Refräänsõnu kasutatakse regilauludes(kaske-kaske). Uus rahvalaul: Tekst- pikem, jutustava sisuga, salmidus, lõppriim on salmi lõpus, eeskujuks olid kirikulaulud, levisid suulisel teel Viis- laenviisid, tantsuviisid Esitlus- lauldakse üksi, saatemuusikaga, lauldi ajaviiteks Liigid- meeste laul ja meeste teema, naistelaul, ringmängulaulud Rahvapillid: ¤ Puhkpillid- sarvpillid, kõrrepill, torupill, karjapasun, trompet ¤ Keelpillid- kandeled, hiiukannel ¤ Lõõtspillid- ¤ Löökpillid- lokkupill, parmupill M. Härma looming: ¤ tegeles rahvalaulude töötlusega. ¤ kantaadid, koorilaulud, soololaulud
Leipzigi konservatooriumis klaverit ja heliloomingut. elulugu • Pärast ülikooli lõppu töötas pianisti ja dirigendina Kopenhaagenis, hiljem ka Oslos ja Bergenis. • Oli mitmete muusika- akadeemiate liider ja • Cambridge ülikooli audoktor • Norra rahvusliku koolkonna rajaja • Naine taanlanna Eesmärgid heliloojana • Norra imepärane loodus, muinasjututegelaste poolest rikas rahvalooming ning talupoegadelt kuuldud laulu- tantsuviisid vaimustasid heliloojat. • Oma ülesandeks pidas kõige selle vahendamist rahvale. • “Nagu pole rahvast ilma kunstita, nii pole ka kunsti ilma Looming Sümfoonilise • Umbes 140 soololaulu d tantsud (1989) • Klaverimuusika: Süit “Lüürilised palad” “Holbergi “Albumilehed” aegadest” “Humoreskid” keelpilliorke Kontsert
sünnilinnas Bergenis. Käis tihti välismaal esinemas. Naine oli taani päritoluga laulja ning esitas kontsertidel sageli Griegi laule. Helilooja saatis teda klaveril. Kõikjal kus ta esines saatis teda edu. Mitmetes Euroopa maades valiti ta muusikaakadeemia liikmeks, tuntud Cambridge ülikool andis talle 1893a. audoktori nimetuse. Eesmärgid heliloojana Norra imepärane loodus, muinasjututegelaste poolest rikas rahvalooming ning talupoegadelt kuuldud laulu- tantsuviisid vaimustasid heliloojat. Oma ülesandeks pidas kõige selle vahendamist rahvale. “Nagu pole rahvast ilma kunstita, nii pole ka kunsti ilma rahvata” Looming Umbes 140 soololaulu Klaverimuusika: “Lüürilised palad”, “Albumilehed”, “Humoreskid” Kontsert klaverile ja sümfooniaorkestrile a-moll Sümfoonilised tantsud (1989) Süit “Holbergi aegadest” keelpilliorkestrile (1885) Muusika näidenditele “Sigurd Jorsalfal (1872) “Peer Gynt” 1876
mängiti ajaviiteks või laste lõbustamiseks. Pillimuusika oli olulisel kohal inimeste elulaadis. Uuemad rahvalaulud olid tavaliselt pikad, jutustava sisuga ja koosnesid salmidest. Nende arv võis ulatuda mitmekümneni. Tekstid olid lõppriimilised. Eeskujuks oli nii kirikulaul kui saksa tõlkekirjandusest pärit luule · Muusika Muusika päritolu oli kahesugune: · laenviisid saksa päritoluga, tundeküllased ja lüürilised · tantsuviisid sageli polka, valss või mõni muu tol ajal levinud tants. Uuema rahvalaulu viisid olid pikemad ja keerukama ehitusega. Uuem laul kõlas ajaviiteks puhkeajal, vanem aga saatis tööd ja tegevust. · meestelaul sõjad, meremehe elu, jahimeeste pajatused, pilkelaulud. · naistelaulud vähem levinud.armastus, sunnitud lahkumine, surnud kallim, õnnetu armastus, õnneaeg. · ringmängu- ja tantsulaulud noorte peamine ajaviide 19.-20
orkestripalad. · Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega. Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunsti - Norra looduse karske ja kargas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm. Tema loomingus on harva kohata kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlava Griegi muuiskas lihtsad rahvalaulu- või tantsuviisid. · Erilise kuulsuse saavutas ta muusikaga Ibseni draamala ,,Peer Gynt". Jean Sibelius Soome helilooja · Sibelius saavutas ülemaailmse kuulsuse sümfooniliste suurteoste loojana. Kõik tema tähtsamad helitööd on kirjutatud sümfooniaorkestrile. Need on 7 sümfooniat, programmilised sümfoonilised poeemid ja viiulikontsert. Oluline osa Sibeliuse loomingust moodustavad ka programmilised sümfoonilised süidid.
iseenda kohta. Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega. Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunstisse, Norra looduse karske ja kirgas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm lõbusate mäevaimude ja trollidega. Griegi loomingus kohtame harva kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlavad Griegi muusikas lihtsad rahvalaulu -või tantsuviisid. Suurteoseid lõi Grieg harva, kuid nende seas on sellised üldtuntud poeetilised teosed, nagu klaverikontsert (a -moll), klaverisonaat, sonaat tsellole ja klaverile ning 3 sonaati viiulile ja klaverile. Erilise kuulsuse saavutas Grieg muusikaga Ibseni draamale "Peer Gynt." TEOSED klaverile "Klaverikontsert a-moll" klaveritsüklid "Lüürilised palad" ; "Albumilehed" ; "Humoreskid" orkestrile "Sümfoonilised tantsud" ; süit "Holbergi aegadest" keelpilliorkestrile
oma kodumaa ja rahva kohta ning samuti ka iseenda kohta. Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunstisse, Norra looduse karske ja kirgas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm lõbusate mäevaimude ja trollidega. Griegi loomingus kohtame harva kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlavad Griegi muusikas lihtsad rahvalaulu -või tantsuviisid. Suurteoseid lõi Grieg harva, kuid nende seas on sellised üldtuntud poeetilised teosed, nagu klaverikontsert (a -moll), klaverisonaat, sonaat tšellole ja klaverile ning 3 sonaati viiulile ja klaverile. Erilise kuulsuse saavutas Grieg muusikaga Ibseni draamale "Peer Gynt." Peer Gynt Hommikumeeleolu Ase surm Mäekuninga koopas Solveigi laul Peer Gynt Peer Gynt on kunagise rikka ja austatud mehe Jon Gynti poeg. Jon Gyntist sai
Björnson, Ibsen- maailma kuulsad kirjanikud. Lindeman- rahvalaulude koguja ja töötleja. Kogud on algmaterjalideks ka kõigile teistele. Ole Bull-1810-1890, teda on kutsutud ka põhjamaade paganiiniks. Raius ikka rahvamuusika tähtsust. Üle euroopaline kuulsus. Lapsest peale mängis viiulit ja õppis paganiini juures. Kontsertidel tutvustas norra muusikat. Rootsi -Taani ja norra vahepealne maa. Suur laulu maa. Rahvalaulud on euroopalikumad kui muud skandinaavia rahvaste omad. Rootsi tantsuviisid on väga liikuvad. Rahva looming on väga vana ja rahva laulikud olid skaldideks. Lauludes ülistavad kuningaid ja kangelasi. Rootsi eepilised ballaadid jõudsid õitsengule just 15-16 sajandiks. 16sajandi allgul toimunud lutteri usupuhastus katkestas ballaadi traditsiooni. Stokholmi asutatakse õuekapell kuhu võetakse tööle välismaalasi. Johan Helmich Róman-1694-1758, peetakse rootsi muusika isaks. Tema loomingus on palju rahvalaulu ja tantsu teemasid. (Carl Bellmann- )Soome
meister. 1927 valitakse Berliini kõrgema muusikakooli õppejõuks kompos erialal. 1940 emigreerub Usasse, jätkab pedagoogi ja heli loojani. 1957 kuni surmani kirjutab ainult muusikat. Loomingu hulk arvukas ja mitmepalgeline. Muusikat jagub igasse zanrisse. Oopereid 9: "Maailma harmoonia", "Maalikunstnik Mathis", "Cardillac", "Santa Susanna". 4 balleti: "Deemon". On ka laulumänge, orkestri muusikat, orkestrikontserdid, 4keelpilli kvartetti: "Lõbus sünfoniett", "Tantsuviisid". 11 sonaati millest 10 loodud puhkpillidele. 4 sümf-t: "Maalikunstnik Mathis", "Maailma harmoonia"- teos taevakehade liikumisest. 13 soolokontserti, tantsu- ja kontsertsüidid. Suur hulk õppekirjandust, monograafiaid. CARL ORFF(1895-1982) Sünd Münchenis, sõjaväelase perek-s, kus omandas muusikalise hariduse. 1925 kuni surmani õpetab lapsi Güntheri nimelises muusika - ja tantsukoolis. Eeskujud: C. Monteverdi, R. Strauss. Elu oli seotus
Hulgaliselt leidub siirdevormilisi, mõlemate vormitunnustega laule. Tekst on jutustava sisuga. Võrreldes vanema rahvalauluga muutusid teemad, kuna ka mehed hakkasid rohkem laulma. Vanamoodne keel asendus uuega. Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus laulikud ja salmikud. Uuema rahvalaulu viisid muutusid pikemaks ja keerukamaks, rütmipilt mitmekesistus. Oli kahte sorti meloodiaid: saksa laenviisid (tundeküllased, lüürilised) ja tantsuviisid (polka, valss jt). Uuemat rahvalaulu esitati üksi, harvem mitmekesi viiuli, lõõts- või torupilli saatel. Uuema rahvalaulu ülesanne erines regilaulu omast, uuemat laulu esitati ajaviiteks puhkeajal. Uuema rahvalaulu autor on teada või tema isik on tuvastatav. KES TEGI KIIGE. Kes tegi kiige külasse? Noored mehed, hellad vennad - need tegid kiige külasse. Kes tegi kiilid kiidetavad? Noored mehed, hellad vennad - need tegid kiilid kiidetavad? Kes tõi lauad lahedad?
alatoon) Keel Arhailine Kaasaegne keel keel Eestlaulja ja koor (kordab eestlaulja sõnu, tavaliselt ka Esitaja Varieerub viisi) Retsitatiivset laadi ja väiksema ulatusega. Lauldakse Viis Keerukam (tantsuviisid), ühehäälselt (va setu laulud) intervalliline ulatus suureneb. (viis = toon = mõnu) Enamasti ühehäälne Vähe vahelduv (va kiige- ja hällilaulud) Rütm Vahelduv Suuline (sellest tuleneb suur improvisatsioonilisus) Pärimus Enamasti kirjalik
Eesmärgiks on tegelikkuse võimalikult täpne kujutamine. Nimetatud suuna meistriks loetakse itaalia heliloojat Giacomo Puccinit (1858 1924). EESTI OOPER Esimeseks katsetuseks algupärase ooperi alal võib lugeda Miina Härma poolt loodud "Murueide tütart", (1902). Sealt on pärit ka sellised tuntud viisid nagu "Meie elu"; "Lauliku lapsepõli"; "Kallis Mari"; "Vares vaga linnukene"; "Kuku sa, kägu" jt., leiavad kasutamist tantsuviisid "Labajalg"; "Tuljak" jpt. Järgmisena katsetas eesti ooperiga Artur Lemba. Tema "Lembitu tütre" (algvariant "Sabina") valmis 1905. aastal. Eesti algupärases ooperiloomingus püüdis sõna kaasa rääkida ka K. A. Hermann oma "lauleldusega" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907)." Laulelduse" libreto, mille autoriks on helilooja ise, on äärmiselt nõrga sisemise seosega. Sündmustikku, mis hargneb kord maa peal, kord Uku riigis, kord inimeste
tütart", (1902 mille aluseks on rahvamuistend Murueide tütrest Hiljast, kelle naib nooruk Ilo. Pärast kümneaastast ühist elu soovib Hilja taas näha kunagisi kaaslasi Murueide võluriigist. Ta pääseb küll sinna, kuid teadmata võlutava, ei pääse enam kunagi tagasi oma armastatu Ilo juurde. Kõrvuti mitmete rahvalauludega, nagu "Meie elu"; "Lauliku lapsepõli"; "Kallis Mari"; "Vares vaga linnukene"; "Kuku sa, kägu" jt., leiavad kasutamist tantsuviisid "Labajalg"; "Tuljak" jt. Teoses esineb ka kõneteksti. Rahvaliku süzee ja paljude tuntud rahvalaulude sissepõimimise tõttu võitiski ta kuulajate seas teatavat poolehoidu. Järgmisena katsetas eesti ooperiga Artur Lemba. Tema "Lembitu tütre" algvariant "Sabina" valmis 1905. aastal. Mõni aasta hiljem koostas O. Mägi uue süzee, mille juba "Lembitu tütrena" luulevormi valas A. Haava. Vastses variandis, kus muusika säilitas esialgse kuju, muutus varasem
Rom. ooperites rohkesti koore K: "Jahimeeste koor" rahvamuusikalähedus on omane paljudele rom. ooperitele. Prantsusmaa Georges Bizet (1838-1875) ooperiga "Carmen"- P.Merimee jutustuse põhjal, sisult draama, kuid loodud koomilise ooperi tradits. järgides, hisp. rahvamuusika mõjutused, palju tantsulisust. Süzee tundus omal ajal kõlvatu (esietendus vilistati välja), peategelaseks isekas ja vulgaarne mustlasneiu, kelle vabadusejanu eitab kõiki moraalinõudeid (Carmen) - isel. tantsuviisid Tervet ooperit läbib saatuse juhtmotiiv, mis jälitab Carmenit ja kuulutab traagilist lõppu. Väga head muusikalised karakterid. Tänapäeval üks maailma mängitavamaid oopereid. Charles Gounod (1818-1893) on lüürilise ooperi esindaja. Lüürilises ooperis väljenduvad subjektiivsed elamused, lüürilised pihtimused, aluseks klassikalised kirjandusteosed - "Romeo ja Julia", "Faust"- K: "Juveeliaaria" Margarete imetleb ehtelaegast, mille Mefisto tema ukselävele on asetanud. Itaalia
kohta ning samuti ka iseenda kohta. Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega. Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunstisse, Norra looduse karske ja kirgas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm lõbusate mäevaimude ja trollidega. Griegi loomingus kohtame harva kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlavad Griegi muusikas lihtsad rahvalaulu -või tantsuviisid. Suurteoseid lõi Grieg harva, kuid nende seas on sellised üldtuntud poeetilised teosed, nagu klaverikontsert (a -moll), klaverisonaat, sonaat tsellole ja klaverile ning 3 sonaati viiulile ja klaverile. Erilise kuulsuse saavutas Grieg muusikaga Ibseni draamale "Peer Gynt." Pjotr Tsaikovski.(1840 - 1893) Kõige kuulsam ja populaarsem 19. saj. vene helilooja. Tshaikovski oli üks Peterburi konservatooriumi esimestest lõpetajatest ja Moskva konservatooriumi üks esimesi õppejõude.
9 vormitunnustega laule. Tekst on jutustava sisuga. Võrreldes vanema rahvalauluga muutusid teemad, kuna ka mehed hakkasid rohkem laulma. Vanamoodne keel asendus uuega. Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus – laulikud ja salmikud. Uuema rahvalaulu viisid muutusid pikemaks ja keerukamaks, rütmipilt mitmekesistus. Oli kahte sorti meloodiaid: saksa laenviisid (tundeküllased, lüürilised) ja tantsuviisid (polka, valss jt). Uuemat rahvalaulu esitati üksi, harvem mitmekesi viiuli, lõõts- või torupilli saatel. Uuema rahvalaulu ülesanne erines regilaulu omast, uuemat laulu esitati ajaviiteks puhkeajal. Uuema rahvalaulu autor on teada või tema isik on tuvastatav. Uuema rahvalaulu liigid Meestelaulud: Mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud Sõjalaulud Meremehelaulud
Suure osa neist moodustavad hällilaulud, millega uinutati last hällis ehk kätkis. Hälli kiigutamise rütm kajastub arvatavasti ka hällilaulude rütmis. Teisi lastelaule lauldi erinevate tegevuste juures. Regivärsilistes lastelauludes on jälgi vanemast lastelaulude kihistusest (vt 4.7), sageli kalduti kõrvale regilaulu värsimõõdust, read olid tihtipeale lühemad kui kaheksa silpi. Viiside seas on kõrvuti nii kitsa ulatusega regiviisid kui ka uued tantsuviisid see on muusikaliselt mitmekesine laulurühm.7. Lüürilised ja jutustavad laulud Lüürilised ja jutustavad (ehk lüroeepilised) laulud ei ole seotud kindla tegevusega. Laulmiseks sobisid väga erinevad olukorrad. Suur osa meieni jõudnud lauludest on naiseliku temaatikaga. On usutav, et kunagi eksisteeris ka tugev meeste regilaulu traditsioon, kuid arvatavasti hakkas see varem hääbuma ning seda on vähem jäädvustatud. 7.1
annaabi.ee 
