asjaarmastajad esitada kodudes ja koolides. Taustaks ja mõjuallikaks on siin ka kabaree- ja revüükunst, mis Berliinis oli väga kõrgel tasemel. (Saksamaale jõudsid kabaree ja revüü Prantsusmaalt 19. sajandi lõpul. Kabaree keskused 20. saj alguses olid Berliin ja München. Kabareekunstis olid tähtsalt kohal kõrgetasemelised tekstid, satiirilised, iroonilised, ühiskonnakriitilised, erootilised, neid esitati ka retsiteerides või kabareelauludena. Samuti olid olulised tantsunumbrid. Revüü on kabareega võrreldes suurejoonelisem etendus, võis olla mingi läbiv teema, mille külge “riputati” laulud, ansamblid ja tantsunumbrid.) Moodsad tantsud (shimmy, charleston, ragtime jt) jõudsid ka “tõsisesse” muusikasse (Hindemith, klaverisüit “1922”). Suur oli selle kõigega seoses jazzi mõju (harmoonia, rütmid, vahel ka jazzbandi koosseis). Vaimustuti ka tehnika arengust ning seda kasutati näit ooperilaval: valjuhääldid
Kontserdipäevik Visuaalse tervikuna oli Madonna kontsert Tallinnas ilus kohati mitukümmend tantsijat lavale toonud tantsunumbrid ja tantsijate kostüümid pakkusid palju imetlusväärset. Etendus kestis alla kahe tunni ja sisaldas olenevalt sellest, kuidas lugeda umbes 20 lugu, kuid pakkus rohkem vaadata kui kuulata. Mul oli tavaline pilet, seetõttu olime lavast kaugemal, kui fännitsooni pileti omanikud. Kuid kaasa oli võetud binokkel. Mulluse albumi "Hard Candy" lugusid sai kuulda kaheksa, seevastu eelmise albumi "Confessions on a Dance Floor" lugudest ei tulnud esitusele ühtegi.
Ballett Kaisa Pilnik 11. klass Mis on ballett? Ballett on Euroopa tantsukunsti klassikaline vorm. Ballett on ka klassikalises vormis lavateos Balletiteos põhineb koreograafial, selle sisu väljendatakse balleti reeglitele vastava tantsu ja muusika abil. Balletist võib leida ka pantomiimielemente Balleti aluseks on libreto Ballett algab avamänguga, järgnevad tantsunumbrid Esimesed balletietendused toimusid 16. sajandil Itaalias ja Prantsusmaal Algul olid tantsunumbrite vahel laulud ja luuletused. Balleti esitaja on balletitantsija, naistantsijat nimetatakse baleriiniks Ballett 19. sajandil Oluline periood balletižanri arengus Kasvas koreograafia, lavalise tegevuse ja muusika ühtsus Kujunes välja klassikalise balleti reeglistik Võeti kasutusele
BALLETT 19. SAJANDIL Carolin Stalmeister 11. klass • Ballett on Itaaliast pärit Euroopa klassikalise tantsu vorm. • Kasvas koreograafia, muusika ja lavalise tegevuse ühtsus. • Aluseks on libreto, mille järgi kirjutatakse muusika, seejärel seatakse tantsud, valmistatakse lavakujundus ja kostüümid. • Ballett algab avamänguga, järgnevad tantsunumbrid • Tekkis klassikalise balleti reeglistik. • Iseloomulik: varvastants, balletikingad ja kahar PJOTR ILJITŠ TŠAIKOVSKI • 1840-1893 • Vene romantistlik helilooja. • Üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. • Vene rahvusliku balleti rajaja. • Kirjutas kokku 10 ooperit, 6 sümfooniat, 3 balletti, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose ning ühe viiulikontserdi. • Muusikas kasutas erksaid rütme ja meeldejäävaid meloodiaid.
tants), kaasaegse (vabatants, improvisatsioon) kui ka hiphop-tantsu (breik, hiphop freestyle, street jazz jne) valdkonda kuuluvate tantsustiilidega tegelemine. Karaktertants on üks lavatantsu eriliike, üks koreograafia väljendusvahendeid. Karaktertants on sündinud iseloomustava tantsuna. Algselt, st 16.-17.sajandil, on karaktertants tants, mis nõuab tegelase iseloomustust, tants karakteris, kujus. Vabatants tantsunumbrid, mis baseeruvad modern-, nüüdis-, vaba-, loov-, kontakttantsul ja/või improvisatsioonil. Vabatants eeldab mõtestatud ja läbitunnetatud tervikut. Estraaditants stiliseeritud lavatants; show-, karakter- ja rahvatantsu elemente sisaldavad tantsunumbrid. Estraaditantsu iseloomustavad efektsus, kergus, pidulikkus ja atraktiivsus. Olulised on kostüüm, joonised ja sünkroonsus. Showtants efektsed kaasaegsete tantsustiilide (disco, ladina, showjazz jne.)
Pähklipurejale oli leidlik lahendus leitud, kui kord mängiti teda päris inimesena, teinekord jälle nukuna. Kuna olen seda etendust kunagi väiksena näinud ja veidike on sellest isegi meeles, siis on huvitav jälle võrrelda, mis on teisiti lahendatud. Näiteks tolles etenduses lõhkus Fritz nukult lõua küljest, selles etenduses aga kogu pea. Kostüümid olid märkimisväärselt kaunid ja uhked, nagu balletis ikka tavaks – sätendavad ja lehvivad. Tantsunumbrid olid samuti võimsad, sest ei ole sugugi lihtne teha 19 piruetti üksteise otsa, tean seda kasvõi omast kogemusest. Tšaikovski muusika sobis ideaalselt selle etendusega, seega mõistan, miks 1892. aastal inimesed sellest vaimustuses olid. Küll aga osutusid segavaks faktoriks väsinud ja nutvad lapsed, kelle tõttu oli vahel raske etendusse süveneda. Kokkuvõttes oli etendus siiski meeldiv, kui publik veidi segavate laste tõttu välja arvata
Oleksin kui uppunud, vajunud sügavale võlu sisse, unustasin viivuks oma argipäeva mõtted, mured ja lihtsalt nautisin. Lugematul arvul kordi tundsin, kuidas judinad jooksevad mööda selga ning kananahk tekib ihule. Tegemist polnud aga ebaõnnega õhukonditsioonis, vaid ootamatult tugev lummus ,,Luikede järve" visuaalse ning veel enam musikaalse ilu vastu. Kealan McLaughlin, kes oli esimest korda prints Siegfriedi rollis, mängis oma osa väga meisterlikult välja, tema solo-tantsunumbrid olid kihvtid ja hästi teostatud. Alena Shkatula, kes tema armastatud Odette ja ka Ottilie rolle tantsis, oli sammuti vapustav. Ei jäänud märkamata, et tegemist oli ka kõige peenema tantsijaga laval, mis tekitas veidi õudust. Sellegipoolest ei jätnud ta tantsulised oskused soovida, sest kõik nägi äärmiselt graatsiline ja kaunis välja. Isiklikust perspektiivist julgen öelda, et paremini tuli siiski välja valge luik.
Näitlejal tuli vahvalt välja ukulele mängimine ja ta tegi ühe muusikalise vidinaga palju põnevaid lugusid, mille saatel ta ise ka tantsis. Mehe hääle ulatus on võrratu, ta vokaal suudab olla mahe ja õrn, samas tulevad välja ka karmid ja tugevad möirged. Muidugi ei saa üle tema esinemisnumbritest „Su nägu kõlab tuttavalt“ saatest, tänu millele ta tuntuks sai ja millest ühte ta etenduse lõpu poole ka esitas. Tantsunumbrid rõhutasid tema võimeid ja näitasid tema keha iga nurga alt. Kõik ilmselt teavad, et Mart Müürisepp armastab oma nukke ja need on osake temast. Kui näitleja võttis välja oma nuku, oli hästi näha, kuidas etendus muutus vabamaks ja Müürisepp tundis ennast laval paremini. Samuti kadus väike närv, mis varem oli hästi näha. Tema anded jäljendajana on kõigile teada ja etenduse ajal ma sain aru, et ta tunneb ennast mugavamalt kellegi teise kehastuses
seotud. Muidugi ei saanud tüdrukud ka ilma peapaeladeta. Poisid kandsid kõik nahkjakke, alt laienevaid pükse ja juuksed olid neil kammitud ülepea. Ajastu loomine tuli väga hästi Ene-Liis Semperil välja, kes vastutas kostüümide eest. Muusikajuht ja dirigent oli Mihhail Gertz. Muusika mis laval oli, oli väga rõõmus, kaasahaarav, mis pani ka endal jala tatsuma. Enamus lugusi on inimestele juba varasemast tuttavad. Koreograafiks aga oli Jüri Nael , kes mõtles välja säravad tantsunumbrid. Tantsustiiliks oli aga swing. Sisututvustus: Danny ja Sandy kohtuvad suvel ning armuvad. Neist saab paar, tõsi küll ainult suvekuudeks , sest nad käivad eri koolides.. Kui aga Sandyt tema lakk-kingade pärast kloostrikooli vastu ei võeta, satub ta koos Dannyga ühte kooli. Koolis selgub, et suvel Sandyga õrn ja tundlik olnud noormees on tegelikult ilueedi ja kamba pealik ning oma reputatsiooni tõttu peab ta tüdrukutesse suhtuma üleolevalt. Korralik
nagu operetile kohane. Olustiku tunnetamisele aitavad kaasa stiilsed kostüümid ja lavakujundus. Lavastaja ja koreograaf on loonud tempoka lavastuse. Esimese vaatuse kahvatuse korvavad särava orkestrivahe-mänguga kokku liidetud teise ja kolmanda vaatuse hingekriipivalt kaunid laulud ja ansamblid, lustlik Balkani rahvapidu ja melu Pariisi kabaree-restoraniks muudetud Hanna Glawari palee keldris. Haaravad fantaasiarikkad tantsunumbrid nii balletisolistidelt, balletitrupilt, tantsijaist-lauljaist grisettidelt kui ka solistidelt ja kooriartistidelt. Etenduse võtmeks on ikkagi romantilise armastusloo peategelased. Operetis peab nalja saama. Saab ka! Südamest naerma ajav etendus oli. Lavastuses on ka hulk toredaid väiksemaid osatäitmisi. Koori ansamblitunnetus on hea ja orkester kõlab hästi. Kiitust väärib veel kavaraamat, kus põhjaliku info kõrval on ära toodud mõne armastatuma
kaasabil on muusikalidest saanud tõelised kaasaegsed vaatemängulised soud. Muusikale esitatakse peale ooperi ja opereti teatrite ka teistel lavadel (nt erinevatel kontserdilavadel). Muusikalide tuntusele on kõige rohkem kaasaaidanud massimeedia tormiline areng. Populaarsete muusikalide põhjal on hiljem vändatud palju filme, samuti on paljud vaatajate lemmikfilmid saanud aluseks nii mõnelegi muusikali loomisele. Populaarsemad laulu- ja tantsunumbrid muusikalidest kõlavad sageli raadios, näitatakse televisioonis ja esitatakse kontsertidel. Muusikalizanr on pidevas muutumises, mis kohaneb nüüdisaja publiku muusikaliste eelistuste ja ootustega. Lisa ajalooline ülevaade Muusikal kujunes välja 20. sajandi algul Ameerika Ühendriikides. Muusikalide keskuseks sai Broadway tänav New Yorgi südalinnas, kus tänapäeval asubligi 40 suuremat professionaalset muusikateatrit.
Esinejate kostüümid olid kaetud äärmiselt rikkalike detailidega, lõiked mõjusid ääretult ajastutruult, kangavalikuna oli oskuslikult kasutatud 1930.aastate Nizza kõrgklassi daamide suurt lemmikut-peent siidi. Jällegi püsis kõik hea maitse piirides, jättes publikule seeläbi võimaluse nautida 1930.aastate glamuuri. Koreograaf Ingmar Jõela tantsunumbrite kohta mul kahjuks kiidusõnad puuduvad. Minu suureks pettumuseks puudusid laval kaaskiskuvad tantsunumbrid, mis on ühe hea opereti juures lausa kohustuslikuks elemendiks. Tantsijate valik oli sedapuhku üpris ebaõnnestunud, kohati jäid silma suuremat sorti apsakad tantsunumbrite sooritamisel, liigutustes esines rütmilist ebatäiusust. Dirigent Lauri Sirp ( Teater Vanemuine) hiilgas sedapuhku tõelise meistrina koori ja orkestri juhatamises, tema taktikepi juhendusel kõlasid nii koor kui orkester justkui maailmakuulsa Broadway teatri lavalt saabununa. Sirp on
peapaelad. Poisid kandsid alt laienevaid pükse ja üleskammitud juukseid. Arvan, et taheti luua 70-ndate õhkkonda ning see tuli neil suurepäraselt välja. Mulle iseenesest 70-ndad meeldivad, väga kenad riided olid. Laval on lendu tõusev muusika, mis pani jala tatsuma. Enamust lugudest ma juba teadsin, sest paljud neist olid muutunud peaaegu hittideks, näiteks “Suveööd” ja “Sinu valinud ma”. Hästi säravad olid tantsunumbrid, tantsustiiliks oli swing. Pöörase energiaga noored ja loomulikult kõikevõitev armastus tegi etendusest fantastilise vaatemängu. MINU ARVAMUS Minule meeldis see muusikal väga, ma üldse ei imesta, miks see lavateos sellist edu omas!!! Ükski asi ei jäänud arusaamatuks. Ma polnud üle pika aja teatris käinud ning oli väga meeldiv uut hooaega sellise etendusega sisse viia. Näitlejad olid väga head, kõik
Taustaks ja mõjuallikaks on siin ka kabaree- ja revüükunst, mis Berliinis oli väga kõrgel tasemel. (Saksamaale jõudsid kabaree ja revüü Prantsusmaalt 19. sajandi lõpul. Kabaree keskused 20. saj alguses olid Berliin ja München. Kabareekunstis olid tähtsalt kohal kõrgetasemelised tekstid, satiirilised, iroonilised, ühiskonnakriitilised, erootilised, neid esitati ka retsiteerides või kabareelauludena. Samuti olid olulised tantsunumbrid. Revüü on kabareega võrreldes suurejoonelisem etendus, võis olla mingi läbiv teema, mille külge “riputati” laulud, ansamblid ja tantsunumbrid.) Moodsad tantsud (shimmy, charleston , ragtime jt) jõudsid ka “tõsisesse” muusikasse (Hindemith, klaverisüit “1922”). Suur oli selle kõigega seoses jazzi mõju (harmoonia, rütmid, vahel ka jazzbandi koosseis). Vaimustuti ka tehnika arengust ning seda kasutati näit ooperilaval: valjuhääldid laval (et
annaabi.ee 
