teemadest ning samal ajal kogus populaarsust fotograafia. Kui tulid käibele kaasaskantavad fotoaparaadid, muutusid fotod loomulikumaks. Fotograafia inspireeris impressioniste tabama hetke mitte üksnes maastiku põgusas valguses, vaid ka inimeste argielus. Fotograafia ja populaarne jaapani graafika (japonism) inspireerisid impressioniste võtma kasutusele kummalisi rakursse ja ebaharilikku kompositsiooni. Edgar Degas' maalil "La classe de danse" ("Tantsutund") võib näha mõlemat mõjutust. Tantsija on tabatud oma kostüümi kohendamas ning pildi alumisel parempoolsel veerandil on tühi põrand. Claude Monet (14.11.1840 5. 12.1926) Prantsuse maalikunstnik, impressionismi rajaja ja peaesindaja Monet'lt pärineb umbes 2500 maali. Claude Monet autoportree Roueni Katedraal Tuntuimad teosed Monet tuntuimateks teoseks peetakse maale "Eine
Kooli, kus ta õppis joonistamist Louis Lamothe'i juures. 1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisis oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd. Kuigi Degas ei pidanud end impressionistiks, kasutas ta oma loomingus tüüpilisi impressionistide võtteid. Maalis baleriine ja ratsavõistlusi, püüdis jäädvustada liikumist ja hetkemuljeid. "Absindijoojad" 1876 "Tantsutund" 1873–1876 " Sinised tantsijadc "1899 "Bellelli perekond " 1859-60 " Naine juukseid kammimas " "Noored spartalased" 1860 "Puuvillatööstuse kontor New Orleansis" 1873 " Kaks tantsijat " " Ballet Pariisi operis " " Balleti tantsija riietusruumis "
,,Suurvesi’’ 1876 Pariis, Louvre Auguste Renoir ,,Kiik’’ 1876 Pariis, Louvre Auguste Renoir "Tants Le Moulin de la Galette'is" 1876 Orsay muuseum, Pariis Auguste Renoir ,,Terassil’’ 1881 Chicago Kunstiinsituut Edgar Degas (1834-1917) ,,Tantsutund’’ 1873-1876 Lisaks ,,Puuvillatööstuse kontor New Orleansis’’ 1873 ,,Naine juukseid sugemas’’ 1885 ,,Bellelli perekond’’ 1858-1867 Camille Pissarro ,,Montmarte’’ ,,The Côte des Bœufs at L’Hermitage’’ NEOIMPRESSIONISM 19. sajandi lõpp Georges Seurat (1859-1891) — neo- impressionism rajaja
Peamiseks motiiviks kujunes maastik. 3) Kuidas tekkis rühm kunstnikke e impressioniste? Realist Courbet oli rääkinud, et maalib ainult seda, mida näeb, ja 1890-ndail aastail hakkasid mõned noored kunstnikud seda põhimõtet järgima rangemalt kui Courbet ise. 1874.a. jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. 4) Tähtsamad impressionistid ja tööd? Claude Monet ,, Impressioon. Tõusev päike" Auguste Renoir ,,Terrassil" Edgar Degas ,,Tantsutund" Camille Pissarro ,, Alfred Sisley ,, Heinamaa" 5) Millistes eesti kunstnike töödes avalduspost-ja impres. Mõju? A.Laikma.impressionist N.Triik-postimressionism K.Mägi- impressionism ja postimpressionism(rohkem) 6) Millega põhjustas skandaali E.Monet? Maaliga ,,Eine roheluses" , kus alasti naised olid kahe riides mehega piknikul. Zürii arust sobisid alasti naised ajaloolistesse maalidesse, mitte aga iga päevase miljööga maalidesse. 7) Tuntumad naivistid
visiitkaardiks. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine ja seetõttu kasutas ta kohati ka selgemat joonistust. Impressionistidega ühendab teda ta tööde nagu juhuslikuna tunduv ülesehitus, heledad toonid ja püüd vangistada üürikesi muljeid. Tema meelsaimateks ajaviitevormideks olid ratsavõistlused, kohvikud,kontserdid ja ballet mille kujutamiseks oma maalidel tuligi jäädvustada üürikesi muljeid. 18761877 "Täht laval" 18981899 "Sinised tantsijannad" "Autoportree" ,,Tantsutund" ,,Alasti" Kasutatud allikad www.penwith.co.uk/artofeurope/degas_blue_dancers.jpg www.galerie96.com/images/html_images/copie/courants/degas.jpg www.fairyjardin.com.au/Edgar-Degas-Ballet.jpg www.chinaoilpainting.com/upload1/file-admin/images/Edgar%20Degas70.jpg www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/degas/index.html et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Degas http://en.wikipedia.org/wiki/Edgar_Degas
üsna kauge loodusest (tema huvi looduse ja maastiku vastu piirdus hipodroomiga). Kujutas meelsasti Pariisi kohvikuid, varieteesid ning balletti. Just tema noorte ballettitantsijate lummav võlu on toonud talle tohutu kuulsuse. Teda huvitasid keerukate liigutuste tabamine, füüsilise pingutuse ja keha kujutamine. Degas oli virtuooslik joonistaja ja tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Teosed: Klaas absinti (1876), Tantsutund (1873-1876), Tantsijanna lillebuketiga (1878), Lavaproov (1878-1879), Sinised tantsijannad (1898-1899).
iseloomulikku värvigammat, kuid ei omandanud nende pintslitehnikat. Degasi lemmiktehnika oli pastell. Degas esines impressionistidega koos ühistel näitustel. Degas loomingu keskpunktis oli kaasaegne linnaelu, mitte loodus nagu impressionistidel. Tema kujutab maalidel kabareede ja teatri elu, eelkõige baletti. Degas oskab suurepäraselt edsi anda liikumist, teda võlus liikumise hetkelisus, ilmselt andis selleks tõuke fotograafia. Tuntuim töö on ,,Tantsutund", kus maali keskel seisab õpetaja, kepp käes, tagaplaanil on tantsijatar peegli ees ja kõrval klaver, mille ees teised tantsijannad enda järjekorda ootavad. Esmapilgul jätab maal juhuslike, seoseta fragmentide mulje. Lähemal vaatlemisel võib märgata, et figuur mustas kujutab distsiplineerivat printsiipi, valged lehvivad laigud kehastavad aja rütmi, liikumist ja vabadust. Naine ei esine Degasi loomingus kauni ja meelelise olendina. Ta kujutab lauljannasid ja
väljasõite. · Tema teosed on mahedad ja südamlikud, maalitud heledate ja puhaste toonidega ning pehmete virelevate pintslilöökidega. · Viljeles ka graafikat ja skulptuuri. · · Edgar Degas oli prantsuse kunstnik ja sculptor. leiutas nn märja pastelli. "Sinised tantsijannad" 18981899. Maalis baleriine, hobuseid. Nägemine halvenes- Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. "Tantsutund" · 1874 "Tantsija" · 18751876 "Absint" · 18761877 "Täht laval" · 1885 "End kuivatav naine" · umbes 18851886 "Juukseid kammiv naine" NEOIMPRESSIONISM Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse Georges-Pierre Seurat'd. leidis publikut põhiliselt tänu Paul Signac'i- hiljem. Ainestik tuli tavaliselt igapäevaelust. Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, nagu kohvikud, tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale.
Mina olin üks viimaseid, kes temaga jäi, aga isegi mina ei suutnud lõpuks vastu pidada.,, Viimased eluaastad veetis üksikuna, praktiliselt pimedana, uitades Pariisi tänavatel. Looming Pilgu eriline täpsus, jahedus. Keerukate liigutuste tabamine. Balletistseenid Hobused Lemmiktehnikaks pastell Märja pastelli leiutamine Eluaastate lõpus huvitus fotograafiast. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Edgar_Degas_self_portrait_photograph.jpeg Tantsutund 1873-1876 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Edgar_Germain_Hilaire_Degas_021.jpg Puuviljatööstus New Orleansis 1873 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Cottonexchange1873-Degas.jpg Auguste Rodin 1840-1917 Prantsuse skulptor Sündis Pariisis Petite École Ècole des Beaux-Arts Skultoriabiline, viljeles graafikat ja ornamentikat
Kui varem maaliti põhiliselt loodust ja oldi sellest mõjutatud, siis nüüd asendus see kunstniku tunnete väljendamisega ning püüeldi originaalsuse poole. Seepärast olenes nüüd kõik kunstnikust endast. Kui tema mõttemaailm otsis kõike koledat, siis väljendus see ka tema teostes. Selline oli näiteks Edgar Degas, keda kutsuti mürgiseks meheks, kuna ta otsis kõiges koledaid asju. Seda on näha näiteks tema maalis ,,Tantsutund.", kus ta maalis baleriine väga koleda nurga all. Kuid sellisele küsimusele on väga raske ühemeelset vastust leida, et kas kunst kaotas huvi ilu vastu, sest ilu peitub vaatajate silmades ja kunst ei peagi olema ilus. Keegi ei saa tõmmata selget piiri ilu ja koleduse vahel. Sest nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. On inimesi, kelle meelest näiteks surma kujutamine on ilus, aga teiste meelest jälle vägagi võigas. Loomulikult kujutati selle ajal ka helgemaid teemasid
1880. hakkas kunstniku nägemine halvenema ning ta ei saanud enam maalida, nii nagu varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Edgar suri 83 aastaselt 27. Septembril. Oma tuntuse on ta saanud ka selle poolest, et leiutas niinimetatud märja pastelli tehnika, mille puhul peensusteni viimistletud pastelljoonistus kastetakse üle vee või piimaga, mille tulemusel sulavad toonid kokku ja pilt tundub olevat nagu maalitud. ,,TANTSUTUND" Impressionismi perioodi alguses huvitusid kunstnikud igapäeva elust ja samal ajal kogus ka populaarsust fotograafia. Kui tulid kasutusele kaasaskantavad fotoaparaadid, muutusid fotod loomulikumaks. Fotograafia inspireeris impressioniste tabama hetke mitte üksnes maastiku põgusas valguses, vaid ka inimeste argielus. Fotograafia ja populaarne jaapani graafika inspireerisid impressioniste võtma kasutusele kummalisi vaateid objektides ja ebaharilikku kompositsiooni
17. saj Madalmaade kunst Ehituskunst hindas praktilisust ja mugavust, paraaditsev stiil oli võõras. Tüüpiline oli raekoda. Skulptuur oli tähtsusetu, maalikunst aga elas läbi 17. saj õitsengu, mille taolist kuskil mujal maailmas pole täheldatud. Kunstilt nõuti looduslähedust. Kujutis pidi maalil võimalikult palju sarnanema tegelikule esemele või isikule. Hinnati reaalsust, ühemõttelisust, käegakatsutavust. Välise toreduse kujutamine ja allegooriline maal tähtsusetud. Ka maastik pidi olema ilustamata. · Olustikumaal kujutas jõudeelu ja lõbutsemist jõukate kodudes. Formaat oli väike, seepärast ,,väikesed hollandlased". JAN VERMEER üks suurimaid hollandi maalijaid, kujutab enamasti interjööre ühe või kahe inimfiguuriga. Maalides pole tegevus tähtis. Võlu peitub maalilises teostuses. Kasutas külmi kargeid toone ning tõi kontrastiks juurde sooja tooni, näiteks ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" · Portreekunst sage...
Manet, C. Monet tegi esimese impressionistliku maali, andis edasi looduse muutlikust, ,,Impressioon. Tõusev päike", ,,Palazzo Mula Veneetsias", ,,Roueni katedraal", P. Renoir mahedad ja südamlikud teosed, heledad ja puhtad toonid, pehmed pintslilöögid, ,,Vihmavarjud", ,,Aerutajad Chatou´s", ,,Kiik", E. Degas täpsus ja jahedus, kujutas balletitseene, kus oli liikumist, armastas pastelli, ,,Dzokid võiduajamisel", ,,Täht e tantsijatar laval", ,,Tantsutund", C. Pissarro õhulised ja päikeseküllased tänavapildid, Pariisi aiad ja põllud, ,,Punased katused", ,,Sild Rouenis", ,,Montmarte´i bulvar", A. Sisley maalis vabas õhus, ,,Udune hommik", ,,Küla Seine´i kaldal", ,,Moret' papliallee", Eesti Ants Laikmaa ,,Maria Underi portree" ja Paul Burman ,,Kitsekari".
Eriliseks jooneks Degas' kunstis on tema tööde kompositsiooni täielik vabadus ja sundimatus. Kaasaegsed kriitikud heitsid ette, et ta lõikab maaliservadega esemeid ja inimesi läbi; räägiti koguni, et ta lihtsalt ei oska mahutada pildi formaati seda, mida vaja. Kuid selline võte oli täiesti läbi mõeldud. Peamised tööd · Noored sportlased, 1860-62. Rahvusgalerii, London. · Ooperi tantsustuudio, 1872. Metropolitani kunstimuuseum, New York. · Tantsutund, 1874. Orsay muuseum, Pariis. · End kuivatav naine, 1903. Chicago Kunstiinstituut. ,, Kunstnik ei pea maalima mitte seda, mis ta näeb, vaid seda, mida ta tahab, et teised näeksid." (Edgar Degas) Kasutatud kirjandus: "Laste Kunstiraamat" Rosie Dickins http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/degas/tekst.htm http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/impressionism.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Degas http://209.85.135
maalimisviisi. Mingit teemat ei mõeldud välja, vaid maaliti just seda olemasolevat hetkemuljet valguse ja õhu kujutamise kaudu. Nii tulid maalikunsti ka täiesti uued vaated, mida ei olnud enne kujutatud: suurlinna rahvarohked tänavad, tantsuplatsid ja kohvikuelu, suitsevad vedurid, veevaated ning erinevatel kellaaegadel maalitud samad motiivid. Claude Monet ,,Eine vabas looduses", ,,Moonipõld", ,,Udu Londonis"; Edgar Degas ,,Bellelli perekond", ,,Tantsutund"; PierreAuguste Renoir ,,Terrassil"; Camille Pissarro.
populaarsust fotograafia. Kui tulid käibele kaasaskantavad fotoaparaadid, muutusid fotod loomulikumaks. Fotograafia inspireeris impressioniste tabama hetke mitte üksnes maastiku põgusas valguses, vaid ka inimeste argielus. Fotograafia ja populaarne jaapani graafika (japonism) inspireerisid impressioniste võtma kasutusele kummalisi rakursse ja ebaharilikku kompositsiooni. Edgar Degas' maalil "La classe de danse" ("Tantsutund") võib näha mõlemat mõjutust. Tantsija on tabatud oma kostüümi kohendamas ning pildi alumisel parempoolsel veerandil on tühi põrand. Pierre Auguste Renoir Auguste Renoir`i teoste mõistmine ei nõua inimestelt suurt ponnistust.
Eduard Viiralt(1898-1954) Lõpetas Pallase diplomiga nr.1. Rahvusvahelise tähtsusega graafik. "Põrgu", "Lamav tiiger", "Kabaree", "Viiralti tamm" Claude Monet(1840-1926) "Impressioon. Tõusev päike", See töö andis sellele kunstistiilile nime. Võttis kasutusele segamata värvid. Vesirooside sari. Maalis palju oma naist Camille. "Roueni katedraal". Maalis palju moone. "Heinakuhjad" Edgar Degas(1834-1917) Baleriinide maalija "Helesinised baleriinid", "Roosad baleriinid", "Priimabaleriin", "Tantsutund", "Hobused" Auguste Rodin (lk 233) Ainuke tolle aja skulptor. "Suudlus", "Mõtleja", "Käed", "Calais ´ kodanikud", "Balzac", " Põrguvärav", "Rose", "Sõjaingel", "Looja käsi", "Kevade" Postimpressionism Kunsti tuuakse tunded. Vincent van Gogh "Kartulisööjad", "Tähisöö", "Oliivisalu", "Küpressid", "Õitsevad mandlipuud", "Kaarli kohvik". Päevalillede maalija, maalis endast autoportreesid "Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga."
iseloomulikku värvigammat, kuid ei omandanud nende pintslitehnikat. Degasi lemmiktehnika oli pastell. Degas esines impressionistidega koos ühistel näitustel. Degas loomingu keskpunktis oli kaasaegne linnaelu, mitte loodus nagu impressionistidel. Tema kujutab maalidel kabareede ja teatri elu, eelkõige balletti. Degas oskab suurepäraselt edsi anda liikumist, teda võlus liikumise hetkelisus, ilmselt andis selleks tõuke fotograafia. Tuntuim töö on ,,Tantsutund", kus maali keskel seisab õpetaja, kepp käes, tagaplaanil on tantsijatar peegli ees ja kõrval klaver, mille ees teised tantsijannad enda järjekorda ootavad. Esmapilgul jätab maal juhuslike, seoseta fragmentide mulje. Lähemal vaatlemisel võib märgata, et figuur mustas kujutab distsiplineerivat printsiipi, valged lehvivad laigud kehastavad aja rütmi, liikumist ja vabadust. Naine ei esine Degasi loomingus kauni ja meelelise olendina. Ta kujutab lauljannasid ja
annaabi.ee 
