väed, aga nad olid hiljaks jäänud. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit 24.juuli puhkes ülestõus saaremaal. Asuti terroreerima Pöidet. Võõrad alistusid, tingimusel et nad võivad vabalt lahkuda., aga kõik loobiti kiviega surnuks. Saksaordu läks kõrgmeistri poole abipalvega. Ja saadi abiväge. Varbolas ja Loones kaitsesid end harjulased
Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 Sarajevos ning tema abikaasa Sophie, Honenbergi printsessi. Need lasud olid Esimese maailmasõja esimesed lasud. Atendaadi läbiviijaks oli Serbia salaorganisatsioon Must Käsi, mis oli juba varem tuntuks saanud terroristlike operatsioonidega, täpsemaks tapjaks oli Gavrilo Princip. See, et just Princip Franz Ferdinandi tappis, oli suuresti juhuslik, sest potentsiaalseid tapjaid oli üle Sarajevo paigutatud mitu. Princip saadi peale atendaati kätte ning, kuna sel ajal oli ta alaealine, sai ta surmanuhtluse asemel 20 aastat vangistust. Austria-Ungari sai peale atendaati maruvihaseks ning nõudis sõja kuulutamist Serbiale. Austria-Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi, kuid atentaat Austria-Ungari troonipärijale polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõjani. Lääne-Euroopa suurriikidel Balkanil otsesid huve polnud.
} KELLEGA ON TEGEMIST JA TÄHTSUS AJALOOS: Franz Ferdinand Austria-Ungari ertshertsog (ta oli I MS alguse ajendiks) Gavrilo Princip Bosnia äärmuslane (tappis Franz Ferdinandi) { Princip oli üks paljudest bosnialastest, kes soovis oma kodumaale võimalikult suurt iseseisvust, lootes, et Serbia koosseisus on see võimalik. See, et just Princip Franz Ferdinandi tappis, oli suuresti juhuslik, sest potentsiaalseid tapjaid oli üle Sarajevo paigutatud mitu.} Philippe Petain Prantsusmaa sõjaväelane (lasi töölt lahti lasta kõik kommunistid, kuulutas välja antisemiitlikud(juudivastased) seadused, lasi vangistada kõik välismaalased) Nikolai II Venemaa viimane tsaar (Tema surm ja kukutamine tekitas pingeid välisriikidega, kus valitsesid endiselt monarhid) Lev Trotski Petrogradi nõukogu juht, Lenini parem käsi (viis pigem revolutsiooni läbi, mitte Lenin)
varem suudelnud. Ka Tmmu üks suusk oli murdunud ja poiss pahandas selle pärast - seepeale vttis tüdruk ise katkised suusad ja andis poisile terved. Tmm sitis ees ära, kuid ootas ikkagi teda kogu aeg järele. Kik märgid hakkasid järjest enam näitama, et Juhani tütar on vägistamisest rasedaks jäänud (Juhan ütles varem, et kui nii juhtub, tapab ta lapse oma kätega ära). Metsavaheteel tapeti üks vene sdur, tema kaaslased eriti metsast tapjaid ei otsinud vaid läksid üsna kiiresti minema. Osvald avastas aga, et keegi on metsast nende lume sisse kaevtud august (kasutati talvel külmkapina) soolaliha vtnud. Ühel päeval metsas avastas ta, et see tapja on naabri Reku (naabrite loll poeg, keda saksa sjaväkke ei vetud, sest ta ütles puhtsüdamlikult, et tahab sakslasi tapma tulla, kui aga venelased stta mobiliseerisid, jättis ta ütlemata, et tahab venelasi tappa ja veti
See süüdistus sai paavstile saatuslikuks ning ta kõrvaldatigi ametist, tehes selle juhtumi esimeseks omasuguste seas. Suurema osa süüalustest moodustas aga siiski lihtrahvas, eriti üksikud vanemad naised, sest neid oli kerge süüdistada ning kättemaksjatena ei osutanud nad endast erilist suurt ohtu. Üks kõige vähem tänuväärsemaid ameteid tol ajal oli ämmaemanda amet. Teadagi valitses tol ajal laste seas kõrge suremus, nõidu aga tunti just kui laste tapjaid ja ohverdajaid. Nii muutusidki ämmaemandad äsja lapse kaotanud emade jaoks ideaalseteks objektideks, kelle peal oma viha välja valada. Kõige hirmsam ja mõistuselagedam on nõiaprotsessides see, et ,,nõidadest" ,,tõe" välja pigistamiseks kasutati hirmsaid piinariistu. Bambergi kurikuulsas nõiamajas olid kasutusel pöidlakruvid, hispaania saapad, raudoradega jalapakud, kustutamata lubja vannid, teravate nagadega patukahetsejapingid, piinapingid, venitamisvõllas ja palju muud
roomlaste parlament. Vandenõulased uskusid, et Caesari kõrvaldamisega jääb vabariik alles. Paraku läks hoopis teisiti ... Algas kodusõda Caesari pooldajate (Ocavianus, Antonius) ja vastaste (Brutus, Cassius) vahel. Peale jäid esimesed. See tähendas peatset vabariigi hukku ja ainuvalitsuse (keisririigi) algust. Pole teada, kas Kleopatra Marcus Antoniusega ka Roomas kohtus. Kui, siis väga põgusalt. Oli ju kuulus väepealik pidevalt pealinnast kaugel ... Võitnud 42. a eKr Caesari tapjaid, sai noorest Octavianusest Rooma riigi lääneosa valitseja, tema vanem sõber Marcus Antonius jäi vastutajaks idaprovintside eest. Pealegi oli Antonius abielus Octavianuse õe Octaviaga ... Kuidas küll võis juhtuda, et 29-aastasel Kleopatral õnnestus 42-aastast Antoniust võrgutada!? ... Kõik viitab sellele, et tegemist oli nähuga, mille kohta prantslased ütlevad coup de foudre8. Antoniuse ja Kleopatra
Neil oli 4 last. Teebas on katk. Rahvas palub Ot päästa linn. O on oma naise venna Kreoni läkitanud oraakli juurde, kes vastab, et linna on tabanud needus, kuna Laiose mõrvas on linnas. O kavatseb tolle tabada ja laseb oraakli enda juurde tuua oraakel ei taha tapja nime öelda, kuid lõpuks vastab. Algul peab O seda Kreoni vandenõuks. Jokaste rahustab teda öeldes, et neil oli ka needus... aga see ei läinud täide ning ütleb, et laiose tapjaid oli ka mitu. Ole meenub see seik. Saabub saadik Korintosest, kes teatab, et Korintose kunn on surnud. O on rõõmus, et ennustused ei täitunud. Saadik aga räägib, et tema ise viis karjuselt saadud imiku kuningakotta (kel olid jalad puruks) ja et O polnud nende laps. Jokaste taipab tõde ja poob end üles. Selgub, et ainuke pääsenud oli toosama karjane. O saab teada tõe. Leiab, et tal pole õigust maailma näha ning torkab enda silmad pimedaks
Neil oli 4 last. Teebas on katk. Rahvas palub Ot päästa linn. O on oma naise venna Kreoni läkitanud oraakli juurde, kes vastab, et linna on tabanud needus, kuna Laiose mõrvas on linnas. O kavatseb tolle tabada ja laseb oraakli enda juurde tuua oraakel ei taha tapja nime öelda, kuid lõpuks vastab. Algul peab O seda Kreoni vandenõuks. Jokaste rahustab teda öeldes, et neil oli ka needus... aga see ei läinud täide ning ütleb, et laiose tapjaid oli ka mitu. Ole meenub see seik. Saabub saadik Korintosest, kes teatab, et Korintose kunn on surnud. O on rõõmus, et ennustused ei täitunud. Saadik aga räägib, et tema ise viis karjuselt saadud imiku kuningakotta (kel olid jalad puruks) ja et O polnud nende laps. Jokaste taipab tõde ja poob end üles. Selgub, et ainuke pääsenud oli toosama karjane. O saab teada tõe. Leiab, et tal pole õigust maailma näha ning torkab enda silmad pimedaks
poeg. Isa või äia juures elavatel abielus poegadel puudus õigus koosolekust osa võtta. Koosolekutel lahendasid suure autoriteediga vanemad peaaegu kõik tüliküsimused, üleastumisi karistati enamasti trahvidega (näiteks põhjapõdra varguse korral tuli kahjukannatajale kahju hüvitada, samuti trahviti võõrale maale elamaasumise või seal kalastamise eest). Raskete kuritegude lahendamine anti üle riigivõimu esindajatele (varasemal ajal võidi tapjaid ise surmanuhtlusega karistada või suuri põdravargaid külast lahkuma sundida). Külakoosolekul jaotas üheks kuni kolmeks aastaks valitud külavanem või vanemad siidale kuuluvad maad suguvõsade vahel. Jaotus sõltus suguvõsa suurusest ning maade jaotus võidi ümber vaadata, andes arvukamale suguvõsale suuremad maad ja kalastamiskohad ning piirates väiksemaarvuliste suguvõsade maakasutust. Enamasti oli siiski teada, millised maad ja veekogud teatud suguvõsale juba pikka aega kuulusid.
Neil oli 4 last. Teebas on katk. Rahvas palub O-t päästa linn. O on oma naise venna Kreoni läkitanud oraakli juurde, kes vastab, et linna on tabanud needus, kuna Laiose mõrvas on linnas. O kavatseb tolle tabada ja laseb oraakli enda juurde tuua oraakel ei taha tapja nime öelda, kuid lõpuks vastab. Algul peab O seda Kreoni vandenõuks. Jokaste rahustab teda öeldes, et neil oli ka needus... aga see ei läinud täide ning ütleb, et laiose tapjaid oli ka mitu. O-le meenub see seik. Saabub saadik Korintosest, kes teatab, et Korintose kunn on surnud. O on rõõmus, et ennustused ei täitunud. Saadik aga räägib, et tema ise viis karjuselt saadud imiku kuningakotta (kel olid jalad puruks) ja et O polnud nende laps. Jokaste taipab tõde ja poob end üles. Selgub, et ainuke pääsenud oli toosama karjane. O saab teada tõe. Leiab, et tal pole õigust maailma näha ning torkab enda silmad pimedaks. Neab oma saatust ja lahkub linnast
teate, pommiga; peab siis kõiki vürsta ja keisrid pommiga? Oleme siis meie sotsialistid, nihilistid või revolutsionäärid, nagu vene üliõpilased? Mis teeb meie väike rahvas sotsialistidega ja revolutsionääridega? Kas revolutsionäär hakkab põldu harima? Ei, revolutsionäär ei hari põldu, ja siis jääme kõik nälga. Revolutsionäär mässab ainult ja teeb sotsialismust ning nihilismust, tapab vürsta, kuningaid ja keisrid. Aga on meil kuninga ja keisri tapjaid vaja? Kas meil on oma kuningas või keiser, keda vaja tappa? Ei ole, kõik teavad, et ei ole. Mina tean, teie teate, see armeenlanegi või mõni muu mislane on ehk kuulnud, et meil pole oma kuningat ega keisrit, nagu neil Kaukasuseski. Neil on ometi omad vürstidki, meil pole sedagi. No ütelge ise, keda me siis tapame, kui hakkame mässama ja teeme sotsialismust! Pole kedagi tappa. Sellepärast saab iga mõistlik inemine aru, et meil pole vaja sotsialismust ega nihilismust
annaabi.ee 
